KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2635 Haldusasi J.K.i kaebus rahandusministeeriumi 21.09.20
) § 431 lg 3 alusel andmed J.K.i karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks. Vangla selgitas, et J.K. on KarS § 5 lg-s 2 nimetatud isikuks, kelle kohta tuleb esitada andmed täitmiskohtunikule. 4. Viru Maakohus jättis 16.02.2015 määrusega kriminaalasjas nr 1-10-6222 J.K.ile Viru Maakohtu 29.09.2011 otsusega mõistetud karistuse muutmata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 1
(4)oma 31.03.2015 määrusega Viru Maakohtu määruse ja vähendas KarS § 5 lg 2 alusel J.K.ile Viru Maakohtu 23.10.2009 otsusega KarS § 257 järgi mõistetud karistust kestuseni üks aasta vangistust. Sellest omakorda tulenes, et Viru Maakohtu 29.09.2011 otsusega tuli J.K.ile liitkaristuseks mõista kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust, millest kuulus ärakandmisele kolm aastat ja 10 päeva. Kuna isiku karistusaeg algas 22.11.2011, luges ringkonnakohus karistuse kantuks ja leidis, et isik tuleb määruse jõustumisel vangistusest vabastada.
- J.K. esitas 29.04.2015 Viru Maakohtule asjas nr 1-10-6222 hüvitamiskaebuse, milles leidis, et teda on 110 päeva alusetult kinni peetud ning ta nõuab selle eest hüvitist riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. Kaebuses selgitati, et Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2015 määruse kohaselt oleks J.K. pidanud vabanema
- a novembris, kuid kuna KarS-i uus redaktsioon jõustus 01.01.2015, ei saadud teda õigel ajal vabastada. Kuna seaduse muudatused võeti vastu 01.07.2014, oleks riik saanud ette valmistada nende muudatuste viivitamatu täideviimise. Seda aga ei tehtud ning seepärast pidi kaebaja ettenähtust kauem vangistuses viibima.
- Viru Maakohus edastas kaebuse 13.05.2015 kirjaga süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 23 lg 2 alusel Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 26.06.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-1254, kuna kaebaja ei olnud kaebuse esitamise seisuga läbinud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses (AVVKHS) ette nähtud kohustuslikku kohtueelset korda.
- J.K. esitas 17.09.2015 rahandusministeeriumile taotluse, milles soovis hüvitist temalt alusetult vabaduse võtmise eest. Rahandusministeerium vastas J.K.ile 21.09.2015 kirjaga nr 44/12355-1 (tl 4), et J.K.il tuleb pöörduda Tartu Halduskohtu poole, et määrata kindlaks päevade arv, mil temalt oli alusetult vabadus võetud.
- J.K. esitas 20.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse rahandusministeeriumi 21.09.2015 haldusakti nr 4-4/12355-1 tühistamiseks. Tartu Halduskohus andis kaebuse oma 21.10.2015 määrusega kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. Kaebuses leiti, et vaidlustatud haldusaktiga jättis rahandusministeerium faktiliselt kaebaja 17.09.2015 taotluse rahuldamata ning haldusakt rikub tema õigust alusetu vangistusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Haldusakt on õigusvastane, kuna selles tugineti AVVKHS-ile, mis on juba alates 01.05.2015 kehtetuks tunnistatud. Kaebaja palub kohtul rahandusministeeriumile seletada, kes ja millises korras peab määrama ning maksma alusetu vangistusega tekitatud kahju hüvitise. KOHTU PÕHJENDUSED I
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et J.K.i kaebus rahandusministeeriumi 21.09.2015 vastuse tühistamiseks tuleb nimetatud alusel tagastada.
- Kaebaja palub tühistada rahandusministeeriumi 21.09.2015 vastus nr 4-4/12355-1, sest selles tugineti mittekehtivale seadusele ehk AVVKHS-ile ning haldusakt rikub tema õigust alusetu vangistusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja soovib, et kohus seletaks rahandusministeeriumile, kes ja millises korras peab kaebajale hüvitise määrama ja maksma.
- Kaebaja asus Viru Maakohtu 29.09.2011 otsusest kriminaalasjas nr 1-10-6222 tulenevat 4 aasta ning 10 päeva pikkust vangistust kandma 22.11.2011, seega oleks tema karistusaeg lõppenud 02.12.
- KarS-is 01.01.2015 jõustunud muudatuste tõttu tekkis kaebajal aga õigus karistuse vähendamisele ning Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2015 määruses leiti, et tema 4 aasta ja 10 päeva pikkust ärakandmisele kuuluvat vangistust tuleb vähendada ühe aasta võrra. 2
(4)Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määruse jõustumisel vabastati kaebaja vanglast. Kaebajaga seotud kriminaalasjast nr 1-10-6222 nähtub, et kaebaja arvates tulnuks ta vangistusest vabastada juba
- a lõpus, sest karistusaja lõpukuupäevast 02.12.2015 tulnuks maha võtta üks aasta. Kaebaja eesmärgiks on saada kahjuhüvitist selle eest, et ta viibis alates
- a novembrist (tegelikult detsembrist) väidetavalt alusetult vangistuses.
- Kohtu hinnangul ei saavuta kaebaja rahandusministeeriumi 21.09.2015 vastuse vaidlustamisega oma eesmärki, milleks on hüvitise saamine. Kohus nõustub kaebajaga, et rahandusministeerium ei saanud kaebaja 17.09.2015 kahju hüvitamise taotluse puhul tugineda alates 01.05.2015 kehtivuse kaotanud AVVKHS-ile. Sellele seadusele oleks saanud pärast 01.05.2015 tugineda ainult juhtudel, mil taotlus riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitati enne AVVKHS kehtetuks tunnistamist (vt SKHS § 23 lg 2). Kuid isegi kui kohus rahandusministeeriumi 21.09.2015 vastuse tühistaks või õigusvastaseks tunnistaks, ei tekiks rahandusministeeriumile sellest kohustust kaebajale hüvitist maksta. Kaebuse menetlemine selleks, et rahandusministeeriumile hüvitise määramise ja maksmise korra kohta selgitusi anda, ei oleks samuti eesmärgipärane. Halduskohus saab juba käesolevas määruses selgitada, kuhu kaebajal tuleks pöörduda ning millised on tema võimalused. II
- Kaebajal aitaks kõige tõhusamalt eesmärki saavutada kahju hüvitamise nõue. Kaebaja olukorrast välja kasvanud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei oleks aga halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 14.
§ 431
lg 1 kohaselt lahendab
§-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka KarS § 5 lg-s 2 sätestatust tulenevalt.
§ 431lg 3 kohaselt vangla, milles kannab karistust Kar
S § 5 lg-s 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks.
§ 431lg 4 näeb ette, et Kar
S § 5 lg-s 2 nimetatud isikul puudub õigus esitada nõuet hüvitisele kantud karistuse eest ja tagasitäitmisnõuet.
§ 432
lg 34 kohaselt, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kaebaja on KarS § 5 lg-s 2 nimetatud isikuks, kelle olukorda reguleerivad
§ 431
ja § 432 lg 34.
§-st 431 selgub, et isiku suhtes tehtud kohtulahendi täitmisega seondub ka küsimus sellest, kas KarS § 5 lg-s 2 nimetatud isikul on õigus hüvitisele või tagasitäitmisele. Kuna KarS § 5 lg-s 2 sätestatust tulenevaid küsimusi lahendab
§ 431
lg 1 kohaselt lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega, siis ei ole kaebaja hüvitisnõude lahendamine mitte halduskohtu, vaid maakohtu pädevuses. 15. Tegemist võib olla ka kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega SKHS tähenduses. See seadus reguleerib ammendavalt kogu süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamist ning muid võimalusi ega aluseid süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ei esine (vt SKHS § 4).
§ 16lg 1 kohaselt on menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Seega kui kaebaja leiab, et keegi menetlejatest on kaebajale kahju tekitanud, 3
(4)saab ta kahju hüvitamise nõude esitada SKHS alusel prokuratuurile ning vajadusel edasi kaevata Riigiprokuratuuri ning maa-, ringkonna- ja Riigikohtusse (SKHS § 23 lg-d 3 ja 4). SKHS § 23 lg 5 sätestab, et haldus-, ringkonna- ja Riigikohus lahendavad kahju hüvitamise SKHS-is sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Kaebaja puhul sellise olukorraga tegemist ei oleks ning seega oleks kahju hüvitamise taotluse lahendamine mitte halduskohtu, vaid maakohtu pädevuses.
- HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja lg 3 järgi selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus selgitas määruse punktides 13 ja 14, kuhu ja millises korras tuleks kaebajal pöörduda.
- Halduskohtule on teada, et kaebaja pöördus juba korra hüvitamisnõudega Viru Maakohtu poole (kriminaalasi nr 1-10-6222), kuid maakohus edastas selle Tartu Halduskohtule, sest pidas 29.04.2015 hüvitamisnõuet esitatuks AVVKHS alusel. Tartu Halduskohus aga tagastas haldusasjas nr 3-15-1254 kaebuse kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu. Praeguseks on õiguslik olukord aga AVVKHS kehtetuks tunnistamise ja SKHS jõustumisega sedasi muutunud, et maakohtul ei ole enam põhjust talle esitatud kaebaja hüvitamisnõuet halduskohtule edastada. Halduskohus juhib tähelepanu, et Harju Maakohus on näiteks kriminaalasjades nr 1-13-9892 ja 1-08-6246 kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute kahju hüvitamise taotlusi lahendanud. Seega on pädevaks kohtuks maakohus, mitte halduskohus. III
- Teoreetiliselt saaks J.K.i kaebus kuuluda halduskohtu pädevusse ning RVastS kahju hüvitamise sätete alusel lahendamisele juhul, kui Viru Vangla oleks rikkunud oma
§ 431
lg-st 3 tulenevat kohustust teavitada kaebajat tema võimalusest vanglast varem vabaneda või edastada kaebaja andmed täitmiskohtunikule. Kaebajaga seotud kohtuasjadest ei ilmne, et kaebajal oleks etteheiteid Viru Vangla tegevusele ning kriminaalasjast nr 1-10-6222 nähtub, et Viru Vangla edastas kaebaja andmed täitmiskohtunikule juba 02.01.2015 ehk
§ 431lg-t 3 järgides.
Seega isegi kui kaebaja esitaks nõude Viru Vangla vastu, ei saavutaks ta kaebusega eesmärki, sest Viru Vangla ei ole ilmselt õigusvastaselt käitunud ja kaebus jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Seega tuleks Viru Vangla vastu esitatud nõue HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel samuti tagastada. IV 19. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus on muuhulgas tagastatud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis ei tagasta kohus asjas 20.10.2015 laekunud riigilõivu 15 eurot (tl 8). /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 4
(4)