← Eesti

1-09-13760/179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. detsember
  2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13760 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  3. novembri
  4. a määrus Valeri Kornatšjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Valeri Kornatšjov (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrus muutmata ja süüdimõistetu Valeri Kornatšjovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu 03.03.
  8. a otsusega tunnistati Valeri Kornatšjov süüdi KarS § 113 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. V. Kornatšjov tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõistis V. Kornatšjovile liitkaristuseks 8 aastat vangistust. V. Kornatšjovi karistusaeg algas 13.03.
  9. a ja lõpeb 13.03.
  10. a.
  11. 25.09.
  12. a esitas Viru Vangla kohtule materjalid kinnipeetava V. Kornatšjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
  13. Viru Maakohus otsustas 10.11.
  14. a määrusega jätta V. Kornatšjovi tingimisi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. 3.
  15. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavad asjaolud. 3.
  16. V. Kornatšjovi puhul on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vanglas viibib ta teist korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt karistatud üliraske kehavigastuse tekitamise eest, millega põhjustati kannatanu surm, käesolev kuritegu on samuti raske esimese astme isikuvastane kuritegu – tapmine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. 3.
  17. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et isik on vangistuse jooksul tegelenud erinevate ühiskonnastavate tegevustega, sh osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, MTÜ Teekond tugigrupi töös, käinud psühholoogi vastuvõttudel ning läbinud riigikeele A2- ja B1taseme kursused. Samuti on kinnipeetav olnud vangistuse jooksul hõivatud tööga, varasemalt vangla majandustöödel ning alates
  18. aastast tootmistöödel metallitsehhis. 3.
  19. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.
  20. a määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi kinnipeetaval ei ole ametnikega suhtlemisel probleeme esinenud, on V. Kornatšjovil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides. 3.
  21. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. MTÜ Teekond on küll isikule garanteerinud elukoha, kuid tegemist on ajutise elukohaga, kuivõrd elukoht antakse tähtajaga kuni 6 kuud. Tugiisik küll toetab isikut kindla elukoha leidmisel, kuid garanteeritud ei ole, et 6 kuu möödumisel isikule kindel elukoht ka leitakse. Enne vangistust isikul kindel sissetulek puudus, tegeles pudelite korjamisega, millest saadud raha eest ostis peamiselt alkoholi. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, seega puudub ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks vabanemisel majanduslikult toime tulla. Isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 900 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 1220 eurot, mis kohtu hinnangul aitab isikul vabanemisel vaid esialgselt toime tulla, arvestades ka tasumata rahalisi nõudeid. Vabanemisel toetav lähivõrgustik puudub, päritoluperekonnas on õde, kellega ei suhtle. Küll aga suhtleb tugiisikuga, kellega suhted on toetavad. Vabaduses oli läbivaks tutvusringkonnaks kriminaalse taustaga inimesed, kellega isik väidetavalt enam ei suhtle. Toimepandud kuriteod näitavad, et isik on mõjutatav, on teistega kaasamineja. 3.
  22. Kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ise probleemi ei näe, väidetavalt oskab tarbimist vajadusel kontrolli all hoida. Viimased paar aastat enne vanglasse sattumist tarvitas alkoholi igapäevaselt, samuti on kuriteod toimepandud alkoholijoobes olles. Isik on küll läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid läbiviija sõnul isik oma sõltuvust ei tunnistanud, kuid enda sõnul on motiveeritud elama kainelt. Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku käitumine võib olla varjatult agressiivne, varasemalt lahendas probleeme agressiivselt vägivallaga, kuid viimasel ajal vanglas agressiivsust täheldatud ei ole. 3.
  23. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 25% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist keskmiselt enamarvestatava riskiga, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval ajal ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik ei ole usutavalt väljendanud siirast kahetsust toimepandud kuritegude suhtes, kuivõrd on avaldanud, et ei kahetse toimepandud kuritegusid, vaid leiab, et kuritegu oli hetkelisele probleemile õige lahendus. Seega isiku soov edaspidi seaduskuulekat elu elada ei ole usutav, seda eelkõige uute probleemide tekkimisel. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V. Kornatšjovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. 3.
  24. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V. Kornatšjovi vabastamisega enne tähtaega. MÄÄRUSKAEBUS
  25. Süüdimõistetu V. Kornatšjov esitas Viru Maakohtu 10.11.
  26. a määrusele määruskaebuse, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
  27. V. Kornatšjov leiab, et kohus on tema enne tähtaega vabastamata jätmisel põhjendamatult tuginenud asjaolule, et süüdimõistetu ei ole usutavalt väljendanud siirast kahetsust toimepandud kuritegude suhtes. V. Kornatšjov tunnistas asja arutamiseks peetud kohtuistungil toime pandud rasket kuritegu ja kahetses seda. Isegi, kui aastaid tagasi oli ta teistsugusel seisukohal, ei tähenda see seda, et ta nüüd oma seisukohta ei ole muutnud. Süüdimõistev kohtuotsus on tehtud ligi 6 aastat tagasi. Selle aja jooksul on V. Kornatšjov teinud kõik selleks, et unustada nii kuriteo asjaolud kui ka kohtumenetlus, mis põhjustas süüdimõistetule suuri hingelisi üleelamisi. Nagu ka vangla iseloomustusest nähtub, on V. Kornatšjov selle kuue aasta jooksul kasutanud temale võimaldatud vahendeid, et ühiskonda naasta. V. Kornatšjovi muutumist kinnitab vangla arvamus, mille kohaselt lahendas süüdimõistetu varasemalt probleeme agressiivselt vägivallaga, kuid viimasel ajal ei ole vanglas tema poolt agressiivsust täheldatud. 4.
  28. V. Kornatšjovi arvates ei oma tema enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tähtsust tema kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on küll nõus, et süüdimõistetu, kes eirab kehtivat korda, väärib karistust, kuid tema suhtes on määratud distsiplinaarkaristused formaalselt ja ettekannete alusel ning V. Kornatšjovil ei olnud võimalust ennast kaitsta. Lisaks leiab V. Kornatšjov, et kehtiv distsiplinaarkaristus ei pruugi igal juhul tõendada õigusrikkumiste jätkuvust nagu kohus seda on märkinud. 4.
  29. V. Kornatšjov on seisukohal, et kohtu väide selle kohta, et ta ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma järeldusi, on meelevaldne ja põhjendamatu. Kohus ei ole tema enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel olnud õiglane ja erapooletu. Seega on V. Kornatšjovi koheldud ebainimlikult ja piiratud tema põhiseadusega tagatud õigusi ja vabadusi. 4.
  30. Eeltoodu alusel taotleb V. Kornatšjov maakohtu määruse tühistamist ja tema enne tähtaega vangistusest vabastamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  31. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 10.11.
  32. a määrus V. Kornatšjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks. 5.
  33. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 ning VangS § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse tema enne tähtaega vabastamise menetlemiseks nii vanglas ja ka kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.
  34. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses V. Kornatšjovi enne tähtaega vangistusest mittevabastamist põhjalikult motiveerinud ning on otsustuse tegemisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Maakohus on arvesse võtnud nii negatiivseid asjaolusid kui ka positiivseid, sh määruskaebuses välja toodud positiivseid asjaolusid, et süüdimõistetu on vangistuse jooksul tegelenud erinevate ühiskonnastavate tegevustega, sh osalenud sotsiaalprogrammides, käinud psühholoogi vastuvõttudel, läbinud riigikeele taseme kursused ning on osalenud tööhõives. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja järeldusega, et V. Kornatšjovi varasem elukäik, toimepandud kuriteo asjaolud, elutingimused vabanemisel, sh kindla elukoha puudumine, aga ka kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse ajal, ei toeta isiku enne tähtaega vangistusest vabastamist ning ei kaalu üles positiivseid asjaolusid. Maakohus on kõiki neid asjaolusid oma määruses põhjalikult käsitlenud ning kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi pikemalt üle korrata. Kriminaalkolleegium märgib täiendavalt, et kõige olulisemaks asjaoluks, mis V. Kornatšjovi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei võimalda, saab pidada tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid. V. Kornatšjov kannab karistust teise inimese tapmise eest, mis on tahtlik esimese astme kuritegu. Kuriteo asjaolud on eriliselt jõhkrad. Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et V. Kornatšjov koos A.R. iga peksid kannatanut, tekitades temale eluohtlikud kehavigastused, mille tagajärjel kannatanu suri. Kaassüüdlane A.R. tükeldas kannatanu ja koos V. Kornatšjoviga viidi tükeldatud kehaosad järve jääle, et kuritegu varjata. Kriminaalkolleegium leiab, et arvestades kuriteo asjaolusid, sh kuriteo raskust ja ohtlikkust ning erilist jõhkrust, saaks V. Kornatšjovi enne tähtaega vangistusest vabastamisel, olukorras kus tal on karistusest kandmata veel rohkem kui üks aasta, riivatud ühiskonna õiglustunne. Põhjendatud ei ole V. Kornatšjovi määruskaebuses toodud väited selle kohta, et tema enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel on rikutud tema põhiõigusi ja –vabadusi. Nagu ka juba eespool öeldud ei ole süüdimõistetul subjektiivset õigust vabaneda vangistusest ennetähtaegselt. Maakohus on õigesti märkinud, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine on kohtu kaalutlusotsustus, kus kohtule tuleb kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis. Antud juhul ei ole kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades V. Kornatšjovi vangistusest enne tähtaega vabastamine põhjendatud. 5.
  35. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.