KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-1316

§ 178lg 2).

Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. XXXOÜ (hageja) esitas 10.01.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu (I kd, tl-d 2-4). Pärnu Maakohus lõpetas 22.03.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (I kd, tl 12). Kohus kohustas 26.03.2012 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (I kd, tl 13). Hageja esitas kohtule 17.04.2012 hagiavalduse (I kd, tl-d 18-29). 29.05.2013 kohtuotsusega võttis Harju Maakohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse XXXOÜ hagis XXXvastu põhinõude 182,60 eurot ja viivisenõude 182,60 eurot tasumise nõuetes. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 970 eurot. Samuti mõistis kohus välja kostjalt hageja kasuks viivise 0,5% päevas põhinõude 485 eurot tasumata osalt alates 17.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis hageja hagi kostja vastu põhinõude 1397,60 eurot ja viivise 1397,60 eurot tasumise nõuetes rahuldamata. Harju Maakohus jättis menetluskuludest hageja kanda 76,52% ja kostja kanda 23,48%. 26.01.2015 kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.05.2014 kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest hageja kanda 76,52% ja kostja kanda 23,48%. Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu kohtuotsused jõustusid 26.02.2015 (II kd, tl-d 45, 94 pöördel). Hageja esitas 03.03.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd, tl-d 97-99). Kostja esitas 27.03.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd, tl-d 101, 102). Hageja vastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 08.04.2015 (II kd, tl-d 124, 125). Kostja vastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 20.05.2015 (II kd, tl-d 127, 128). II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2. Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15).
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral.

Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise 2

§ 162

lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

(hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 ja

§ 175

lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-153-13, p 76). Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulud
3. Järgnevalt analüüsib kohus hageja menetluskulusid. Hageja kohtukuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 61,96 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 417,37 eurot ning vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigikõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3780 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale – kokku 479,33 eurot. Vastuapellatsioonkaebuselt tasus hageja riigilõivu 425 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 26.01.2015 kohtuotsuses märkinud vastuapellatsioonkaebuse hinnaks 1397 eurot, mille puhul kuulus tasumisele riigilõiv summas 150 eurot. Seega on hageja vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem 275 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 629,33 eurot (479,33+150). Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt

§-le 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. 5. Hageja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 3780 eurot. Hageja esindaja on välja toonud järgmised toimingud: 09.04.2012 XXXhagi aluse täpsustus, ajakulu kokku 25 minutit; 16.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 3 tundi ja 45 minutit; 17.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 30 minutit; 3

§ 231

lg 2 esimene ja teine lause sätestavad, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuivõrd kostja on eeltoodud menetluskulu osas avalduse omaks võtnud, jätab kohus selles osas hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata. Kostja on esitanud vastuväite järgmisetele kuludele: 16.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 3 tundi ja 45 minutit ja 17.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 30 minutit. 17.04.2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse (I kd, tl-d 19-28, hagi sisuline tekst tl-d 19-23 ja hagi lisad tl-d 25-28). Kohus on seisukohal, et hagi koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud ja valik 3 tunni ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ja 15 minuti ulatuses. 3 tunni jooksul on võimalik analüüsida hagiavalduse koostamiseks vajalikku infot ning koostada tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagiavaldus. Seejuures arvestab kohus, et hagiavalduse sisuline osa on viiel lehel ja hagi lisad on neljal lehel. 4

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 105 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele, hagejal on menetluses olnud esindajaks vandeadvokaat Enno Heringson ja advokaat (vandeadvokaadi abi) Kalju Hanni, seega vastavad esindajad

§ 218lg 1 p 1 sätestatud nõuetele.

Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 105 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 105 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik. Kostja märkis oma vastuses kohtule, et hageja esindaja tunnitasule tal vastuväiteid ei ole. 7. Kohtuotsusega jäeti menetluskulud 76,52% ulatuses hageja kanda ja 23,48% ulatuses kostja kanda. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindajal õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik 34 tunni ja 45 minuti ulatuses. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) on 105 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 3648,75 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 4278,08 eurot (sh riigilõiv 629,33 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3648,75 eurot). Hageja menetluskuludest 4278,08 eurost 23,48% on 1004,49 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1004,49 eurot. Hageja märkis oma menetluskulude suuruseks 4684,33 eurot. Kohus rahuldab avalduse 1004,49 eurot ulatuses, seega jätab kohus avalduse rahuldamata menetluskulude 3679,84 eurot kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud Tallinna Ringkonnakohus on 26.01.2015 kohtuotsuses märkinud apellatsioonkaebuse hinnaks 485 eurot, mille puhul kuulus tasumisele riigilõiv summas 75 eurot. Kostja tasus riigilõivu 150 eurot. Seega on kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem 75 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on kostja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus selgitab kostjale, et vastavalt

§-le 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kostjal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. 5

§ 174lg 1 2.

lausest, menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 8. Kostja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 3300 eurot, paludes hagejalt välja mõista 2525,16 eurot ehk 76,52%. Kostja esindaja on välja toonud järgmised toimingud: 09.05.2012 hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, kliendi konsultatsioon, vastuse koostamine, ajakulu 3,5 tundi; 29.05.2012 hageja 24.05.2012 vastusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga, ajakulu 2 tundi; 15.11.2012 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine, ajakulu 1,5 tundi; 07.12.2012 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamine, ajakulu 0,5 tundi; 07.12.2012 hageja taotlusega ja täiendavate lisadokumentidega tutvumine, uute asjaolude selgitamine, ajakulu 2,5 tundi; 24.09.2013 vastuse koostamine, ajakulu 1,5 tundi; 04.11.2013 kohtumäärusega tutvumine, ajakulu 1 tund; 10.01.2014 vastus hageja taotlusele, ajakulu 0,5 tundi; 16.01.2014 hageja seisukohtade ja taotlusega tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; 06.03.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine, ajakulu 1,5 tundi; 11.04.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine, ajakulu 2,5 tundi; 02.05.2014 hageja arvamusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi; 02.05.2014 vastuse koostamine, ajakulu 1 tund; 09.05.2014 hageja repliigiga tutvumine, ajakulu 1 tund; 29.05.2014 kohtuotsusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 3 tundi; 30.06.2014 apellatsioonkaebuse koostamine, ajakulu 2,5 tundi; 11.08.2014 vastuapellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 4 tundi; 16.01.2015 kohtuistung ringkonnakohtus, ajakulu 1 tund; 26.01.2015 ringkonnakohtu otsusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi. Keskmine tunnihind on 100 eurot (ilma käibemaksuta). 08.04.2015 esitas hageja kohtule vastuse kostja menetluskulude osas (II kd, tl-d 124, 125). Hageja esitas vastuväite järgmistele kostja kuludele: 29.05.2012 hageja 24.05.2012 vastusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga, ajakulu 2 tundi; 07.12.2012 hageja taotlusega ja täiendavate lisadokumentidega tutvumine, uute asjaolude selgitamine, ajakulu 2,5 tundi; 04.11.2013 kohtumäärusega tutvumine, ajakulu 1 tund; 16.01.2014 hageja seisukohtade ja taotlusega tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; 02.05.2014 hageja arvamusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi; 09.05.2014 hageja repliigiga tutvumine, ajakulu 1 tund; 29.05.2014 kohtuotsusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 3 tundi; 11.08.2014 vastuapellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 4 tundi; 26.01.2015 ringkonnakohtu otsusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi. Eeltoodud kulud tuleks hageja arvates seega jätta arvestamata 1700 euro ulatuses. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja esindaja ei ole advokaat, mistõttu ei ole advokaadibürooga sarnased kulud põhjendatud. Õigusbüroo keskmine tunnitasu on 80 eurot, mille võrra tuleks samuti kostja menetluskulude summat vähendada. 6

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seiskohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, arvestades seejuures, et kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Advokaatide tunnitasu ületab üldjuhul 100 eurot ja jääb üldjuhul vahemikku 120-180 eurot. 10. Kohtuotsusega jäeti menetluskulud 76,52% ulatuses hageja kanda ja 23,48% ulatuses kostja kanda. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindajal õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik 25 tunni ja 45 minuti ulatuses. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 2575 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja põhjendatud menetluskulud kokku on 2650 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2575 eurot). Kostja menetluskuludest 2650 eurost 76,52% on 2027,78 eurot. Kohus rahuldab avalduse ja määrab kostja menetluskulude suuruseks 2027,78 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 2525,16 eurot. Kohus rahuldas avalduse 2027,78 eurot ulatuses, seega jätab kohus avalduse rahuldamata menetluskulude 497,38 eurot kindlaksmääramiseks. 11.

§ 445

lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.06.2006 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-56-06 punktis märkinud, et kui pooled esitavad 8