Obsah (14)

§ 93§ 153§ 32§ 5§ 31§ 1§ 171§ 33§ 85§ 89§ 3§ 150§ 23§ 65

2-15-15366 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Viktor Brügel Kadri Mälberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, kell 12.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja num

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
3. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.
6. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud

1. XXX (avaldaja/võlgnik) esitas 14.10.2015 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avalduse esitaja püsivalt maksejõuetu. Võlgnevused tekkisid aastatel 2007-2008 seoses avaldaja ettevõtte äriplaani teostamiseks võetud laenudega aktsiaseltsist Bigbank ja kütuse ostmisega osaühingust XXX, mille hinnast osa jäi tasumata ja mis 2 2-15-15366 kohtu poolt osaühingule XXXvälja mõisteti. Kuna kütus varastati laevast ja edasine äriplaan ebaõnnestus, siis jäi avaldaja kanda võlg 12 000 eurot osaühingu XXXees ja võlg üle 12 000 euro aktsiaselts Bigbank ees. Koos muude väiksemate võlgnevuste ja kohtutäituri tasudega on avaldaja võlasumma praegu 28 543,23 eurot ning viivised. Avaldaja on vanaduspensionär, saab rahvapensionit ning võimaluse korral suudab töötada vaid poole koormusega elektrikuna, seega ei suuda avaldaja sissetulekud võlga tasuda. Avaldaja palub kuulutada välja avaldaja pankrot. Võlgnik palub oma 14.10.2015 avalduses ühtlasi algatada kohustustest vabastamise. XXX kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja avaldab, et kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot (14.10.2015).
2. 20.10.2015 määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Võimre ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 10.11.
4. 05.11.2015 esitas Urmas Võimre ajutise pankrotihalduri aruande. Varad Võlgniku arvelduskontol (nr XXXXXXXXXXXXX) Swedbank AS-is oli 30.10.2015 seisuga 108,34 eurot. Konto on 28.10.2015 seisuga arestitud. Võlgniku Swedbank AS-is olevalt arvelduskontolt nähtub, et isiku peamiseks sissetulekuks on viimasel viiel aastal olnud Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt laekuv pension (viimastel kuudel nt 158,37 eurot kuus). Alates 09.10.2015 laekub võlgniku kontole Rahandusministeeriumi poolt kantav tasu selgitusega „palk“. Oktoobris 2015 on toimunud kaks laekumist kokku summas 316,14 (68,18 + 247,96) eurot. Võlgnik on 28.10.2015 vastuses pankrotihaldurile kinnitanud, et saadava töötasu suuruseks on 250 eurot kuus. AS-is Eesti Krediidipank omas võlgnik maksekontot nr XXXXXXXXXXXXX, mis suleti seisuga 12.12.
5. AS Eesti Krediidipank esindaja kinnitusel kontol 20.10.2010 kuni selle sulgemiseni tehingud puudusid. Võlgnik ei ole liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Maksuja Tolliameti päringu „Maksuvõlglaste otsing“ andmetel võlgnikul seisuga 05.11.2015 maksuvõlgnevused puuduvad. Vastavalt AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetele puudub võlgnikul väärtpaberikonto. Inforegistri andmebaasi põhjal kuulub võlgnikule osalus äriühingus XXX OÜ (XXX ), mille äriregistrist nähtuv osakapitali suurus on 2500 eurot. XXX OÜ asutati 18.02.2013 usaldusühinguna XXX . Äriregistri äritoimiku dokumentide loetelust nähtub, et aprillikuus 2013 on ühingu esindajad esitanud äriregistrile ümberkujundamisotsuse. Äriregistri andmetel ei ole XXX OÜ esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Kinnistuportaali andmetel puuduvad XXX OÜ-l kinnisasjad, samuti ei ole XXX OÜ kinnistuportaali andmetel õigustatud isikuks (sh hüpoteegipidajaks). XXX OÜ ei ole maksuhalduri avaliku andmebaasi andmetel olnud kunagi registreeritud käibemaksukohustuslasena. Võlgnik on 28.10.2015 vastuses pankrotihaldurile selgitanud, et XXX OÜ ei tööta juba aastaid. Kõike eelnevat arvestades on ajutine haldur esmase analüüsi põhjal seisukohal, et XXX OÜ osa ei oma realiseerimisväärtust Vastavalt Maanteeameti liiklusregistri väljavõttele on võlgniku nimele registreeritud 3 sõidukit, millele on märgitud käsutamise keeld: • VAZ numbrimärgiga XXX (esmane registreerimine 1985; vastutav kasutaja puudub) • Mercedes-Benz numbrimärgiga XXX (esmane registreerimine 1983; vastutav kasutaja XXX ) • TONAR numbrimärgiga XXX (haagis; esmane registreerimine 2002). 3 2-15-15366 Kõikide eelnimetatud sõidukite käsutamine on keelatud mitmekordselt (sh viimati 11.08.2015) erinevate kohtutäiturite (viimati kohtutäitur Urmas Tärno) kasuks. Ajutine haldur on seisukohal, et eelnimetatud sõidukite asukoht vajab kindlaks tegemist ning nende võimalik realiseerimisväärtus selgub alles pärast nende ülevaatust. Muid sõidukeid võlgniku nimel viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Samuti ei ole isik kinnistusraamatus märgitud ühegi objekti „kehtetuks omanikuks“. Võlgnik on 28.10.2015 vastuses pankrotihaldurile kinnitanud, et mingit vara, mida müüa võla katteks, ta ei oma ning on seisukohal, et tal ei ole mingeid võimalusi oma tekkinud võlgasid ära maksta. Ajutise halduri esialgsel hinnangul moodustavad XXX’i hinnatavad varad aruande koostamise hetke seisuga kokku 108,40 eurot. XXX’ile kuuluva osaühingu osa ning sõidukite väärtuse osas on ajutine haldur konservatiivsuse põhimõttest lähtudes seisukohal, et pigem nendel realiseerimisväärtus puudub. Kohustused Bigbank AS on ajutisele haldurile teatanud, et omab 29.10.2015 seisuga võlgniku vastu nõudeid summas 11 476,24 eurot. 1.
6. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 26.10.2015 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käimas järgmised täitemenetlused (toimiku staatus M – menetluses): Võlgnik Sissenõudja Nõude summa PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaosko Nd XXX 100,00 70008747 XXX Politsei- Ja Piirivalveamet 70008747 120,00 XXX Põhja Prefektuuri Ida Politseijaosko Nd 70008782 19,17 XXX Tallinna Politseiprefekt Uur 70005039 61,36 XXX Bigbank As 10183757 703,02 XXX Põhja Prefektuur Ida Politseijaosko Nd 70008782 24,00 XXX Eesti Vabariik (Tartu Maakohtu Kaudu) 74001966 138,05 XXX Eesti Vabariik (Tartu Maakohtu Kaudu) 74001966 551,24 XXX Eesti Vabariik (Tartu Maakohtu Kaudu) 74001966 101,81 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse Kaudu) XXX 19,20 70007340 Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamis Keskuse Kaudu) XXX 323,55 70007340 XXX Bigbank As 10183757 4743,82 XXX Bigbank As 10183757 6181,07 XXX XXXOü 10679180 12465,42 KOKKU: 25 551,71 Eeltoodust tulenevalt on XXX’i suhtes käimas täitemenetlused, mille raames nõutakse isikult täitemenetluse registri andmetel kokku 25 551,71 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul muid kohustusi, mis oleks tagatud käenduse, pandi või muu tagatisega. Ajutise halduri esialgsel hinnangul moodustavad XXX’i suhtes sissenõutavaks muutunud kohustused aruande koostamise hetke seisuga kokku vähemalt 25 400,04 eurot. 4 2-15-15366 Ajutise halduri arvamus võlgniku maksevõime kohta Arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ja asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad kordades tema teadaolevat vara, siis ajutise halduri hinnangul puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või sedavõrd oluliselt paraneda, et võlgnikul õnnestuks koheselt täies ulatuses täita kõik täitmata kohustused. Seega leiab ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjused Võlgniku hinnangul on tema majanduslikud raskused saanud alguse
7. aastal. Peamiselt on raskused tekkinud äritegevuse riskide realiseerumisega ja sellega seoses võetud laenudega. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku varasem finantskäitumine (laenukohustuste võtmine), mis ei võtnud piisavalt arvesse võlgniku maksevõime vähenemise võimalusi tulevikus ning seeläbi tasuda võetud kohustusi. Samas ei saa ajutine haldur välistada seda, et võlgniku maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud varasem kriminaalne käitumine, mille tõttu ei ole võlgnik saanud tegelda tavapärase tulutoova tegevusega. Täitemenetluse registri andmed viitavad mitmetele rahatrahvidele või rahalistele karistustele, mis võivad olla määratud seoses väär- või kuritegudega. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olemasolevate andmete kohaselt

§ 1

lg 2 tähenduses maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1 080 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist BDO Advisory OÜ (a/a EE302200221054074683) kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tasust palub ajutine haldur 397 eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja riigi vahenditest. 4. 10.11.2015 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnikul vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja aruande osas ei olnud. Urmas Võimre on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused 5. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 5 2-15-15366

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul moodustavad võlgniku hinnatavad varad aruande koostamise hetke seisuga 108,40 eurot, kuid kohustusi on vähemalt 25 400,04 euro ulatuses. Võlgnikule kuuluva osaühingu osa ning sõidukite väärtuse osas on ajutine haldur konservatiivsuse põhimõttest lähtudes seisukohal, et pigem nendel realiseerimisväärtus puudub. Võlgniku sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt laekuv pension 158,37 eurot ning töötasu umbes 250 eurot kuus. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul puudub vara ning piisav sissetulek, et katta olemasolevaid kohustusi, on ajutine haldur leidnud, et on tekkinud pankrotiolukord, ning see ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnik ei suuda olemasolevaid kohustusi lähimas tulevikus täita. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku varasem finantskäitumine, mis ei võtnud piisavalt arvesse võlgniku maksevõime vähenemise võimalusi tulevikus ning seeläbi tasuda võetud kohustusi. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 1¹ järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

§ 31lg 1 alusel.

Pankroti väljakuulutamise aeg on 13.11.2015 kl 12.

1. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 04.12.2015 kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal
3. Urmas Võimre on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX´i pankrotihalduriks. Kohus määrab Urmas Võimre võlgniku pankrotihalduriks. 7.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

8.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse 6 2-15-15366 esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 9.

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. 10.

§ 3

lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti

§ 150lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

11.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1 080 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist BDO Advisory OÜ (a/a EE302200221054074683) kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tasu palub ajutine haldur mõista välja riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei 7 2-15-15366 tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb

§ 23

lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus, tutvunud Urmas Võimre poolt esitatud taotlusega ning menetlusabi avaldusega, leiab, kuna puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot BDO Advisory OÜ (registrikood 12252563) arveldusarvele nr EE302200221054074683. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 8