MENETLUSE KÄIK 4. Viru Maakohtu 16.09.2015 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule
lg 2, lg 3, § 28, § 29, § 30 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, anda OÜ Mobirem dokumendid hoiule Mati Metsjõe’le ja mõista välja ajutise halduri tasu. KOHTUISTUNG
) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 13.
lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varasid ei ole. Võlgnikul lasuvad kohustused 1 880.20 euro ületavad tema vara 100%. 14.
lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 26.10.2015 kohus vastavalt
lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 10.12.2015 1 500 eurot ettetasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. 15. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgnikul ei ole vara kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 16.
lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 17. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 8 tunni eest summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks ning kulude hüvitamiseks summas 90 eurot, millele samuti lisandub käibemaks. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, mistõttu taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest. 4
lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 19.
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu OÜ-le Sentire MK, mille kaudu ajutine haldur tegutses. Ajutise halduri tunnitasu suurus 90 eurot ei ületa
Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse osaliselt ning määrab OÜ-le Sentire MK riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot. Dokumentatsiooni hoidja 20.
lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liikme Mati Metsjõe ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. 21. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.