← Eesti

3-15-1559/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1559 Kohtuasi M.J. kaebus Viru Vangla 07.05.2015 käskkirja nr 6-3/562 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: M.J. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta M.J. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 09.11.
  2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 31.03.2015 käskkirjaga nr 6-1/331-KP (tl 35-36) lubas Viru Vangla avavanglaosakonnas karistust kandva kinnipeetava M.J. (edaspidi kaebaja) lühiajalisele väljasõidule 06.04.2015 kella 06.15-st kuni 07.04.2015 kella 20.15-ni. Käskkirjas üles loetud keeldudes märgiti muuhulgas, et ta ei tohi vanglasse saabudes kaasa tuua esemeid, mida polnud kaasas sealt välja minnes. 07.04.2015 koostas Viru Vangla avavanglaosakonna vanemvalvur ettekande nr 6-20/1798-1 (tl 32) ja esemete leidmise/äravõtmise akti nr 723 (tl 33) selle kohta, et leidis samal päeval kella 19.50 ajal väljasõidult tulnud kaebajale läbiotsimist teostades tema asjade seast suure seinakalendri, umbes 30 1 cm pikkuse valge paela, ümbriku, vihikulehe, kaks südamekujulist kaarti, kolm fotot, väikese Reformierakonna kalendri, Selveri ja Maxima reklaamilehed ning kolm venekeelset ajalehte „MK Estonia“. Ettekandele 14.04.2015 kirjutatud märkes kinnitas kaebaja, et on distsiplinaarmenetluse algatamisest teadlik. 07.04.2015 seletuses tunnistas ta ajalehtede ja fotode toomist, kuid väitis, et polnud nende keelamisest teadlik. 05.05.2015 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 37-39) ning 07.05.2015 käskkiri nr 6-3/562-D (tl 12-15), millega karistati kaebajat keelatud esemete valdamise eest noomitusega. 20.05.2015 vaideotsusega nr 6-12/88-2 (tl 17-18) jättis vangla käskkirja kehtetuks tunnistamiseks 11.05.2015 koostatud vaide (tl 16) rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud kaebaja poolt 06.05.2015 koostatud vastuväited (tl 40-41) ning samal kuupäeval vanemvalvuri suuliste seletuste kohta vormistatud menetlustoimingu protokoll (tl 42). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
  4. 15.06.2015 koostatud kaebuses (tl 1-2) palus kaebaja tema distsiplinaarkorras karistamise käskkirja täielikku tühistamist. Ta leidis, et vangla ei peaks rikkumiste puhul alati karistusi kohaldama ning väitis, et määratud karistus pole ka proportsionaalne, sest ei arvesta rikkumise raskust ja tema varasemat eeskujulikku käitumist.
  5. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 31) ei nõustutud kaebusega, paluti see rahuldamata jätta ning selgitati, millistest õiguslikest alustest ja sisulistest põhjendustest lähtuvalt kaebajat karistati. Seejuures nõustuti küll väitega, et mitte iga rikkumine ei pea automaatselt kaasa tooma karistust, kuid leiti siiski, et kuna kaebaja rikkumine oli piisavalt kaalukas, pole talle määratud leebeimaks distsiplinaarkaristuseks olev noomitus rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalne. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Käesolevas asjas vajavad lahendamist küsimused, kas kaebaja asjade läbiotsimisel leitud esemed said anda aluse distsiplinaarkorras karistamiseks ning kas määratud karistus arvestab rikkumise raskust ja tema varasemat käitumist.
  7. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat vangistusseaduse § 30 lg-le 2, Viru Vangla avavanglaosakonna kodukorra punktidele 7.1.2, 7.1.21, 7.1.23 ja 14.7 ning 31.03.2015 käskkirjale nr 6-1/331-KP tuginedes selle eest, et ta tõi lühiajaliselt väljasõidult avavanglaosakonda esemeid, mille toomiseks puudus luba. Vangistusseaduse § 30 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud omada ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust üksnes vanglateenistuse vahendusel tellituna. Viru Vangla avavanglaosakonna kodukorra punktid 7.1.2, 7.1.21 ja 7.1.23 keelavad kinnipeetavale muuhulgas paelad, raamatud, kataloogid ja muud sarnased esemed, mis pole väljastatud vanglateenistuse poolt või soetatud vanglateenistuse vahendusel või loal ning lisaks ka esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist. Käskkiri nr 6-1/331-K, mille alusel kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubati nägi talle ette konkreetsed kohustused ja keelud, sealhulgas keelu tuua vanglasse saabudes kaasa esemeid, milliseid tal polnud kaasas sealt välja minnes. Kaebaja on toimunu kohta seletust andes sõnaselgelt tunnistanud, et tõi lühiajaliselt väljasõidult kaasa ajalehed ja kolm fotot ega ole eitanud, et vanglasse saabudes oli tal muuhulgas kaasas veel ka seinakalender, umbes 30 cm pikkune pael ja muud ettekandes loetletud esemed.
  8. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille puhul on kohtu volitused piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Sama seadustiku § 54 2 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt on kaebaja süü keelatud esemete vanglasse toomises tõendatud tema selle omaksvõtu ja vanglateenistuse ametniku ettekandega. Järgitud on ka kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest ning antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSKE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt. Karistus on määratud VSKE § 17 lg-s 1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid, kaebaja isikuga seonduvat kui seda, miks üldse on vaja teda karistada ning millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada.
  9. Vangistusseaduse § 67 p 1 sätestatu kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Sama seaduse § 63 lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise puhul kohaldada mitut erinevat liiki karistust, sealhulgas ka kuni 45 ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist. Korraga mitme kinnipeetavale keelatud eseme vanglasse toomine seab ohtu vangla üldise julgeoleku ja on seetõttu niisuguse kaaluga distsipliinirikkumine, mida pole kuidagi võimalik käsitleda juhusliku eksitusena ega tähelepanuta jätta. Rikkumise aset leidmine ja kaebaja süü selles on eelnevalt juba käsitletu kohaselt usutavalt tõendatud. Asjaolu, et ta pole varem distsipliinirikkumisi toime pannud, on karistuse määramisel arvesse võetud süüd kergendava asjaoluna. Kuna kaebajale määratud noomitus on minimaalne võimalik karistus, pole vähimatki alust järelduseks, et see on saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta tema isikut, rikkumise asjaolusid või muud sarnast.
  10. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul alust pidada vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastaseks ja seda tühistada. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Nimetatud summa jääb riigi kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2015 lahendiga 16.detsembril
  11. 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.