Tsiviilasi nr 2-15-13470 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Kadri Mälberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2015. a, kell 12:00 Tallinn, Kentmanni kohtumaj

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 11 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
3. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
6. Kohtumäärus saata võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate 2 Tsiviilasi nr 2-15-13470 avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

I Asjaolude kirjeldus

1. XXX(avaldaja/võlausaldaja) esitas 10.09.2015 kohtule pankrotiavalduse XXX OÜ (võlgnik) suhtes. Avalduse kohaselt on avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud erinevaid laenulepinguid, mille kohaselt on avaldaja andnud võlgnikule laenu. Muuhulgas on pankrotiavalduse esitamise hetke seisuga avaldaja poolt võlgnikule antud laenudest tagastamata järgnevad laenud, mille tagastamise tähtaeg on möödunud enam kui 30 päeva tagasi: 28.03.2014 sõlmitud laenulepingu alusel antud laen summas 100 000 eurot; 26.04.2014 sõlmitud laenulepingu alusel antud laen summas 100 000 eurot; 16.06.2014 sõlmitud laenulepingu alusel antud laen summas 122 000 eurot; 20.06.2014 sõlmitud laenulepingu alusel antud laen summas 174 000 eurot. Kokku moodustavad laenusummas 496 000 eurot ning laenude kohta vormistatud võlakirjade kohaselt kohustus võlgnik laenusummad tagastama tähtpäevadeks koos intressidega summas 597 000 eurot. Võlgnik on tasunud osaliselt intresse kokku summas 50 000 eurot, kuid ei ole tasunud põhivõlgnevust ning ülejäänud intresse. Seetõttu esitas avaldaja 12.08.2015 võlgnikule pankrotihoiatuse, millele 18.08.2015 saadetud vastuses keeldub võlgnik nõuet täitmast. Kuivõrd võlgnik ei ole pika aja jooksul suutnud täita avaldaja nõudeid, on avaldaja seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlausaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot.
2. Harju Maakohtu 22.09.2015 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja edastanud võlgnikule kirjaliku seisukoha esitamiseks.
3. 02.10.2015 esitas võlgnik kohtule oma kirjaliku seisukoha pankrotiavaldusele. Võlgnik ei võta õigeks pankrotiavalduses toodud avaldaja nõuet ja enda püsivat maksejõuetust.
4. 14.10.2015 toimunud eelistungil arutasid võlausaldaja ja võlgnik nõude üle ning kohus andis pooltele tähtaja kompromissi leidmiseks. Kohus pidi võtma seisukoha ajutise pankrotihalduri määramise või nimetamata jätmise kohta 28.10.
6. Kohus nimetas 28.10.2015 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi.
7. 13.11.2015 esitas Urmas Ustav ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgnik on kantud äriregistrisse 24.11.
8. Võlgniku osakapitali suuruseks on 2500 eurot. Ärinime „XXX OÜ” all on võlgnik tegutsenud alates 03.02.
9. Võlgniku kehtetu ärinimi on „XXX UÜ“, mis oli perioodil 24.11.2011 – 03.02.
10. Võlgnikul on järgmised osanikud: 1) XXX(sünd. XXX, Soome) alates 29.12.2014; 2) XXX (isikukood XXX) alates 29.12.2014; 3) XXX(XXX, Soome) alates 29.12.2014; 4) XXX (XXX) alates 29.12.2014; 5) XXX (XXX, Soome) alates 29.12.
11. Äriregistri andmetel on alates 03.02.2012 võlgniku juhatuse liige XXX (isikukood XXX). Äriregistrile viimati esitatud majandusaasta aruanne kajastab
12. aasta majandustulemusi. 3 Tsiviilasi nr 2-15-13470 Äriregistri andmetel on võlgniku tegevusalaks „Puidu, ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük“ (EMTAK kood: 4673 / EMTAK 2008). Äriregistrile esitatud
13. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku sisuline majandustegevus oli
14. aastal kahjumlik. Võlgniku kahjum moodustas ainuüksi 2014 aastal -485 345 eurot. Võlgniku juhatuse liikme XXX esitatud bilansi kohaselt moodustab seisuga 31.10.2015 võlgniku kahjum -963 132,76 eurot ning võlgniku omakapital on -960 632,76 eurot. Võlgnikul on aruande koostamise seisuga üheksa

§ 22lg 5 mõttes.

Ajutine pankrotihaldur palub kohustada XXX OÜ juhatuse liiget XXX kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Pankrotihaldur Urmas Ustav on andnud enda nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. 4 Tsiviilasi nr 2-15-13470 Ajutise pankrotihalduri kulude aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 20 tundu, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku 2 304 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu välja mõista pankrotivara arvelt ning välja mõista OÜ Advokaadibüroo LEXTAL (arvelduskonto nr EE692200221023555162) kasuks.

1. 16.11.2015 kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnikul midagi täiendavat lisada ei olnud. Võlgnikul ja võlausaldajal vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse suhtes vastuväiteid ei olnud.
2. 18.11.2015 esitas võlausaldaja Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldaja menetluskulud kokku summas 2 587,50 eurot (sh käibemaks), sh lepingulise esindaja tasu 2 287,50 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv avalduselt summas 300 eurot. Võlausaldajale on osutatud õigusabi hinnaga 125 eurot/h (millele lisandub käibemaks) ja osutatud õigusabi (15,25 h) spetsifikatsioon on alljärgnev: 1) pankrotiavalduse esitamiseks tõendite kogumine ja asjaolude analüüs ning pankrotiavalduse koostamine – 5,5 h; 2) kohtule täiendava selgituse jaoks tõendite kogumine ja asjaolude analüüs ning täiendava selgituse koostamine – 2,5 h; 3) tutvumine ajutise halduri määramise määrusega – 0,5 h; 4) tutvumine võlgniku vastuväidete ja esitatud dokumentidega – 4 h; 5) ettevalmistamine ja esindus kohtuistungil – 1 h; 6) ajutise halduri aruandega tutvumine – 0,75 h; 7) ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil – 1 h. Võlausaldaja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Võlausaldaja kinnitab, et tal puudub võimalus tasutud arvetelt käibemaksu tagasi saada või maha arvata oma maksukohustusest, mistõttu palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
3. Kohus edastas võlausaldaja menetluskulude nimekirja võlgnikule. Võlgnik kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma seisukohta esitanud ei ole. II Kohtumääruse põhjendused
4. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXXesitas kohtule XXX OÜ pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolev vara moodustab kokku 316 384,94 eurot ja teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 1 285 399,32 eurot. Ajutisele haldurile kättesaadavaks tehtud dokumentide ja informatsiooni ning päringu vastustele saabunud andmete alusel ei ole 5 Tsiviilasi nr 2-15-13470 ajutine haldur esialgse hinnangu kohaselt tuvastanud selliseid tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldaja huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise on tinginud XXXpoolt antud laenude üheaegne ning ootamatu tagasinõudmine ning ebaõnnestunud tehingud Hiina koostööpartneritega. Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes ajutise pankrotihalduri hinnangul välja hiljemalt 12.08.2015 (st laenude tagasikutsumisega). Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

§ 31lg 1 alusel.

Pankroti väljakuulutamise aeg on 20.11.2015 kl 12:

1. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 14.12.2015 kell 11:05 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal
3. Urmas Ustav on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX OÜ pankrotihalduriks. Kohus määrab Urmas Ustavi võlgniku pankrotihalduriks. 12.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

13.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 14.

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 86

lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. 6 Tsiviilasi nr 2-15-13470 Kohus kohustab võlgnikku seaduslikku esindajat XXXd andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat XXX ilmuma vande andmiseks kohtusse kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. 15.

§ 3

lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti

§ 150lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib Ts

MS § 172, mille lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-23-13 p 12 leidnud, et sellest üldreeglist on

§-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad

§ 150lg-d 2 ja 3. Menetlusosalise õigusabikulud (esindajakulud) tsiviilkohtumenetluses on Ts

MS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi osa menetlusosalise kohtuvälistest kuludest. Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-132-10, p 10). Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud

§ 150

lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning

§ 150

lg 1 p-s 6 sätestatud

§ 11või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast.

Kohus märgib, et pankrotimenetluses kehtib võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Kohtu hinnangul ei saa anda pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale teiste võlausaldajate ees eesõigust erinevalt

§ 93

lg-st 1, kuna ka tema kohtukulud on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, mille nõudeõigus tekib kohtukulude jaotuse määramisega pankrotiotsuses. Seega on võlausaldajale ajaliselt tagatud nõudeavalduse esitamine pankrotimenetluses võrdselt teiste võlausaldajatega. Seega on pankrotimenetlusega seotud väljamakseid pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab võlausaldaja avalduse menetluskulude osas ning määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks järgmiselt: summas 2 587,50 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2 287,50 eurot). 7 Tsiviilasi nr 2-15-13470 TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 16.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses).

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri kulude aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud ülesannete täitmiseks 20 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku 2 304 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja mõista pankrotivarast ning välja mõista OÜ Advokaadibüroo LEXTAL (registrikood 10992652, a/a EE692200221023555162) kasuks. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Toimingud seisnesid informatsiooni ja materjalide hankimises, päringutes tasulistesse registritesse, materjali analüüsimises, dokumentide (s.h aruande) koostamises ja kohtuistungil osalemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2 304 eurot ning mõistab need välja pankrotivara arvelt OÜ Advokaadibüroo LEXTAL kasuks. 17.

§ 39

lg 1 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. 18. Tulenevalt

§ 31lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 8