KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2774 Haldusasi T.K.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. T.K. (kaebaja) esitas 06.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaherit vastama kaebaja 21.05.2015 saadetud selgitustaotlusele. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 21.05.2015 samasisulised selgitustaotlused vastamiseks Elmar Vaherile ja Kristian Jaanile. Kaebajale vastati kirjalikult 19.06.
2. Kiri oli digitaalselt allkirjastatud politseimajor Veiko Randlaine poolt. Kaebaja viitab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lgle 1, mille järgi on vastamiskohustus Elmar Vaheril ning sama paragrahvi lg-le 2, mis annab peadirektorile võimaluse delegeerida vastamine teisele pädevale töötajale. Kaebaja leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti struktuuris ei ole peadirektoriga võrdset pädevat töötajat, seega peab vastus kaebaja selgitustaotlusele olema allkirjastatud Elmar Vaheri poolt või peab olema esitatud allkirjastatud volitus kohustuse delegeerimise kohta. Kaebaja märgib, et on esitanud kaks erinevat taotlust (erinevad adressaadid). Kaebaja hinnangul ei selgu Veiko Randlaine allkirjastatud vastusest, millisele selgitustaotlusele on vastatud, seega ei ole edastatud dokument juriidiliselt korrektne ja ei oma tähtsust. Kaebaja ei ole kaebuse esitamise ajaks vastust saanud. 3-15-2774 KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kaebaja on kohtu poole pöördunud nõudega kohustada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaherit vastama tema 21.05.2015 selgitustaotlusele. Seega peab kohus kontrollima, kas täidetud on eeldused kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks.
4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ning see puudutab isiku õigusi.
5. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 lg 2 järgi on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. PS § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Eeltoodud sätted annavad isikutele õiguse saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt informatsiooni, samuti esitada märgukirju ja saada neile vastuseid. Nende õiguste realiseerimise täpsemat korda reguleerib mh MSVS.
6. MSVS § 2 lg 3 p-de 1 ja 2 ning § 3 kohaselt on selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine, või isik taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MSVS § 5 lg 1 kohaselt on vastamiskohustus adressaadil. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud mitmele ametnikule, töötajale või kollegiaalorgani liikmele sama asutuse või organi piires, võib sellele vastata ühiselt. MSVS § 5 lg 8 alusel vastatakse isikule märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist.
7. Eeltoodud sätetest tulenevalt saab kaebaja kaitstavaks õiguseks olla õigus saada vastus oma selgitustaotlusele ning on oluline, et kaebaja saaks selgitused oma pöördumises taotletud teabe kohta. Politsei- ja Piirivalveamet on kaebaja 21.05.2015 selgitustaotlustele vastanud 19.06.2015 kirjaga nr 2.1-3/15481-
8. Seega on kaebaja selgitustaotlusele vastatud. Kaebaja ei ole väitnud, et mingile tema küsimusele on jäänud vastus esitamata.
9. Kaebajal puudub seadusest tulenev subjektiivne õigus nõuda, et ainult tema välja valitud konkreetne ametnik talle vastaks, kuna tööjaotuse kindlaksmääramine on asutuse sisepädevuse küsimus ning see ei puuduta kaebaja õigusi ega huve. Seega ei ole haldusorgan antud juhul rikkunud kaebaja õigusi, kuna isiku kaitstavaks õiguseks ei saa olla, et konkreetne isik talle asutusest vastaks, vaid see, et vastavalt asutuse sisekorrale selleks pädev ametnik või töötaja vastaks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kohtul puudub alus kahelda selles, et kaebajale esitatud vastuse on allkirjastanud pädev ametnik. Kaebaja on viidanud oma selgitustaotluses 2

) §121 lg 2 p 1 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 12.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, tuleb riigilõiv jätta kaebajale tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3