Obsah (6)

§ 6§ 7§ 14§ 15§ 8§ 18

2-15-16964 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2015. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16964 Tsiviilasi Kxxxxxx Mxxxxx taotlus

) ei ole sätestatud teisiti.

§ 6

lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest.

Kohus leiab, et ei esine nimetatud lõike punktides 1-2, 6-12 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohus leiab, et hinnata tuleks

§ 7lg 1 p 5 eeldusi mitte anda riigi õigusabi.

Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus pidada taotleja võimalusi oma õiguste kaitseks ilmselt väheseks. Taotluse kohaselt on õigusabi vajalik kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamiseks, kuivõrd kaasomanikud ei ole jõudnud lõpetamises kokkuleppele. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 kohaselt saab kohus otsustada hageja nõudel kaasomandi lõpetamise viisi, kui kaasomanikud ei jõua omavahel kokkuleppele. Kohus peab aga eraldi hindama RÕA § 7 lg 1 punktis 4 sätestatud isiku majanduslikku seisundit ja võimet ise õigusabi eest tasuda: riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Samuti peab kohus andma hinnangu

§ 7

lg 1 p 3 sätestatud alustele: taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara. Esitatud majandusliku seisundi teatise ja Sotsiaalkindlustusameti 11.06.

1. a otsuse kohaselt on avaldaja sissetulekuks 01.07.2015 – 30.06.
2. a pension 158,37 eurot kuus. Avaldajale kuulub kinnisvarana 1/3 kaasomandist vaidlusalusest kinnistust xxxxx (registriosa nr xxxxxx, aadressiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Arvestades, et avaldaja soovib õigusabi sama kinnistu kaasomandi lõpetamiseks, ei saa ta kanda õigusteenuse kulusid selle müümise või koormamise abil. 2 2-15-16964 Samuti kuulub avaldajale sõiduauto xxxxxxxxxxxx, eeldatava väärtusega 2500 eurot. Tegemist on avaldaja kasutuses oleva sõiduvahendiga, mida

§ 14lõikest 2 tulenevalt taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei arvestata.

Kohus küsis Swedbank AS-lt taotleja pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt avaldajale muid sissetulekuid peale pensioni laekunud ei ole. Taotleja esitatud pangakonto koondväljavõtte kohaselt oli tema pangakontol 17.11.

1. a 22,03 eurot. Taotluse kohaselt on avaldaja igakuised püsikulud 148 eurot, millest eluasemekulud on 25 eurot, kulutused toidule 48 eurot, kulud transpordile 30 eurot, sidekulud 20 eurot ja kulud tervishoiule
2. Seega katavad avaldaja sissetulekud väljaminekud, kuid ülejääk on väike.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata ega taotlejale kuuluvat ja tema igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ja sissetulekuga. TMS § 131 lg 1 p 10 järgi ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 on alates 1. jaanuarist 2015. a kehtestatud kuutasu alammääraks 390 eurot. Kxxxxxx Mxxxxx töövõimetuspension on 158,37 eurot kuus, seega ei saa sellele pöörata sissenõuet ega arvestada seda taotleja majanduslikku seisundit hinnates. Kohus leiab, et lähtuvalt

§ 14lg 1 on avaldaja taotlus täielikult põhjendatud.

Avaldajal sisuliselt vaba sissetulek puudub ja tema majanduslik seisund võimaldab teda kvalifitseerida menetlusabi saama õigustatud isikuks. Seega kvalifitseerub kostja

§ 7

lg 1 p 4 nimetatud isikuks, kellel on võimalik saada täielikult tasuta riigi õigusabi. Arvestades avaldaja võimalusi tasuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt asjakohase õigusabi eest, tuleb avaldajale anda õigusabi riigi kulul ning määrata esindaja riigi õigusabi korras ja vabastada avaldaja õigusabikulude tasumisest täielikult.

§ 15

lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16.

§ 8sätestab riigi õigusabi andmise viisid.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et avaldajale tuleb lähtudes

§ 8p 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud.

Lähtudes

§ 18lg 1 nimetab kostja esindava advokaadi Eesti Advokatuur.

Advokaat Rene Hallemaa on andnud nõusoleku avaldajale õigusabi osutamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3