2-15-15806/20

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-15806 Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi O. A. pankrotiavaldus Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: O. A. (IK xxx, kinnipeetav xxx) RESOLUTSIOON
2. Keelduda O. A. avalduse menetlusse võtmisest. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kätte toimetamisest. ASJAOLUD
3. O. A. esitas Viru Maakohtule eraisiku pankrotiavalduse. Viru Maakohtu
4. oktoobri 2015 määrusega jäeti avaldaja pankrotiavaldus käiguta ning anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – nõuetele vastava riigi õigusabi ja riigi menetlusabi taotluste esitamiseks. O.A. esitas kohtule 03.11.2015 nõutele vastava riigi õigusabi- ja menetlusabi taotluse. Viru Maakohtu 19.11.2015 määrusega rahuldati avaldaja riigi õigusabi taotlus ning määrati esindaja pankrotiavalduse/pankrotimenetluse perspektiivikuse hindamiseks ja arvamuse esitamiseks. 1 Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel õigusabi osutajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiobi. 17.12.2015 esitas vandeadvokaat Tiina Mare Hiob kohtule arvamuse pankrotimenetluse perspektiivikuse kohta. Vandeadvokaat hindas eraisiku pankrotimenetluse perspektiivi ning jõudis arvamusele, et eraisiku pankroti väljakuulutamine on ebatõenäoline. Esindaja selgitas võlgnikule PankrS § 176 lg 2 sisu, mille kohaselt kuriteoga toimepandud kahjunõudeid ja elatisevõlgnevust pankrotimenetlus ei kustuta. O.A. asjaolude hindamisel jõudis järeldusele, et ei soovi õigusabi jätkamist ja eraisiku pankroti menetlusega jätkamist. Võlgnik palub jätta avaldus läbi vaatamata ja menetlus lõpetada ning kinnitab oma nõustamist advokaadi tööga allkirjaga. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest, kui avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. 3 Võlgnik on määratud esindajale kinnitanud, et ei soovi eraisiku pankrotimenetlusega jätkata paludes jätta avaldus läbi vaatamata. Esindaja hinnangul on pankrotiavaldus perspektiivitu.
6. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada ausal võlgnikul vabaneda peale võlgadest vabastamise menetluse läbiviimist võlgadest. Muuhulgas ei pea riik andma õiguskaitset isikule vabanemaks neist kohustustest riigi ees, mille võlgnik on ise oma süülise käitumisega põhjustanud (nt sundraha, kohtukulud). Mõistlik ei ole õiguslik olukord, kus kohus määrab kriminaalmenetluses süüdimõistetule sundraha, kohtulud ning hiljem kohus jälle vabastab võlgniku nimetatud kohustuste täitmisest. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest võlgnik ei vabane ka sel juhul kui jõuaks kohustustest vabastamise menetluseni. Kohus märgib, et avaldajal ei ole võimalik vabaneda oma võlgadest läbi kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise maksmise kohustus. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-1-13). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 2