järgi käskmenetluse korras Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Sten Kõvatoomas, isikukood 39201064236; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidusega; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Pärnu Maakohtu 18.09.2013.a otsusega
§-de 209 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4, 201 lg 2 p 1 järgi 1-aastase vangistusega,
lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 2 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust, Harju Maakohtu 09.07.2014.a määrusega vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega; väärteokorras karistatud neljal korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 04.06.2015.a. Vandeadvokaadi abi Kristjan Nõges Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sten Kõvatoomas
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ühesaja) päevamäära (päevamäär 10,00 eurot) suuruses summas, so 1000 (üks tuhat) eurot. 1-15-9478
alusel tuleb Sten Kõvatoomasel tasuda rahaline karistus 1 000 (üks tuhat) eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümne) kuu jooksul, so tasudes igakuiselt vähemalt 100 (ükssada) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915400013573 ning selgituse “Sten Kõvatoomas, otsus nr 1-15-9478, rahaline karistus“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Sten Kõvatoomase suhtes kohtuotsuse jõustumisel. 2. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista Sten Kõvatoomaselt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; kaitsjatasu 271,68 (kakssada seitsekümmend üks eurot ja 68 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Sten Kõvatoomasel on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu, s.o kokku 856,68 (kaheksasada viiskümmend kuus eurot ja kuuskümmend kaheksa senti) eurot, tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 71,39 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700090063 ning selgituse “Sten Kõvatoomas, otsus nr 1-15-9478, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ja kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Sten Kõvatoomast süüdistatakse selles, et tema esitas 30.mail 2015 kella 14.10 ajal Võru maakonnas Sõmerpalu vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt. 239.-l kilomeetril teda lubatud sõidukiiruse ületamise tõttu kinni pidanud patrullpolitseinik Roland Ruvenile oma venna K. L. 2 1-15-9478 juhiloa nr ET984226 eesmärgiga jätkata mootorsõiduki juhtimist ja vabaneda väärteomenetluses mõistetavast karistusest, kuna S.Kõvatoomasel puudus juhtimisõigus. Seega pani Sten Kõvatoomas toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult Karistusseadustiku (
) §-s 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Sten Kõvatoomasele karistuseks rahalist karistust 100 miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), so 1 000 euro suuruses summas, mis
III Kohtu põhjendused ja seisukoht süüdistuse osas Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Sten Kõvatoomase poolt teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine on tõendatud tunnistaja Lembit Kivi ütlustega (tl 2-3, 31-32), tunnistaja K. L. ütlustega (tl 4-5), tunnistaja Roland Ruveni ütlustega (tl 18-20), K.L. juhiloa koopiaga (tl 6-7), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (projekt) (tl 21), väärteoprotokolliga (projekt) (tl 22-23), liiklusregistri büroo õiendiga (tl 33-34) ja kahtlustatava Sten Kõvatoomase ütlustega (tl 10-12, 24-26).
kohaselt teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, karistatakse rahalise karistusega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt koosneb objektiivne koosseis kahest alternatiivsest teost: teise isiku nimele antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine; enda nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutada andmine.
kohaselt on tähtis isiklik dokument käesoleva jao tähenduses isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba, välisriigi reisidokument, rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument ja mootorsõidukijuhi juhiluba. Dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist vastavalt dokumendi otstarbele. Kasutamine on lõpule viidud dokumendi esitamisega. K. L. juhiluba nr ET984226 on mootorsõidukijuhi juhiluba ehk tähtis isiklik dokument
ja
Süüdistatav pani toime teise isiku nimele antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest, mis seisnes selles, et Sten Kõvatoomas esitas politseiametnikule Roland Ruvenile juhiloa, mis kuulus süüdistatava vennale K. L. , eesmärgiga vabaneda väärteomenetluses mõistetavast karistusest. Tähtsa isikliku dokumendi kasutamine sai lõpule viidud, kui süüdistatav esitas juhiload 3 1-15-9478 politseiametnikule. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Sten Kõvatoomas täitis oma tegevusega
§-s 349 sätestatud objektiivse koosseisu. Subjektiivne külg eeldab tahtlust süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Dokumendi kasutaja peab seda tegema eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, seega tegutsema kavatsetult. Muude koosseisuasjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Süüdistatav Sten Kõvatoomas pani tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise toime kavatsetusega
lg 2 mõttes.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et Sten Kõvatoomas tegutses kavatsetult, kuna süüdistatav teadis, et ta ületas kiirust ja tal puudub juhtimisõigus ning politsei poolt kinni pidamisel oleks ta saanud väärteokorras karistada. Seega oli süüdistatava eesmärk teadlikult esitada vennale kuuluv juhiluba, et pääseda väärteomenetluses mõistetavast karistusest. Teisele isikule kuuluva juhiloa esitamine oli vajalik tegevus süüdistatava eesmärgi saavutamiseks – väärteokaristusest pääsemiseks, seega tegutses Sten Kõvatoomas kavatsetult. Seega täitis Sten Kõvatoomas oma tegevusega tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Sten Kõvatoomase süüd välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas
näeb tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest vastutusena ette rahalise karistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sten Kõvatoomase tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõttest (tl 35-40) nähtub, et Sten Kõvatoomast on kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Pärnu Maakohtu 18.09.2013.a otsusega nr 1-13-7201
lg 2 p 1,
lg 2 p 4,
lg 2 p 1 järgi liitkaristusega 1 aastat vangistust,
lg 2 alusel suurendatud karistust Pärnu Maakohtu 19.11.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõistetud liitkaristus 2 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust. Sten Kõvatoomast on väärteokorras karistatud neljal korral, viimati Pärnu Linnavalitsuse 01.04.2013.a otsusega ÜTS § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 20 eurot.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. 4 1-15-9478 Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 46) nähtub, et Sten Kõvatoomase keskmise päevasissetuleku suurus on 0,22 eurot. Kuna Sten Kõvatoomase keskmise päevasissetuleku suurus on väiksem kui arvestatud päevamäära suurus, siis tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamisel lähtuda miinimumpäevamäärast, milleks on 10 eurot, kuna arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning Sten Kõvatoomase süü suurust, on kohtu hinnangul otstarbekas karistada süüdistatavat
§-s 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning mõista süüdistatavale rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, so summas 1 000 eurot (päevamäära suurus 10 eurot).
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades Sten Kõvatoomase varalist seisu ja seda, et tal tuleb lisaks otsusega väljamõistetavale rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, määrab kohus
alusel, et rahaline karistus 1 000 eurot tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 100 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot (kuupalga alammäär alates 1. jaanuarist 2015.a on 390 eurot) ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 271,68 eurot (tl 13-15, 27-29, 49-50), kokku 856,68 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades Sten Kõvatoomase sissetulekut, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Arvestades asjaolu, et Sten Kõvatoomasel on vaja tasuda ka rahaline karistus, siis on kohtu arvates menetluskulude ajatamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et arvestades Sten Kõvatoomase varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus tasuda menetluskulud 856,68 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.