Obsah (7)

§ 162§ 657§ 5§ 363§ 173§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2015, Tal

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud

1. OÜ Haabersti Haldus (hageja) esitas 17.04.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu Tallinn, Vilde 92 (kostja) vastu leppetrahvi 9 600 euro saamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 17.11.2008 poolte vahel määramata ajaks kinnisvara haldus- ja hooldusleping, mille järgi oli hageja kohustatud teostama kostjale haldamis-, raamatupidamis-, tehnohoolduse-, heakorra- ja tugiteenuseid. 01.04.2011 lepingu lisas leppisid pooled kokku, et lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaaeg on neli kuud enne kalendriaasta lõppu ning juhul, kui kostja soovib lõpetada lepingu varem, siis maksab ta hagejale leppetrahvi kuuekuulise teenuse eest. 07.03.2014 kirjas kinnitas kostja juhatus, et on nõus lõpetama lepingu alates 06.03.2014 ehk enam kui neli kuud enne kalendriaasta lõppu. 10.03.2014 esitas hageja kostjale arve summas 9600 eurot, mille maksmise tähtaeg oli 17.03.
3. Kostja vastavat summat ei tasunud. Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5. 31.01.2014 teostati maja ülevaatus ning nähtus, et hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt (üldine maja seisukord oli halb ning hooldamata). 02.02.2014 paluti hagejal kõrvaldada puudused oma töös. Hageja puudusi ei kõrvaldanud. 06.03.2014 esitas kostja juhatus hagejale lepingu ülesütlemise avalduse võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 ning § 116 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel, märkides avalduses rida lepingu lisas nr 2 olevate standardite rikkumisi. 12.03.2014 teatas hageja, et kui kostja soovib lepingu lõpetada, peab ta hagejale maksma leppetrahvi 9600 eurot. 09.04.2014 teatas kostja, et leppetrahvi nõudmine on põhjendamatu, kuna lepingu lõpetamine on tingitud hagejapoolsest mittekvaliteetsest teenusest. Kostjal oli mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning ta ei pidanud selleks järgima etteteatamistähtaega (VÕS § 196 lg 1 ja 2). Lepingu erakorraline ülesütlemine toimus mõjuval põhjusel ning kostjal oli mõistlik põhjus eeldada, et hageja ei täida ka edaspidi oma lepingujärgseid kohustusi. Esimese astme kohtu otsus
6. Harju Maakohtu 27.08.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda.
7. Maakohus märkis, et lepingu ülesütlemine ei ole käesoleva vaidluse ese.
8. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamisaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). § 196 on üldiselt dispositiivne, st ülesütlemisõiguse kohta võib sõlmida 2 kokkuleppeid, mh piirata ülesütlemise aluseid, samuti võib piirata nt üksnes vastaspoole süülise rikkumisega. Oluline piirang kokkuleppevabadusele tuleneb VÕS § 106 lg-st 2, mille järgi on keelatud ka muud vastutust ebamõistlikult piiravad kokkulepped, seega ka kokkulepe ülesütlemisõiguse ebamõistliku piiramise või välistamise kohta. Kohus leidis, et poolte 01.04.2011 kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega, on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuna sellega on välistatud ühe lepingupoole õigus leping teise poole põhikohustuste rikkumise tõttu lõpetada kooskõlas VÕS § 196-ga. 01.04.2011 kokkulepe ei välistanud kostja õigust mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata leping üles öelda põhjusel, et teine lepingupool rikub kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mis annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.
9. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks ja kostjalt hageja kasuks leppetrahvi väljamõistmiseks kestvuslepingu etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise eest.
10. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asja uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et 01.04.2011 kokkulepe reguleeris lepingu erakorralist ülesütlemist. 01.04.2011 kokkulepe reguleeris korralist ülesütlemist (VÕS § 195 lg 3). Pooled ei ole sõlminud kokkulepet lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Maakohus pidi analüüsima, kas 01.04.2011 kokkuleppes toodud tingimused on kooskõlas VÕS §-s 195 sätestatuga. Kohus hakkas ebaõigesti analüüsima lepingu erakorralist ülesütlemist, mis ei ole käesoleva vaidluse ese.
3. Maakohus väitis, et lepingu ülesütlemine ei ole käesoleva vaidluse ese. Samas aga käsitles kohus otsuses VÕS sätteid, mis reguleerivad lepingute erakorralist ülesütlemist. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna ühelt poolt väidab kohus, et ülesütlemine ei ole vaidluse ese, samas aga toetub kohus otsuses selle, et kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda.
4. Kohus ei ole välja selgitanud, kas kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda. Hageja ei ole lepingu tingimusi rikkunud. Vastustaja seisukoht
5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
6. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 16. Hageja nõuab kostjalt 9600 euro leppetrahvi tasumist ning tugineb seejuures sellele, et kostja ei ole ülesütlemisel järginud 01.04.2011 kokkuleppes märgitud tähtaega (korralise ülesütlemise tähtaeg). Kostja ei ole lepingu ülesütlemisel tuginenud sellele, et ta ütleb lepingu üles korraliselt. Kostja on sõnaselgelt viidanud hageja töös 3 esinevatele puudustele (avaldus lepingu ülesütlemise kohta, tl 47-49) ning sellele, et ta ütleb lepingu üles erakorraliselt VÕS § 101 lg 1 p 4 ning § 116 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel. Seega ei saanud hageja eeldada, et kohaldamisele tuleb 01.04.2011 kokkuleppes märgitud tähtaeg (korralise ülesütlemise tähtaeg). Kuna kostja ei ole lepingut korraliselt üles öelnud, siis ei saa hageja nõuda 01.04.2011 kokkuleppest tuleneva summa tasumist ning maakohus on jätnud hagi õigesti rahuldamata. 17.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 363

lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Praegusel juhul oli hagi esemeks 9600 euro saamine ning hagi aluseks see, et kostja on rikkunud korraliseks ülesütlemiseks kokkulepitud tähtaega. Kuna aga leping öeldi üles erakorraliselt, siis ei olnud praegusel juhul hageja nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused täidetud.

1. Maakohus on otsuses selgitanud, et isegi kui 01.04.2011 kokkuleppes sätestatut saaks kohaldada ka erakorralise ülesütlemise juhtudel, siis on selline kokkulepe vastuolus hea usu põhimõttega, kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seega tühine. Seega selgitas maakohus, et ka 01.04.2011 kokkuleppes sätestatu ei võta ära õigust lepingut erakorraliselt üles öelda.
2. Ringkonnakohus märgib ka, et kuna hageja ei ole vaidlustanud lepingu erakorralist ülesütlemist kostja poolt (esitanud hagiavalduses vastavat nõuet), siis ei ole

§ 5lg 1 kohaselt kohtul pädevust seda ka ise hinnata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 171lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda.

21. Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt

§ 177lg-le 2.

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/ 4