← Eesti

2-10-32159/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-32159 Tsiviilasi A.V. hagi E.B. vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 400,68 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): S.V. (sünd XXX), seaduslik esindaja E.B. (isikukood: XXXX) esindajad RESOLUTSIOON vastu väljamõistetud elatise Viru Maakohtu
  2. aprilli 2011 otsus Vastustaja (hageja): A.V. (isikukood: XXXX) 1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. aprilli 2011 otsus A.V. lt alaealise lapse S.V. i ülalpidamiseks igakuiselt väljamõistetud elatusraha 160 eurot osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista A.V. lt alaealise lapse S.V. i ülalpidamiseks igakuiselt 175,75 eurot.
  5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.
  6. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
  7. Muuta Viru Maakohtu
  8. mai 2010 otsusega (tsiviilasi nr 2-09-47278) väljamõistetud elatise suurust ja mõista A.V. lt alates 06.07.2010 välja alaealise lapse S.V. i (sünd XXX) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 175,75 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot 75 senti) kuni XXX. 3.
  9. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.“
  10. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  11. A.V. esitas hagi E.B. vastu lapse ülalpidamisele väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt on pooltel ühine laps S.V. (sünd XXX). Viru Maakohtu 26.05.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-47278 mõisteti A. V’lt E. B kasuks välja elatis lapse S. V ülalpidamiseks alates 18.09.2009 summas 3200 krooni kuus kuni poja S. V täisealiseks saamiseni, s.o. XXX. Hageja taotles väljamõistetud elatise vähendamise kuni 2 175 kroonini kuus. Maakohus 26.05.2010 otsuse tegemisel tsiviilasjas nr 2-09-42778 lähtus sellest, et hageja igakuine netosissetulek on 8 000 krooni. A. V vahetas töökohta ja saab praegu palka 5 241 krooni (335 eurot) kuus, millest ei jätku täisealise mehe vajaduste rahuldamiseks, seetõttu tuleb väljamõistetud elatise suurust vähendada alammäärani.
  12. Kostja E.B. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt vähendas hageja oluliselt oma varalist olukorda. Hageja töötab kaugsõidujuhina ja kaugsõidujuhi tööd tasustatakse summaarselt ning see sisaldab endas töötasu, lähetuskulusid, päevarahasid ja muid lisatasusid. Igakuise varalise seisundi määramiseks PKS § 102 mõttes peab hageja esitama väljavõtte oma pangaarvest. PKS § 102 lg 2 kohaselt saab elatist vähendada vanema töövõimetuse ja teise lapse olemasolul. Hageja on töövõimeline ning S. Vikulov on hageja ainus laps. Kostja arvates puudusid mõjuvad põhjused Viru Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-47278 väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks. 2 MAAKOHTU LAHEND
  13. Viru Maakohus
  14. aprilli 2011 otsusega rahuldas hagi osaliselt. Maakohus muutis Viru Maakohtu
  15. mai 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-47278 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis A.V. ilt E.B. kasuks välja alates 06.07.2010 elatise alaealise lapse S.V. ülapidamiseks igakuise elatusrahana 160 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt esitati hagi 06.07.2010 ja asja lahendamisel kuulub kohaldamisele alates 01.07.2010 kehtiv PKS. Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga. Tsiviilasjas nr 2-09-47278 26.05.2010 otsuse tegemisel lähtus kohus A.V. i töötasust 8 000 krooni kuus. Samuti viitas kohus nimetatud otsuses, et „lähetusrahasid ei saa lugeda töötasuks, kuna seda makstakse lähedustega seotud kulutuste hüvitamiseks“. Eelnimetatud kohtuotsuses leidis kohus, et lapse ülalpidamisega seotud kulutused kuus moodustavad keskmiselt 5 152 krooni. Kohus mõistis A.V. ilt E.B. kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 18.09.2009 summas 3 200 krooni kuus kuni poja S.V. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Kohus arvestas asjaoluga, et nimetatud summalt tuleb E.B. l tasuda tulumaksu 21 %, s.o 672 krooni kuus, seega hakkab E.B. elatisena saama 2 528 krooni, mis katab 50 % kohtu poolt tuvastatud lapse vajadustest. Käesolevas menetluses esitatud andmete kohaselt on A.V. brutopalk perioodil 01.05.2010 11.10.2010 olnud 6 020 krooni kuus, ning alates 08.11.2010 355 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on A.V. keskmine kuutöötasu 2010 olnud 4 126,83 krooni ning 2011 jaanuari töötasu 351,51 eurot. Kuigi kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et hagejale on makstud peale töötasu veel lähetus- ja päevarahasid, puudub kohtul alus lugeda nimetatud summasid hageja sissetulekute hulka, kuna nende summade näol on tegemist lähetustega seotud kulutuste hüvitisega. Maksu- ja Tolliameti andmetel E.B. kuu keskmine sissetulek 2010 olnud 4 574 krooni ning 2011 jaanuari sissetulek 422,89 eurot. Kohtule esitatud rasedakaart ei anna iseenesest alust väita, et kostja varaline seisund on võrreldes 2010 maikuuga halvenenud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse väita, et võrreldes 26.05.2010 kohtuotsuse tegemise ajaga on lapse vajadused suurenenud. Kuna hageja varaline seisund on pärast elatise väljamõistmist halvenenud, on olemas alus lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Kuna hageja ei nõudnud elatise vähendamist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära, ei oma tähtsust asjaolud, et hageja on töövõimeline ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid. Maakohus vähendas Viru Maakohtu
  16. mai 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-47278 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis A.V. ilt E.B. kasuks välja alaealise poja S.V. ülalpidamiseks alates 06.07.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni igakuise elatise summas 160 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3
  17. E.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  18. aprilli 2011 otsuse tühistamist ja palub jätta jõusse Viru Maakohtu
  19. mai 2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-47278, millega A.V. ilt mõisteti E.B. kasuks välja alaealise lapse S.V. ülalpidamiseks elatis summas 204,51 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus valesti hinnanud asjas esitatud tõendid ja rikkunud PKS §-i
  20. A.V. i palga suuruse tuvastamisel lähtus kohus vaid hageja poolt esitatud OÜ XXX tõendist, millest nähtub, et hageja igakuine sissetulek moodustab 355 eurot. Kostja arvates ei vasta tõendis märgitud töötasu suurus hageja tegelikult saadavale sissetulekulule, sest A.V. töötab kaugsõidujuhina ja praktiliselt ei viibi kodus ning tema töökoormus on suurem kuuajalise töö normist. Samuti ei näita OÜ XXX poolt väljastatud tõend hageja palga muutmist. Kohus oleks pidanud hageja tegeliku sissetuleku väljaselgitamiseks tegema järelepäringu pankadesse, kuid kohus ei ole seda teinud. Kohus tegi järelepäringu vaid kostja tööandjale, et teada saada kostja palga suurus; 2) esitas kostja tõendid, mis kinnitasid poolte ebavõrdset majanduslikku olukorda. Kostja poolt esitatud rasedakaardi kohaselt koosneb alates 16.11.2010 kostja sissetulek raseduse ja sünnitusega seotud töövõimetuslehe alusel makstavast toetusest. 02.07.2011 sündisid kostjal kaks last: A.B. ja A.B. Perioodil 06.06.2011 - 31.10.2011 sai kostja toetust summas 1 600 eurot, mis teeb 88,88 eurot ühe inimese kohta kuus (3 last ja ema). Alates 23.10.2011 on kostjale määratud vanemahüvitis summas 504,07 eurot, pärast maksude mahaarvamist 428,45 eurot. Samuti saab kostja invaliidsuspensioni summas 128,45 eurot ja lastele makstavat toetust summas 19,18 eurot lapse kohta, kolmas laps saab toetust 57,54 eurot, seega kokku 95,90 eurot. Kuna S. V ei ole kolmas laps, moodustab tema toetus 19,18 eurot. Arvestades ülaltoodut võib kostja anda S.V. le ülalpidamist igakuiselt summas 126,29 eurot. Kui A. B ja A. B ülalpidamiseks kasutatakse kostja ja laste isa S. B sissetulekut, siis S.V. ülapidamine sõltub täielikult tema isast, sest kostja ei saa S.V. alles sündinud laste arvel ülal pidada; 3) ei ole kohus otsuse tegemisel arvestanud lapse S.V. vajadusi. A.V. ei osuta abi lapsele vajaliku riietuse ostmisel. A.V. lubas kinkida lapsele jalgratast, kuid pool kingitud jalgratta maksumusest maksis kostja A.V. i nõudel talle tagasi. Kohus leidis, et ei ole tõendatud lapse vajaduste muutmist võrreldes 26.06.2010 kohtuotsuse tegemisega asjas nr 2-09-
  21. 2010 moodustasid kulud S.V. ülalpidamisele igakuiselt 566,25 eurot. Aasta jooksul on laps üles kasvanud ja tema vajadused ning lapsele tehtavad kulutused on ka suurenenud. Maakohus on alusetult vähendas elatise suurust. S.V. kõigi vajaduste rahuldamiseks peab A.V. tasuma 282,73 eurot elatist. Elatis sellises suuruses vastab ka PKS § 102 lg-le 2 ja elatise tasumisel väiksemas määras osutavad vähem kindlustatuks kaks hiljuti sündinud last. Laste vajaduste rahuldamiseks (nt arstide külastamine jms) oli kostja perekond sunnitud ostma liisingusse auto, mis veelgi raskendab kostja majanduslikku olukorda lapse S.V. ülalpidamisel; 4) on maakohus ekslikult A.V. i sissetulekute kindlaksmääramisel jätnud arvesse võtmata talle makstavat päevaraha ja lähetuskulud.
  22. A.V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on vale kostja väide, et kohus ei ole teinud järelepärimist A.V. i sissetulekute väljaselgitamiseks. Kohus tegi järelepärimise Maksu- ja Tolliametisse ning viimase poolt esitatud vastus on lisatud toimikusse ja maakohus on sellele otsuse tegemisel viidanud; 4 2) ei vasta tõele kostja andmed tema sissetuleku kohta. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusega esitatud uute tõendite toimikusse lisamisele vastu, sest kostja ei ole taotlenud uute tõendite esitamist ega ole uute tõendite esitamist põhjendanud; 3) on maakohus põhjendatult maha arvanud hageja sissetulekust lähetus- ja päevaraha, sest need makstakse lähetuse kulude hüvitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  23. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
  24. aprilli 2011 otsuse A.V. ilt alaealise lapse S.V. ülalpidamiseks igakuiselt väljamõistetud elatusraha 160 eurot osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja A.V. ilt alaealise lapse S.V. ülalpidamiseks igakuiselt 175,75 eurot.
  25. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega vähendati Viru Maakohtu
  26. mai 2010 otsusega väljamõistetud elatise suurust ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas.
  27. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele
  28. juulist 2010 jõustunud PKS redaktsioon, kuid samas on maakohus jätnud tähelepanuta selle, et PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning seega oleks hageja pidanud hagi esitama alaealise lapse vastu, mitte aga teise seadusliku esindaja (lapse ema) vastu. Samas aga selline maakohtu eksimus ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Kohtus esindamisele tuleb TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. TsÜS § 116 lg 1 järgi võib esindaja teha tehingu otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Ringkonnakohtu arvates saab viidatud sätetest koosmõjus järeldada, et esindaja saab ka kohtumenetluses teostada esindatava tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi, sh olla kostja, üldjuhul otseselt esindatava nimel, kuid esindatava esindusõigus võib tuleneda ka menetlustoimingu tegemisega seotud asjaoludest. Seejuures peab nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks. Antud juhul on äratuntav, et E.B. on tegutsenud kohtumenetluses alaealise lapse S.V. õiguste ja huvide kaitseks ning tema kui seadusliku esindaja esindusõigust tõendab TsMS § 221 lg 1 järgi dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus täiendab maakohtu vaidlustatud otsust ning mõistab elatise välja alaealisele lapsele S.V. le.
  29. Hageja on esitanud hagi Viru Maakohtu
  30. mai 2010 otsusega alaealisele lapsele S.V. le igakuuliselt väljamõistetud elatise 3 200 krooni vähendamiseks. Elatise vähendamist on ta taotlenud seoses sellega, et tema sissetulek on vähenenud. PKS sätted ei reguleeri eraldi alaealisele lapsele jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist. Seetõttu otsustamaks, kas juba kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, tuleb lähtuda TsMS § 459 lg-st
  31. Vastavalt TsMS § 459 lg-le 1 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus 5 (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Viru Maakohus on
  32. mai 2010 otsuses tuvastanud, et hageja sissetulek kuus (neto) on 8 000 krooni ning lähtudes hageja varalisest olukorrast ja lapse vajadustest välja mõistnud igakuuliselt elatise lapse ülalpidamiseks 3 200 krooni.
  33. Käesolevas otsuses on maakohus, lähtudes asjas olevatest tõenditest, õigesti tuvastanud, et hageja varaline seisund on võrreldes
  34. mai 2010 otsuse tegemise aluseks olnud varalise seisundiga muutunud, kuna tema sissetulek on vähenenud. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti A.V. i palga suuruse tuvastamisel lähtunud vaid hageja poolt esitatud OÜ XXX tõendist, millest nähtub, et hageja igakuine sissetulek moodustab 355 eurot. Maakohus on lisaks viidatud tööandja tõendile lähtunud ka Maksu- ja Tolliameti vastusest maakohtu järelepärimisele (tl 44-46), millest nähtuvalt on hageja töötasu olnud 2011 jaanuaris 351,51 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt järelepärimisele on olnud hageja igakuuline sissetulek 2010 mai-oktoober ja detsember 7 074,60 krooni (49 522:7=7 074,60). Arvestades asjaolu, et Viru Maakohtu
  35. mai 2010 otsuses on tuvastatud hagejal igakuine sissetulek 8 000 krooni ning perioodil mai-detsember 2010 on sissetulek 7 074,60 eurot, siis on hageja varaline seisund muutunud ning esineb alus TsMS § 459 lg 1 kohaldamiseks. Hageja sissetulek on arvestatud nii enne kui pärast Viru Maakohtu
  36. mai 2010 otsust arvestamata välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu.
  37. Väljamõistetud elatise suuruse vähendamisel tuleb arvestada samade põhimõtetega, mis on aluseks elatise väljamõistmisel. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Viru Maakohus on
  38. mai 2010 otsuses tuvastanud, et lapse ülalpidamisega seotud kulutused kuus on keskmiselt 5 152 krooni, s.o 329,27 eurot. Kumbagi vanema osa lapse ülalpidamisel peaks seega olema 164,64 eurot. Vastavalt PKS § 102 lg-le 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  39. E.B. poolt ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sündisid 02.07.2011 tal kaksikud A. ja A.. E.B. poolt esitatud tõendite ja arvestuse kohaselt suudab ta kindlustada poja S.V. ülalpidamist kuus 126,29 euro ulatuses, ülejäänud summa lapse ülalpidamiseks peaks andma A.V. . Ringkonnakohus leiab, et arvestades E.B. poolt ringkonnakohtule esitatud tõendeid, tuleb muuta Viru Maakohtu poolt A.V. ilt lapse S.V. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Kuna E.B. oma varalise seisundi ja teise kahe lapse olemasolu tõttu ei suuda täita S.V. ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud alammääras, tuleb A.V. i alaealise lapse ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel seda arvestada. Ringkonnakohus lähtub siinkohal PKS 6 § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, et vanem peaks kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja sissetulek oli jaanuaris 2011 351,51 eurot (hilisema perioodi kohta ringkonnakohtul andmed puuduvad), jagades selle lapse ja hageja vahel, jääb hagejal alaealise lapse ülalpidamiskohustuse suuruseks 175,75 eurot. Ringkonnakohus leiab, et sellises suuruses ülalpidamiskohustuse täitmine ei kahjusta hageja enda tavalist ülalpidamist, sest tema sissetulekuks on ka välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, milliseid tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga ning seetõttu ei ole neid summasid kajastatud ka Maksu- ja Tolliameti vastuses järelepärimisele. Hagejalt väljemõistetav elatis ja elatusraha, mida on suuteline lapsele andma kostja, ei kata küll täielikult Viru Maakohus on
  40. mai 2010 otsuses tuvastatud lapse ülalpidamisega seotud kulutusi, kuid puudujäävas osas on võimalik lapse kulutusi kärpida.
  41. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 2 alusel poolte endi kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 7 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.