Obsah (14)

§ 108§ 82§ 84§ 94§ 75§ 96§ 99§ 100§ 101§ 102§ 120§ 145§ 32§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-36

§ 108tähenduses kahjuhüvitisena alates lapse sünnist XXX .

a kuni hagi esitamiseni 29.07.

1. a, s.o 28 000 krooni.
2. Kostja nõustus elatist maksma seaduses sätestatud miinimummääras ja vaidlustas hageja elatise nõude kahjuhüvitisena. Peale eksperdi antud arvamust, on kostja kohtus tunnistanud M.P. põlvnemist kostjast. Kostja brutosissetulek on kuus 2 750 eurot, millest arvestatakse maha maksudeks ca 300 eurot. Kostjal on kaks ülalpeetavat – töötu abikaasa, ametikoolis õppiv poeg, lisaks tasub kostja igakuuliselt pangalaenu 420 eurot. Kostja sissetulekust tasutakse kodu ülalpidamisele ca 200 eurot kuus. Kostja hinnangul on hageja esindaja arvestus lapse ülalpidamiskuludeks meelevaldne ja ülepaisutatud. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus luges 10.05.
4. a otsusega tuvastatuks M.P. põlvnemise U.R. st. Kohus rahuldas elatise hagi osaliselt ja mõistis välja alates 30.07.
5. a kuni M.P. täisealiseks saamiseni (XXX . a) U.R. lt tütre M.P. kasuks elatise 230 eurot kuus M.P. ülalpidamiseks. Kohus rahuldas hageja nõude elatise väljamõistmiseks kahjuhüvitisena tagasiulatuvalt osaliselt ja mõistis välja U.R. lt 1 610 eurot tütre M.P. kasuks. 05.04.
6. a on L.P. täpsustanud hagi ja esitanud nõude tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamiseks

§ 108kohaselt.

20.04.

1. a on L.P. esitanud kohtusse avalduse hageja asendamiseks lähtuvalt kehtivast perekonnaseadusest, mille kohaselt elatise nõudes on õigustatud isikuks alaealine laps, s.o M.P. . Menetluse kestel on L.P. muutnud elukohta ja elab alates 02.04.
2. a endise elukoha (XXX) asemel Tallinnas XXX. Poolte varalise seisundi iseloomustamiseks on kohtuliku menetluse käigus kohtule teatavaks saanud andmed registritest ning Maksu- ja Tolliametilt. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole 3 U.R. l Eestis deklareeritud tulu. Autoregistri andmetel on U.R. sõiduki Ford Expedition (ehitusaasta 1999; tl 38) omanik. Maksu- ja Tolliameti andmetel on L.P. l
3. a deklareeritud tulu 258 057 krooni. Autoregistri andmetel on L.P. l sõiduk Opel Astra Karavan (ehitusaasta 1999; tl 35) ning kinnitusregistri andmetel korteriomand asukohaga XXX (tl 33).

§ 82

kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84lg 1 p 3 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus.

§ 94

lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

§ 75

lg 1 kohaselt, kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. Elatise võib õigustatud isiku nõudel välja mõista ka ühekordselt makstava summana, kui selleks on oluline põhjus ja kohustatud isikut sellega ebaõiglaselt ei koormata (

§ 75

lg 2).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2 175 kr ehk 139 eurot). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102

lg 2).

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (

§ 108

).

§ 120

lg 1 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg 3 p 1 kohaselt tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. 4

§ 145

lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta (

§ 145lg 2). Ts

MS § 582 lg 1 kohaselt märgitakse põlvnemise tuvastamise määruses selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud, ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud. Põlvnemise on kostja omaks võtnud. Põlvnemine nähtub ka ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusest. Asjaolu, et kostja ei ole last üleval pidanud, nähtub tema seisukohtadest kohtulikus eelmenetluses ja kohtuistungil. Hageja esindaja ei ole vaidlustanud kostja esitatud asjaolusid, mille kohaselt kostja ülapidamisel juba on varasemalt koolis õppiv laps ja abikaasa. Hageja esindaja on leidnud, et lapse vanemad võtaksid lapse ülalpidamisest osa võrdsel määral.

§ 99

lg 1 kohaselt tuleb ülapidamise ulatuse puhul eelkõige arvestada lapse vajadusi tavalisest elulaadist lähtudes. Teiselt poolt tuleb

§ 102

kohaselt arvestada ülalpidamist kohustatud andma isiku varalist seisundit ning igakuine elatis

§ 101

kohaselt ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Arvestada tuleb ka asjaoludega, et kostjal on ülapidamiskohustused ka oma lapse ja abikaasa suhtes, lapse emal aga üksnes lapse suhtes. Lapse ema ja isa varanduslik seisund tuleneb eelkõige nende sissetulekutest. Lapse ema sisetulekuteks on vanemahüvitis 1 524.63 eurot (25 420

1. kr)ja peretoetus 38.35 eurot (600
2. kr)ning lapse isa avaldatud brutosissetulek on 2 750 eurot. Kõike eeltoodut arvesse võttes luges kohus põhjendatuks lapsele elatise määramise 230 eurot kuus alates hagi esitamisest 30.07.2010. a. Elatise määr 230 eurot on vastav lapse tavalisest elulaadist tuleneva õiguspärasele ootusele. Tõenduslikult on hageja ema poolt kohtule esitatud materjalid orientiiriks võimalikult objektiivselt hinnata kokkuvõtlikult väikelapse vajadusi. Kohtu hinnangul lapse isale elatise määramisel 230 eurot kuus, ei jää kostja, sissetulekut (bruto 2 750 eurot) arvestades, teised ülalpeetavad halvemasse olukorda ega kahjusta lapse isa enda tavalist ülalpidamist. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja ei ole pidanud vajalikuks avaldada, milline on teiste ülapeetavatele majanduslik olukord ja vajalikud ülalpidamiseks tehtavad kulutused. Kostja sissetulekutest lähtuvalt ei ole täiesti ilmselt konkreetsete asjaolude puhul õiguspärane määrata tasutavaks elatiseks seaduses sätestatud miinimummäär 139 eurot kuus, nagu seda on leidnud kostja.

§ 32

kohaselt tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest. Kohtus põlvnemise tuvastamise korral loetakse laps isaks alates lapse sünnist.

§ 97p 1 kohaselt on M.P.

õigustatud saama enda ülalpidamiseks elatist oma isalt U.R. lt. Kohus luges põhjendatuks

§ 108alusel elatise nõude kahjuhüvitisena tagasiulatuvalt alates lapse sünnist XXX .

a kuni hagi esitamiseni 29.07.

1. a arvestusega 230 eurot kuus, kokku 1 610 eurot. Kohtulikul arutamisel selgus, et lapse ema on lapse seadusliku esindajana püüdnud kohtuväliselt lahendada lapse ülalpidamist isa poolt, mis pole õnnestunud. Kohtuvälise lahendamise periood 7 kuud ei ole sedavõrd pikk aeg, et see välistaks tagasiulatava nõude. TsÜS § 8 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) on piiratud teovõime. Seega on alaealiste isikute võime iseseisvalt tehinguid teha piiratud, mistõttu ei saa nad ka oma arvel olevat raha ise käsutada ega mõtlematult ära kulutada. 5 Eeltoodust tulenevalt tuleb anda õigus lapse emale alaealisele lapsele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. U.R. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis suuruses 160 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni ning jätta rahuldamata hageja nõue elatise väljamõistmiseks kahjuhüvitisena tagasiulatuvalt. Apellant palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kohus põhjendanud, miks on kohus pidanud vajalikuks veidi enam kui aastase sülelapse puhul elatise väljamõistmist senist kohtupraktikat tunduvalt ületavas määras. Riigikohtu järgi on vaja esmalt kindlaks teha vastavas vanuses lapse mõistlikud vajadused, seejärel nende rahuldamiseks vajalikud mõistlikud kulutused; 2) ei nähtu kohtumaterjalidest, et tegemist oleks mingis aspektis erivajadustega lapsega, kelle vajalikud kulud oleksid suuremad kui tavavajadustega lapsel. Lapse mõistlikud vajadused ei sõltu sellest, mida vanemad on suutelised lapsele lubama. Aastasel lapsel puuduvad kulutused, mis oleksid mõeldavad kooliskäiva lapse puhul; 3) kuigi kostja pole esitanud detailselt ülevaadet, milline on tema teiste ülalpeetavate majanduslik olukord ning nende ülalpidamiseks vajaminevad kulud, ei tähenda see siiski seda, et neid isikuid, kelle olemasolu ja vajadused on tuvastatud, ei peaks elatise suuruse määramisel arvestama. Kostja on seisukohal, et lapse vajadusi arvestav elatis võiks antud juhul olla 160 eurot kuus; 3) on elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt aja eest, mis eelnes põlvnemise tuvastamise hagile ebaõige ning kostja palub hageja vastava nõude rahuldamata jätta. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine on seadusest tulenevalt võimalik vaid kindlaks tehtud põlvnemisega laste suhtes, mida kinnitab ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-36-08; 4) ei nõustu kostja hageja väitega, et hageja esindaja on pikemaajaliselt üritanud tekkinud probleemi lahendada. Juhusuhtest sündinud lapse põlvnemine oli kuni ekspertiisi tulemuseni kostja jaoks ebaselge.
3. M.P. seaduslik esindaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole lapse isa teadlik, kui palju maksavad lapse riided, jalanõud, hügieenitarbed, huviringid, lasteaed, toit jne. Hageja on ostutšekkidega tõendanud, kui suur on lapse vajadus kuus; 2) lõppes hageja vanemahüvitis 12.05.
4. a ning edasiseks sissetulekuks on ainult peretoetus 76.71 eurot uus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus 6 teeb tühistatud osas uue lahendi, millega vähendab väljamõistetud elatise suurust ja mõistab välja elatise 160 € kuus alates 01.08.2010 ja seitsme kuu eest enne hagi esitamist kahju hüvitusena kokku summas 1120 €.
6. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab elatise suuruse ja selle välja mõistmise tagasiulatuvalt kahju hüvitisena.
7. Apellandi väide, et väljamõistetud elatis on ülemäära suur, on põhjendatud.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Käesolevas asjas on õigustatud isik sündinud XXX , asjas ei ole esitatud väiteid, et tegemist oleks erivajadusega lapsega. Ringkonnakohtu arvates ei saa sellises vanuses õigustatud isikule ülalpidamise suuruse määramisel arvestades tulevikus tekkida võivaid kulutusi, seetõttu kohaldub

§ 99lg 1.

Lapse ema on elukohta vahetanud ja üürib eluruumi, mille ta valis oma võimaluste järgi, seetõttu ei ole põhjendatud kulude hüvitamine eluruumile 50 % ulatuses. Lapse beebikoolis käimine ei ole kestev ning kui hageja elab Tallinnas, siis on kulutused Viljandisse beebikooli sõitmisele põhjendamatud. Kulutused lapse hügieenitarvetele on ajas muutuvad ning lapse kasvamisega vähenevad. Lapse igakuine riiete ja jalanõude kulu summas 131,02 € ei ole täies ulatuses põhjendatud. Lapse ema peab kulutuste tegemisel arvestama lapse vajadustega. Kui ema peab vajalikuks kulutuste tegemist, mis lapse kasvamise ja arengu seisukohalt ei ole olulise tähendusega, siis nende katmiseks tuleb leida täiendavaid vahendeid, kuna kõiki tehtavaid kulutusi ei pea olema võimalik katta pooles ulatuses elatise arvel. Lapse ema on ringkonnakohtule esitanud väite, et alates 12.05.2011 lõppes vanemahüvitis (1624,63 €) ja ainsaks sissetulekuks on 76.71 €. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus seda asjaolu esile ei toodud, mistõttu maakohus elatise suuruse määramisel ei saanud sellega arvestada. Lapse emale kuulub sõiduauto ja korteriomand, ta üürib elamiseks teist elamispinda, seega peavad tal olema toimetulekus täiendavad sissetulekud lisaks peretoetusele 76,71 €. Lapse ema sissetuleku vähenemine on ajutist laadi ja seotud lapse vanusega. Ringkonnakohus märgib, et vanemate sissetulekud on ajas muutuvad ning lühiajalisi muudatusi ei saa igakordselt arvestada. Ringkonnakohus leiab, et kui lapse ema pikema aja jooksul ei hakka sissetulekut saama ning kui ta tõendab, et tema kasutuses olevad vahendid ei kata lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi, mistõttu on vajalik lapse ülalpidamiseks suurendada lapse isa osa, siis on õigus sellekohane nõue maakohtule esitada. Kohustatud isikul on tõendatud täisealise õppiva lapse ülalpidamise vajadus ja tõendatud on abikaasa tervise puue 40 % ulatuses, mis annavad aluse arvestada kohustatud isiku sissetuleku suuruse määramisel ka teiste ülapeetavate vajadusi. Ringkonnakohus leiab, arvestades lapse vanust ja vajadusi, et lapse ülalpidamiseks on piisav kulutada 320 € kuus ja sellest pooles ulatuses on kohustatud isikuks kostja. 9. Õige ei ole apellandi väide, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt aja eest, mis eelnes põlvnemise tuvastamisele, on ebaõige. Apellandi poolt viidatud Riigikohtu otsuses (RKTKo 3-2-1-36-08 p 13) on kohus väljendanud seisukohta, et põlvnemise tuvastamisest tekivad 7 õigused ja kohustused, mis omavad tagasiulatuvat mõju, kuid põlvnemise tuvastamine ei anna õigust nõuda elatist alates lapse sünnist, vaid kohaldamisele kuuluvad üldised elatise sätted, st reeglina saab nõuda elatist alates hagi esitamisest või vastavalt seadusele ka tagasiulatuvalt. Käesoleval ajal kehtiva

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maakohus on õigesti põhjendanud, miks esineb alus mõista kostjalt välja elatis alates lapse sünnist. Hageja on sündinud 7 kuud enne hagi esitamist. Asja materjalide kohaselt oli kostja võimalikust isadusest teadlik enne hagi esitamist ja pidas lapse emaga läbirääkimisi. Ringkonnakohus möönab, et kostjal võis olla kahtlus selles, kas laps põlvneb temast, kuid see ei ole piisav alus jätta hagile eelnenud aja eest elatise saamata jäämise tõttu tekkinud kahju välja mõistmata. Asjas ei ole kahtluse all asjaolu, et hagile eelneval perioodil pidas hagejat ülal tema ema oma vahenditest ja kuna lapsel oli õigus saada ka isalt ülalpidamist, siis täitis tema eest seda kohustust lapse ema, mis on kahju nõude aluseks. 10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte enda kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 8 Andra Pärsimägi