Obsah (9)

§ 230§ 363§ 163§ 68§ 376§ 371§ 423§ 348§ 374

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-6437

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lepingueseme harilik väärtus oli 15 000 krooni, kuigi notar on märkinud tehingu väärtuseks 60 000 krooni. Kostja taotluse kuulata tunnistajana üle garaažiboksi nr 21 ostja jättis kohus rahuldamata, sest ühe tunnistaja ütlustega ei saa ümber lükata notari poolt kinnitatud dokumentaalset tõendit. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda, kuna hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. I.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. juuni 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista välja I.B.lt A.B. kasuks ½ garaažiboksi müügisummast, s.o 479,33 eurot. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud palub apellant jätta täielikult vastustaja kanda, maakohtus kostja kantud menetluskuludest mõista 7/8 välja hagejalt ja hageja menetluskuludest 1/8 jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saanud kohus teha otsust müügilepingu tühiseks tunnistamise kohta, kuna menetlusse ei olnud kaasatud kõiki lepingu pooli, st garaažiboksi ostjat, millele ka kostja juhtis kohtuistungil tähelepanu. Lähtudes menetlusökonoomiast ja asjaolust, et garaažiboks on edasi müüdud kolmandatele isikutele, mis välistab tühise tehingu järel saadu tagastamise, palub apellant ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta müügileping tühiseks tunnistamata; 2) on kohus vääralt tõlgendanud tõendit garaažiboksi müügihinna kohta, sest notariaalselt tõestatud lepingu järgi on tehingu müügisummaks 15 000 krooni. Notar on märkinud 09.12.2010 korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse p-s 8.4 tehinguväärtuse lähtudes notari tasu seaduse (01.08.-31.12.2010 redaktsioon) §-st 4, mille kohaselt tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 60 000 krooni. Seega lepingu p-s 8.4 on notar märkinud seadusest tuleneva tehinguväärtuse, mis on aluseks notaritasu ja riigilõivu suuruse arvestamisel, ning nimetatud punktis märgitud 60 000 krooni näol ei saa olla tegemist garaažiboksi müügihinna ega turuväärtusega. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kuulata müügihinna osas tunnistajana üle garaažiboksi ostja. Hageja ei ole esitanud oma nõude suuruse põhjendamiseks ühtegi tõendit; 3) on kohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme.

§ 363

lg 1 p-st 1; § 442 lg-st 5 ja §-st 439 järeldub, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduses palus hageja hüvitada talle alusetu rikastumise teel saadu, s.o garaažiboksi müügisumma 60 000 krooni. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-53-07), et poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud, ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada. Hageja ei nõudnud hagiavalduse resolutsioonis ega ka kohtuistungil (kus nõue peab olema esitatud kirjalikus vormis) kahju hüvitamist, vaid alusetu rikastumise teel saadut, s.o garaažiboksi müügisummat. Nõustuda ei saa kohtuotsuses märgituga, et hageja täpsustas hagi ja palus välja mõista kostjalt 15 000 krooni hageja omandi kaotuse hüvitisena. Hagiavaldusest ega ka 15.06.2011 istungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks vastava taotluse kohtule teinud. Nimetatud kohtuistungil hageja väitis, et on nõus summaga 30 000 krooni. Apellant nõustub hüvitama hagejale ½ garaažiboksi müügihinnast (½ 15 000 kroonist), 7500 krooni, s.o 479,33 eurot; 3 4) on kohus vääralt jaotanud menetluskulud. Hageja vähendas hagiavalduses nõutud summat poole võrra ning loobus nõudest lugeda kehtetuks asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Apellant loeb põhjendatuks nõuet ½ müügisummast, s.o 7500 krooni, mis moodustab 1/8 hagiavalduses märgitud nõudest (60 000 krooni), ning leiab, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb jaotada

§ 163lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

5. A. B vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus tuvastanud asjaolud, et garaažiboks kuulus poolte ühisvara hulka ja kostja ei saanud seda ilma hageja loata müüa. Seetõttu tunnistas kohus õigesti müügitehingu tühiseks ja kohustas kostjat välja maksma poole garaažiboksi maksumusest 60 000 kroonist. Tulenevalt TsÜS §-st 65 on eseme väärtuseks selle harilik väärtus, st kui ei esine muid asjaolusid, on eseme väärtuseks selle keskmine müügihind. Tehingul ei saa olla kahte väärtust, s.o tegelikku väärtust, antud juhul tehinguhind 60 000 krooni, mis on aluseks riigilõivu ja notaritasu arvestamisel, ja 15 000 krooni, millega garaažiboks tegelikult müüdi, tekitades vara alla omahinna müügiga hagejale suurt materiaalset kahju. Vastavalt

§ 68

lg-le 2 on otsene tahtevaldus, millest sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Et kostja on tasunud 60 000 krooni pealt riigilõivu ja notaritasusid, siis sellise tegevusega on ta tunnistanud seda summat garaažiboksi tegeliku müügihinnana. Õige on kohtu seisukoht, et asjas pole vaja tunnistajaid üle kuulata, kuna garaažiboksi alla turuhinna võõrandamine fakt ja hagejale kahju tekitamine on tõendamist leidnud muude tõenditega. Tehingu hind 60 000 krooni ja 30 000 krooni nõue on dokumentaalselt piisavalt tõendatud; 2) võib hageja vastavalt

§ 376

lg 4 p-le 3 nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või hüve. Tegemist on taotlusega, mida võib teha kohtumenetluse käigus vormivabalt, st ka suuliselt; hageja lõplikud nõuded kanti kohtuistungi protokolli, mis on võrdsustatud kirjalikult esitamisega; 3) jättis kohus õigesti kohtukulud kostja kanda, kuna kohtumenetlus oli tingitud kostja ebaseaduslikust tegevusest. Kohtumenetluse käigus muutus kohtu poolt tuvastatud asjaolude tõttu hagi ese, kuid vastavalt

§ 376

lg 4 p-le 3 ei ole tegemist hagi muutmisega ja hagi osalise rahuldamisega, vaid nõude täpsustamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, milliseid ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, ning tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja tunnistada kehtetuks 09.12.2010 müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja võõrandas poolte ühisvarasse kuulunud garaažiboksi 21 J. Mitinale. Samas hagiavalduses on hageja märkinud, et ta oli esitanud maakohtusse hagi (tsiviilasi nr 2-10-54424) ühisvara jagamiseks ning nimetatud tsiviilasjas palunud jagada ühisvara: korteriomand, garaažiboksid nr 20 ja 21 ning sõiduauto.

§ 371

lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Kui hagi on kohtu menetluses, tuleb

§ 423lg 1 p 4 alusel jätta hagi läbi vaatamata.

4 Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust (

§ 348

lg 1, § 351, § 392 lg 1) ning on jätnud välja selgitamata, mida hageja tegelikult taotleb. Nähtuvalt asja materjalidest on ka käesolevas asjas hageja sooviks ühisvara jagamine ning ühisvara on võimalik jagada (hüvitada väärtus) sõltumata sellest, et üks abikaasadest on osa ühisvarast ilma teise abikaasa nõusolekuta võõrandanud. Maakohus oleks pidanud hagejale selgitama, et tehingu kehtetuks tunnistamine (tühisuse tuvastamine PKS § 31 lg 1) olukorras, kus hageja eesmärgiks on rahalise hüvituse saamine ½ garaažiboksi väärtusest, ei ole vajalik. 09.12.2010 tehingu tühisusele kui asjaolule on võimalik tugineda ühisvara jagamise menetluses. Ringkonnakohus märgib, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele õiguslikku olukorda ning kaaluma

§ 374kohaldamist.

On ilmselge, et käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-10-54424 ühine menetlemine võimaldab asja kiiremat lahendamist ning hoiab kokku poolte menetluskulusid (näiteks võimalikud täitemenetluse kulud pärast otsuse jõustumist). Kuivõrd käesoleva asja apellatsioonimenetluses on pooltel vaidlus garaažiboksi väärtuse suhtes, siis on pooltel võimalus esitada liidetud menetluses tõendeid garaažibokside väärtuse kohta. KIS-i andmetel tsiviilasjas nr 2-10-54424 maakohus ei ole lahendit teinud.

1. PKS § 31 lg 1 kohaselt abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. PKS § 31 lg-s 1 märgitud tehingu tühisus hõlmab endas nii võlaõiguslikku kui asjaõiguslikku tehingut ning asja materjalidest nähtuvalt on tühised mõlemad tehingud. Maakohtu seisukoht, et 09.12.2010 võlaõiguslik müügileping on tühine, kuid asjaõigusleping mitte, ning tuginemine seejuures TsÜS §-le 85, on ekslik. Asjaolu, et garaažiboks nr 21 on J. Mitina poolt müüdud kolmandale isikule, ei too kaasa 09.12.2010 asjaõiguslepingu kehtivust. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust ka osas, millega kohus tunnistas 09.12.2010 müügilepingu tühiseks. Juhul, kui asja uuel läbivaatamisel jääb hageja 09.12.2010 tehingu tühisuse tuvastamise nõude juurde, peab maakohus kaasama menetlusse 09.12.2010 tehingu teisel poole. Maakohtu poolt 09.12.2010 tehingu tühiseks tunnistamine ilma tehingu teisel poole menetlusse kaasamata on menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise.
2. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja