← Eesti

2-11-5985/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-5985 Tsiviilasi I.A. hagi M.A. ja K.A. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 571,14 eurot Kaebuse esitajad ja kaebuse liik M.A. ja K.A. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (kostjad): M.A. (isikukood: XXX) ja K.A. (isikukood: XXX), apellantide seaduslik esindaja M.A. RESOLUTSIOON Vastustaja (hageja): I.A. (isikukood: XXX) Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata Maakohtu
  2. juuni 2011 otsus muutmata. Tartu Maakohtu
  3. juuni 2011 otsus ja Tartu Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. I.A. esitas hagi M.A. ja K.A. i vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt esitas M.A. hagi I.A. vastu lastele elatise väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu
  5. novembri 2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-63849 kinnitati M.A. ja I.A. kompromiss, mille kohaselt kohustus I. A tasuma alates
  6. novembrist 2008 laste M.A. ja K.A. i ülalpidamiseks elatist 3 000 krooni kummagi lapse kohta kuus. I. A leidis, et käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud, tema osaleb rohkem laste mittemateriaalses elus ja M.A. materiaalsed võimalused on suuremad. Laste kuludeks on 402,64 eurot (6 300 krooni). Laste vajadused ja elulaad ei ole oluliselt muutunud. Alates
  7. jaanuarist 2011 seoses uue TuMS jõustumisega on tekkinud olukord, kus laste materiaalsed kulud jäävad hageja kanda 86,5% (6 000 krooni), Eesti riigi kanda 8,6 % (600 krooni lastetoetused) ning kostjate esindaja kanda ainult 5,6% (390 krooni). Hageja arvates oleks õiglane, kui mõlemad vanemad kannavad laste ülalpidamiskulud võrdsetes osades ehk antud juhul 202,28 eurot üks vanem kahe lapse kohta. Hageja oli nõus maksma lastele elatist 160 eurot kummalegi lapsele kuus ja palus kohtul laste ülalpidamiseks makstav elatist vähendada selle summani.
  8. M.A. ja K.A. vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole elatise vähendamine põhjendatud. M.A. sissetulekuks on töötasu 320 eurot ja lisaks lasteraha 38,36 eurot kuus. Kinnisvara M.A. l puudub. Kostjate esindaja arvates on poolte vahel kokkulepitud elatis 3 000 krooni lapse kohta kuus mõistlik, arvestades poolte võimalusi ja laste vajadusi. Laste ülalpidamisega seotud kulutused ei ole vähenenud, pigem tõusnud, kuna tarbijahinnaindeks on tõusnud. Laste esmaste kulutuste katteks kulub kokku 715 eurot kuus. Lisaks kostjate esindaja peab deklareerima maksudeklaratsioonis saadud elatise. Seoses sellega oli ta kohustatud 2010 tagastama maksuametile tulumaksu 8 438 krooni ja käesoleval aastal on kostjate esindaja kohustatud tagastama maksuametile tulumaksu 579,81 eurot. Kostjate esindajale teadaolevalt omab hageja töökohta ja piisavat sissetulekut, et pärast lastele makstava elatise jääks hagejale veel kätte sama summa, mis lastele makstav kokku. Hageja ei ole töövõimetu ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid. MAAKOHTU LAHEND
  9. Tartu Maakohus rahuldas
  10. juuni 2011 otsusega hagi. Maakohus vähendas elatist, mida I. A on kohustatud laste M.A. ja K.A. i ülalpidamiseks maksma vastavalt tema ja M.A. vahel tsiviilasjas nr 2-08-63849 kinnitatud kokkuleppele. Maakohus mõistis I.A. lt M.A. ja K.A. i kasuks välja elatise 160 eurot ühe lapse kohta kuus alates
  11. jaanuarist 2011 kuni laste täisealiseks saamiseni. 2 Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et I.A. l ja M.A. l on ühised alaealised lapsed M.A. (sünd. XXXX ) ja K.A. (sünd. XXXX). I.A. ja M.A. abielu on lahutatud, nende lapsed elavad M.A. juures. I. A ja M. A on sõlminud laste ülalpidamiseks elatise maksmiseks kompromissi, mille Tartu Maakohus on
  12. novembri 2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-63849 kinnitanud. Kompromissi kohaselt kohustus I. A maksma laste ülalpidamiseks elatist alates
  13. novembrist 2008 3 000 krooni (191,73 eurot) kummagi lapse kohta kuus. Hageja taotles lastele makstava elatise vähendamist 160 euroni ühe lapse kohta kuus. Elatise suuruse muutmisel tuleb kohtul TsMS § 459 lg 1 kohaselt tuvastada, kas on oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, mis esinesid elatise väljamõistmise ajal (kokkuleppe sõlmimise ajal). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadustest. Hagejalt laste ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr 2-08-63849 on 2008 M. A märkinud laste kuludeks 6 300 krooni kuus. Kostjate esindaja väitel on käesoleval ajal kulud lastele tõusnud. Ta on märkinud laste vajadusteks kokku 715 eurot kuus (11 187,31 krooni). Kostjate esindaja väitel on suurenenud laste vajadused seoses laste kasvamisega. Tõendeid kostjate esindaja nimetatud kulude osas kohtule esitanud ei ole. Kohus leidis, et märgitud kulud lastele on liialdatud ja ei ole märgitud ulatuses põhjendatud. Üksnes asjaolu, et lapsed on saanud vanemaks, ei tähenda iseenesest seda, et neile tehtavad kulutused kindlasti suurenevad. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks on 139,01 eurot. Kuna kostjate esindaja poolt toodud kulutused lastele ei ole 715 euro ulatuses kuus piisavalt põhjendatud, siis luges kohus laste minimaalseteks kuludeks 278,02 eurot ühe lapse kohta kuus, kokku kahe lapse peale 556,04 eurot kuus. Nimetatud kulud on suuremad kui deklareeris kostjate esindaja tsiviilasjas nr 2-08-63849, kus ta märkis kuludeks kahele lapsele 6 300 krooni, s.o 402,64 eurot. Asjas ei ole tõendatud, et hageja ja M.A. sissetulekud oleks oluliselt muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga tsiviilasjas nr 2-08-
  14. Täpseid andmeid sissetuleku kohta ei ole esitatud. M. A on esitanud palgatõendi 2009 töötasu kohta. Selle alusel oli tema keskmine töötasu 2009 320 eurot (5 006 krooni) kuus. Lisaks makstakse talle riigi poolt lasteraha kokku 38,36 eurot kuus. Hageja enda sissetuleku suurust ega selle kohta tõendit esitanud ei ole. Ta on vaid selgitanud, et tema materiaalsed võimalused on kostjate esindaja omast suuremad. Hageja väitel on M.A. varaline olukord paranenud seetõttu, et ta on müünud hagejale poole kinnistust, mille eest hageja maksis temale 145 000 krooni. Kohus leiab, et kinnistu ostu-müügi tehingust saadud summat ei saa arvesse võtta elatise suuruse üle otsustamisel. M. A müüjana on saanud raha omandi kaotuse eest ja see ei kuulu tasaarveldamisele hageja poolt makstava elatisega. Kohus jättis arvestamata ka muud hageja väited M.A. väidetavalt ebaratsionaalse majandamisega. Kohus leidis, et võrreldes 2008 elatise väljamõistmisega on muutunud olulise asjaoluna see, et elatise saajal ei tule elatiselt maksta tulumaksu. Kuni
  15. jaanuarini 2011 kehtinud TuMS järgi pidi elatist saav vanem tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Alates
  16. jaanuarist 2011 elatiselt tulumaksu maksmise kohustust ei ole. Seega on vabanenud elatise saaja maksekohustusest 21 % ulatuses elatisest. Hageja nõudis elatise vähendamist väiksemas osas, s.o 16,55 %. Ta on nõus maksma lastele edaspidi elatist 160 eurot ühe lapse kohta kuus. Kohtu hinnangul on arvestades asjaolusid nimetatud elatisesumma mõistlik ning see katab üle poole laste minimaalsetest kuludest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3
  17. M.A. ja K.A. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
  18. juuni 2011 otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) kuulub hageja arvates laste kulude katteks kuus 402,62 eurot, samas ei ole ta oma arvutust piisavalt põhjendanud. Hageja ei ole töövõimetu ja võiks teha tööd oma laste nimel. M. A on esitanud kalkulatsiooni laste ülalpidamiseks vajaminevate kulutuste kohta kuus, milliseks on 715 eurot (toit, riided, jalanõud, hügieenitarbed, koolitarbed (alates
  19. septembrist 2011 2 last), kommunaalmaksud, vitamiinid, ravimid, huvialaringid), transport (lastega Tartus arstil käimiseks), telefon. M.A. käib kergejõustiku trennis, millise võistluskomplekt maksab 36 eurot ja K.A. soovib minna kunstiringi. M.A. le on vajalikud ortopeedilised jalanõud, milliste maksumus on 80 eurot ja milliseid peab ostma lapse jala kasvades üha uusi. M.A. l on diagnoositud ka alumise lõualuu taandarend, millise korrigeerimiseks on vajalik paigaldada klambrid ja seejärel breketid. Samas on vajalikud breketid ka K.A. i hammaste raviks. M. A oli sunnitud maha müüma temale kuulunud kinnisvara, et lastel oleks kõik vajalik. Kostjate esindaja teeb tööd lisa vahetustes (turvafirmas) ja õpib selle kõrvalt, et saada tulevikus erialast tööd; 2) on kohus rikkunud menetlusõigusnorme. Kohus ei ole arvesse võtnud asjaolu ja esitatud tõendeid selle kohta, et kostjate seaduslik esindaja peab tegema lisatöid, et maksta kinni Maksu-ja Tolliametile elatusrahaga tekkinud eelmiste aastate maksevõlg. Lisaks sellele tuleb maksta igakuiselt kommunaalmakseid ja õppelaenu. Kohus on arvesse võtnud ainult hageja poolt esitatud kuludokumendid ja tõendid. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-t
  20. Käesoleval juhul on kohus jätnud arvesse võtmata I.A. reaalset sissetulekut, mida kogu menetluse käigus ei ole nõutud. Samas ei ole kohus arvestanud kostjate reaalsete vajaduste muutumist ja toimunud hinnatõusu ning asjaolu, et üks lastest läheb esimesse klassi, millega suurenevad ka veelgi vajaminevad kulutused. Kohus ei saa teha otsust üksnes asjaolu põhjal, et alates
  21. jaanuarist 2011 seoses uue TuMS jõustumisega on tekkinud olukord, kus tasutud elatiselt tulumaksu ei arvestata. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 232 lg-t
  23. I. A vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei oma tähtsust M.A. poolt esitatud tõendid, v.a 2010 .a tuludeklaratsiooni koopia, millest nähtus kostjate esindaja tegelik sissetulek. Kostjate esindaja ei ole tõendanud laste kulutusi summas 715 eurot kahele lapsele kuus ning laste vajaduste ja elulaadi muutumist. Asjaolu, et kostjate esindajal tekkis võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, ei puutu lastele makstava elatise suurusesse. Samuti ei pea hageja korvama kostjate esindaja õppelaenu makseid ega katma muid tema isiklikke kulutusi; 2) on apellatsioonikaebusele lisatud dokumentidest asjassepuutuvateks dokumentideks ainult ortopeediliste jalanõude ning ortodontia teenuse vajaduse tõendid, ent M. A ei esitanud tõendeid, milledest oleks näha, kui suured on kulud antud vajaduste katmiseks ning mis ajal need kulud teostati või teostatakse. Samuti ei ole M.A. põhjendanud, miks need tõendid jäid maakohtus esitamata. Kostjate esindaja väide, et hageja ei esitanud tõendit oma sissetuleku kohta, on vale. Hageja esitas koos oma arvamusega kostja vastusele
  24. a tuludeklaratsiooni, milles kajastus hageja reaalne sissetulek. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
  25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  26. juuni 2011 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega hagi rahuldati ja vähendati hagejalt väljamõistetud elatist laste ülalpidamiseks ning TsMS § 651 lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas. Kuna Tartu Maakohtu
  27. juuni 2011 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
  28. Hageja on esitanud hagi Tartu Maakohtu
  29. novembri 2008 määrusega kinnitatud kompromissis laste M.A. ja K.A. i ülalpidamiseks kokkulepitud elatise vähendamiseks. Elatise vähendamist on hageja taotlenud seetõttu, et alates 01.01.2011 kehtiva tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 kohaselt tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi, kuid Taru Maakohtu
  30. novembri 2008 määrusega kinnitatud kompromissi sõlmimise ajal sel ajal kehtinud tulumaksuseaduse § 19 lg 1 järgi oli tulumaksuga maksustatud elatis, mida füüsiline isik sai kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele. Seega hageja seisukoha kohaselt kuna alates 01.01.2011 elatist tulumaksuga enam ei maksustata, siis laste ülalpidamiseks jääv elatis on reaalselt suurem, kui pooled kokku leppisid, ning see asjaolu on kompromissis kokkulepitud elatise suuruse muutmise aluseks. Vastavalt TsMS §-le 497 kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
  31. Ringkonnakohus leiab, et kuna alates 01.01.2011 kehtiva tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 kohaselt ei maksustata enam tulumaksuga elatist, siis esineb antud juhul alus TsMS § 497 ja § 459 lg 1 kohaldamiseks. Tartu Maakohtu
  32. novembri 2008 määrusega kinnitatud kompromissi sõlmimise pidid pooled arvestama sel ajal kehtinud tulumaksuseaduse § 19 lg-ga 1, mille kohaselt oli tulumaksuga maksustatud elatis, mida füüsiline isik sai kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele. Kompromissi kohaselt jäi pärast tulumaksu mahaarvamist kummagi lapse ülalpidamiseks elatis 151,47 eurot (3000 krooni – tulumaks 21%=2370 krooni, s.o 151,47 eurot). Alates 01.01.2011 on aga kompromissijärge elatise suuruseks kummagi lapse ülalpidamiseks 191,73 eurot, s.o elatis kummagi lapse ülalpidamiseks on suurenenud seaduse muudatuse tõttu 40,26 euro võrra. Seega on muutunud elatise suurust mõjutav asjaolu, millega arvestati elatise suuruse kokkuleppimisel, ning nimetatud asjaolu on tekkinud pärast kokkuleppe sõlmimist ja seetõttu pooled ei saanud sellega arvestada.
  33. Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, 5 kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (nt Riigikohtu
  34. oktoobri
  35. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18;
  36. detsembri
  37. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10). Antud juhul on elatise suuruse muutmise aluseks seaduse muudatusest tulenev asjaolu ning hindamaks, kas reaalselt tuleks elatise suurust muuta, tuleb kindlaks teha, kas laste vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Maakohus on õigesti aluseks võtnud eelmise kohtulahendi tegemise ajal olemas olnud asjaolud ja tuvastanud, et need ei ole sedavõrd muutunud, et annaksid alust mitte arvestada tulumaksuseaduse muudatusega. Maakohus on õigesti elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestanud lapse vajadusi ja vanema võimalusi.
  38. Ebaõige on apellandi väide, et hageja on esitanud seisukoha, mille kohaselt laste vajaduste katteks on vajalik kulu 402,64 eurot kuus. Laste kulud nimetatud suuruses on apellant ise välja toonud tsiviilasjas nr 2-08-63849 esitatud hagiavalduses (tl 5-8). Maakohus on õigesti vaidluse lahendamisel lähtunud minimaalsest kulust lapse kohta 278,02 eurot, kokku kahe lapse kohta 556,04 eurot, ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust asuda seisukohale, et laste vajadusi katvaks kuluks on 715 eurot. Alates 01.01.2012 on töötasu alammääraks kuus 290 eurot ja sellest lähtuvalt on seaduses sätestatud minimaalseks elatise suuruseks 145 eurot. Kompromissi kohaselt jäi pärast tulumaksu mahaarvamist kummagi lapse ülalpidamiseks elatis 151,47 eurot, käesoleva otsuse alusel on lapse ülalpidamiseks elatise suuruseks 160 eurot. Kuna elatise suurus 160 eurot on suurem nii kompromissi alusel reaalselt kättesaadud elatisest kui ka seaduses sätestatud miinimummäärast, siis ka töötasu alammäära muutus ei too kaasa maakohtu vaidlustatud otsuse muutmist. Õige on maakohtu seisukoht, et laste vanemaks muutumine iseenesest ei too kaasa nende vajaduste olulist kasvu ja selle kaudu ka elatise suurendamist. Antud juhul apellatsioonkaebuses esitatu kohaselt on laste vajadused kasvanud seoses sellega, et M.A. käib kergejõustiku treeningus ja K.A. soovib minna kunstiringi; M.A. le on vajalikud ortopeedilised jalanõud ja tal on diagnoositud ka alumise lõualuu taandarend, millise korrigeerimiseks on vajalik paigaldada klambrid ja seejärel breketid; samuti on vajalikud breketid K.A. i hammaste raviks. Oma väidete tõendamiseks on apellantide esindaja lisanud apellatsioonkaebuse juurde isikliku abivahendi kaardi (tl 84); 15.07.2011 kirja, millest ei nähtu selle kirjutaja; ortodont Triinu Hinni poolt koostatud ortodontilise raviplaani. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ei tõenda laste vajaduste kasvamist ulatuses, mis nõuaksid lastele suurema elatise kui kummalegi lapsele 160 eurot kuus väljamõistmist. Ortodont Triinu Hinni poolt 15.07.2011 K.A. ile koostatud ortodontilise raviplaani kohaselt „Raviplaan on koostatud hammaskonna hetkeseisu hinnates. Täpne raviplaan koostatakse vahetult enne breketravi alustamist. Alalõua hea kasvusuuna korral (sagitaalse lahi vähenedes) võimalik tulevikus breketravi ainult alumises hambakaares. Kutsutud kontrolli 1 aasta pärast.“ Raviplaanist ei selgu, millal breketravi üldse alustatakse ning milliseks kujuneb selle maksumus ning seega ei saa see asjaolu olla käesoleval ajal väljamõistetava elatise suurendamise aluseks. Samuti ei ole isikliku abivahendi kaart ja 15.07.2011 kiri elatise suurendamise aluseks M.A. osas. Isikliku abivahendi kaardist nähtub, et M.A. vajab ortopeedilisi jalanõusid, kuid ei selgu nende maksumus. 15.07.2011 kirjast nähtuvalt on M.A. kohta märgitud, et „Patsiendil teostatud breketravi ülemises ja alumises hambakares, mille eest tasub Eesti Haigekassa.“ 6 Juhul, kui apellantidel puuduvad vajalikud vahendid breketiraviks ning ortopeediliste jalanõude ostmiseks, siis on neil võimalik hagejalt taotleda selleks täiendavaid vahendeid, kuid praegu on ebaselge vajalike summade suurus ja ka ravi aeg.
  39. Ebaõige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme ning ei ole arvesse võtnud asjaolu ja esitatud tõendeid selle kohta, et kostjate seaduslik esindaja peab tegema lisatöid, et maksta kinni Maksu-ja Tolliametile elatusrahaga tekkinud eelmiste aastate maksevõlg, samuti peab apellantide esindaja maksma igakuiselt kommunaalmakseid ja õppelaenu. Maakohus on hinnanud asjas olevaid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ei ole rikkunud otsuse tegemisel TsMS § 442 lg-t
  40. Asjaolust, et kostjate esindaja ei ole kasutanud lastele makstud elatist selleks, et tasuda elatiselt tasumisele kuuluvat tulumaksu ja seetõttu tekkis võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, ei ole selline, mida peaks arvestama laste ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel. Samuti ei tule elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada apellantide esindaja õppelaenu makseid. Igakuiselt makstavaid kommunaalmakseid tuleb arvestada lastele langevas osas ning arvestades laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 160 eurot kuus kummalegi lapsele on võimalik neid mõistlikus ulatuses tasuda.
  41. Arvestades seda, et apellantideks on alaealised lapsed, siis oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud nende kanda ning seetõttu, kuigi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 7 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.