KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-5

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-15-515 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AH esitas 05.01.2015 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhatajale sissetulekust sõltuva toetuse taotluse, milles palus võimaldada endale ühekordset toetust detsembrikuus, et katta kulutused oma terviseseisundi ravimiseks. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 07.01.2015 otsusega jäeti taotlus rahuldamata.
2. AH esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus eelnimetatud 07.01.2015 otsus tühistada.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.06.2015 otsusega kaebuse ning tühistas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 07.01.2015 otsuse sissetulekust sõltuva toetuse määramisest keeldumise kohta. Menetluskulud jättis halduskohus poolte kanda. Otsuses märgiti, et kaebaja on olnud riigilõivu tasumisest vabastatud ning muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kohtule andmeid esitatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4. AH esitas Tallinna Halduskohtu 19.06.2015 otsusele apellatsioonkaebuse osas, mis puudutab menetluskulude jagamist. Kohus peab kaasa aitama sellele, et nõrgemas seisus olevale menetlusosalisele ei saaks tema kogenematuse tõttu osaks olulised negatiivsed tagajärjed. Kohtul oli kirjaliku menetluse puhul kohustus anda tähtaeg menetluskulude taotluse esitamiseks. Kaebaja palub anda endale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks ning menetluskulud vastaspoolelt välja mõista. Kaebaja koostas ise kaebuse kohtule ja vaide maavanemale, kulutades selleks oma aega.

kohaselt on menetlusosaliste kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Sissetuleku arvutamisel tuleks lähtuda tunnistajatele menetluskulude hüvitamise korrast. Kaebajal puudub püsiv sissetulek, mistõttu tuleb tema puhul lähtuda miinimumpalgast. Kaebajale tuleks seega hüvitada kulud 7,96 eurot. Lisaks on kaebaja tasunud Unicorn Holding OÜ-le menetluskulude nimekirja koostamise eest 15 eurot ning apellatsioonkaebuse koostamise eest 50 eurot. Äriühingu juhatuse liige E-OP on kulu kandmist kinnitanud.

1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Arusaamatuks jääb, milliseid menetluskulusid on kaebaja kandnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus on kaebajale 22.10.2015 määruses haldusasjas nr 3-15-861 juba selgitanud menetluskulude väljamõistmise eeldusi ning jääb selles määruses avaldatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus kordab kaebajale veelkord oma seisukohti. 2

§ 103

lg 1 p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek ja ka töötasu või sissetuleku saamata jäämist tuleb

§ 109lg 1 kohaselt tõendada.

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust arvata, et AH on halduskohtumenetluses osalemise tõttu jäänud ilma töötasust või muust püsivast sissetulekust. Haldusasja toimikus olevate materjalide põhjal on AH osalenud kohtumenetluses isiklikult (sh allkirjastanud kõik menetlusdokumendid ja edastanud need kohtutele) ning ükski teine isik (sh väidetav esindaja E-OP) ei ole apellandi volitusel ühtegi menetlustoimingut teinud, samuti on kohus suhelnud üksnes AH-ga. Pelgalt võimalik abi menetlusdokumentide koostamiseks ja õigusnõustamine ei muuda E-OP apellandi esindajaks, sest esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. E-OP ei saa käsitada ka apellandi nõustajana, sest kirjalikus menetluses nõustaja osalemist

ette ei näe ja sellega seotud kulusid välja mõista ei võimalda (vt Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33; 18.11.2014 otsus nr 3-3-1-58-14, p 26). Isegi kui apellandil olnuks esindaja, ei saaks välja mõista menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega seonduvaid kulusid (23.07.2015 arve kohaselt summas 15 eurot, sh käibemaks 3 eurot), sest tegemist ei ole haldusasjas põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 109

lg 6 tähenduses, kuna menetluskulude väljamõistmise taotluse ja menetluskulude nimekirja esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi (nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus nr 3-21-4-15, p 13; 11.11.2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2015 otsus nr 3-14-52494, p 17).

1. Eelnevat silmas pidades ei ole asja lahendamisel oluline, et halduskohus pole 04.05.2015 määruses menetluskulude nimekirja esitamise vajadust selgitanud.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes (Unicorn Holding OÜ 15.07.2015 arve summas 50 eurot)

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3