§-le 374 oleks kohus pidanud M.G. vastu esitatud elatisehagid liitma. Kostja maksejõulisust tasuda kahele lapsele kokku ligi 280 eurot kuus ei saa hinnata eraldiseisvates menetlustes. Samuti tuleb arvestada, et kostjal on sündinud kolmas laps. Seetõttu on ainuõige, kui kohus vaatab need asjad ühes menetluses ja otsustab maksete suuruse üle arvestades kostja maksevõimet. Ühes asjas tehtud otsus võib muuta teises asjas tehtava otsuse sisu ning tekitada nii kostjale kui ka hagejale põhjendamatuid ebameeldivusi. Kuna tegemist on perioodiliste maksete tasumise kohustust loova otsusega, esineb märkimisväärne tõenäosus, et kostja esitab pärast mõlemas asjas otsuste tegemist otsustes märgitud maksete suuruse muutmise hagid; 2) ei ole maakohus selgitanud kostjale menetluslikku seisu ega tõendamiskoormist ja rikkus sellega menetlusnormi. Võrreldes tsiviilasjaga nr 2-11-10702 ei selgitanud maakohus menetlusosalistele nende menetluslikku seisu ega tõendamiskoormisega seonduvat. Tsiviilasjas nr 2-11-10702 selgitas kohus menetlusosalistele tõendamiskoormisega seonduvat ja menetluslikku olukorda ning tagas, et otsus ei oleks pooltele üllatuslik ning andis võimaluse tõendada oma väiteid. Maakohtul on selgitamiskohustus eelkõige juhtudel, kus selgitamiskohustus võimaldab sõlmida kompromissi. Kostja selgitas kohtule, et tal ei ole võimalik hagejale sellises ulatuses elatist maksta; 3) ei selgitanud maakohus kohtuistungi edasilükkamise võimalust ega soodustanud kompromissi sõlmimist. Maakohus ei selgitanud kostjale, et tal on õigus taotleda asja arutamise edasilükkamist. Samas kohtule oli selge, et kostjal ei ole võimalik kohtuistungile tulla. Maakohus peaks tegema omalt poolt kõikvõimaliku, et soodustada kostja osalemist menetluses. 3 Eeltoodu võimaldanuks kostjal selgitada kohtule oma sõnadega asjaolusid, väiteid ning vahetult uurida tõendeid. Kostja viibimine kohtuistungil oleks eeldatavasti võimaldanud arutleda kompromissi sõlmimise tingimusi. Maakohus oleks pidanud nägema ette kohtuistungi edasilükkamise vajadust ning selle kas või iseseisvalt edasi lükkama. Elatise asjades peab kohus andma võimaluse mõlemale poolele oma seisukohad vahetult kohtule esitada. Elatise asjades ei saa kohus eeldada, et kostja hoidub õigusvastaselt elatist maksmast või soovib muul viisil menetlust venitada, sest selline eeldus ei tulene seadusest. Elatise asjas sisulise otsuse tegemine eeldab kostja maksevõime tuvastamist PKS § 102 lg 2 kohaldamise välistamiseks.
lg-le 4 peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Seega on kohus rikkunud kompromissi soodustamise kohustust; 4) ei ole maakohus kostja maksevõimet hinnanud. Maakohus on otsuses märkinud, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja esitas eelmises menetluses kohtule tõendid selle kohta, et tal ei ole võimalik hagejale nõutud summat tasuda. Kohus ei hinnanud seda, kuidas on tagatud kostja kahe teise lapse toimetulek. Kohus ei ole hinnanud tõendeid ja on teinud otsuse, mis rajaneb hageja paljasõnalistel väidetel. Maakohus märkis, et kostja ei ole hagejale 2011 elatist maksnud, kuid selline asjaolu viitab selgelt kostja 2011 tekkinud makseraskustele ning suutmatusele maksta elatist selle nõutud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS § 631 lg-le 1 on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Tuginedes TsMS § 631 lg-le 2 on maakohus jätnud täielikult kohaldamata PKS § 101 lg 1; 5) ei ole maakohus tuvastanud kompromissi sõlmimise aluseks olnud asjaolude olulist muutmist. Hageja esitas hagi TsMS § 459 alusel ning selle sätte rakendamiseks tuleb tuvastada, kas otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud või mitte. Kostja hinnangul ei ole hageja välja toonud ega esitanud ühtegi usaldusväärset väidet selle kohta, et asjaolud oleksid pärast kompromissi sõlmimist oluliselt muutunud. Kuna aluseks olnud asjaolud on jäetud tuvastamata, ei ole võimalik väita, et asjaolud on muutunud. Kohus on põhjendamatult lugenud üldtuntuks asjaolu, et inflatsioon on kergitanud hindu ning lapse kasvades tema vajadused suurenevad. Kohus ei ole sealjuures viidanud usaldusväärsele menetlusvälisele allikale. Sellisel juhul oleks maakohus pidanud ära näitama inflatsiooni suuruse ning põhjendama, kuidas see on põhjuslikus seoses hageja majandusliku olukorra halvenemisega. Samuti oleks pidanud maakohus sisustama lapse kasvades suurenevad vajadused, näitama ära nende kasvamise ulatuse; 6) jättis maakohus tähelepanuta kostja taotluse menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-11-10702. Kostja esitas 5. augustil 2011 maakohtule taotluse menetluse peatamiseks, kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, sest oleks ebaloogiline, kui apellatsioonikohus ei rahuldaks kostja apellatsioonkaebust ja jätaks jõusse maakohtu otsuse, mis tuleb suure tõenäosusega nagunii ära muuta. Kui ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, tuleb kostjal esitada vähemalt selles asjas hagi elatise maksete suuruse muutmiseks, mis oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. 5. G.-D. M vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, sest ta nõuab elatist niigi miinimummääras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 18. juuli 2011 otsuse ja saadab G.-D. M hagi M.G. vastu elatise suurendamiseks maakohtule uueks arutamiseks. 7. Nähtuvalt asja materjalidest esitas G.-D. M 11.03.2011 hagi M.G. vastu elatise väljamõistmiseks ning maakohus on 16. märtsi 2011 määrusega võtnud hagi menetlusse (tl 8). Eelnevalt 15. märtsil 2011 on maakohus võtnud menetlusse G.M. hagi M.G. vastu elatise väljamõistmiseks. G.-D. M ja G.M. on mõlemad M.G. pojad, kelledele on M.G. eelnevalt maksnud elatist Tartu Maakohtu 17. aprilli 2008 määrusega kinnitatud D. M ja M.G. vahel sõlmitud kompromissi alusel 1 000 krooni kummalegi lapsele kuus.
§-le 374 kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtule ei tulene TsMS §-st 374 kohustust sama kostja vastu esitatud üheliigiliste hagide liitmiseks, siis arvestades, et antud juhul on tegemist laste ülalpidamiseks elatise nõudega, oleks tulnud G.-D. M 11.03.2011 hagi M.G. vastu liita G.M. hagiga M.G. vastu, sest elatisehagide ühine menetlemine lihtsustab nende menetlemist ning tagab ka kõiki asjaolusid arvestava kohtulahendi. Igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse kohustatud isiku varalist seisundit, sh ka teisele isikule antavat ülalpidamist. Antud asjas oleks võimalik küll otsustada eraldi menetlustes see, kas oleks alust lastele kompriomissi alusel makstavat elatist suurendada, kuid samas oleks raskendatud eraldi menetlustes elatise suuruse kindlaksmääramine ning kindlaksmääratud ülalpidamiskohustus ei pruugi olla õiglane. Esimesena tehtava lahendi puhul tuleks arvestada sellega, et kohustatud isikul on komromissiga kokkulepitud ulatuses ülalpidamiskohustus teise lapse suhtes ja teisena tehtava lahendi puhul peaks juba arvestama esimeses lahendis väljamõistetud elatist (problemaatiline on ka see, kas peaks arvestama esimesena tehtavas lahendis väljamõistetud elatisega, kui otsus ei ole veel jõustunud, või peaks arvestama kompromissis kokkulepitud kohustusega). Seega võib laps, kelle suhtes tehakse eraldi menetluses teisena otsus, sattuda halvemasse olukorda, kui laps, kelle suhtes tehakse esimesena otsus. Lähtudes eeltoodust oleks maakohus pidanud hagid liitma. Kuna käesolevaks ajaks ei ole KIS-i andmetel tehtud kohtulahendit G.M. hagis M.G. vastu elatise suurendamiseks, siis on võimalik ka praegu hagide liitmine. Seetõttu ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.