Obsah (15)

§ 164§ 635§ 641§ 636§ 644§ 647§ 195§ 637§ 76§ 100§ 101§ 108§ 82§ 29§ 196

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2012. a Tartu Tsiviilasja number

§ 164

alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule ning nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus tuvastas, et 05.01.2006. a on OÜ Multicom (töövõtja) ja Analan Auto OÜ (tellija) vahel sõlmitud töövõtuleping (tl 7-8, 116-118, 127-129, 140).

§ 635

lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (täitja ehk töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu p 1 järgi esitab tellija tellimuse ja täitja kohustub teostama ettevõtte juhtimissüsteemi analüüsi- ja rekonstrueerimistöid, koostama vajalikke metoodilisi materjale ja teostama kontrolli väljatöötatud ettepanekute rakendamise üle.

§ 641lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Seega pidi töövõtulepingu kohaselt OÜ Multicom teostama ettevõtte juhtimissüsteemi analüüsija rekonstrueerimistöid, koostama vajalikke metoodilisi materjale ja teostama kontrolli väljatöötatud ettepanekute rakendamise üle. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 08.05.

1. a konsultatsiooniteenuste osutamise akt-tellimusega tellis OÜ Multicom OÜ-lt Analan Auto konsultatsiooni 8 000 krooni + 18% eest (tl 24, 139). Kostja väide, et OÜ Multicom pidi teostama tööd, millised on märgitud kostja 04.04.
2. a kirjalikus ettepanekus 17/05: ettevõtte konkurentsivõime tõstmine, oluliselt parandada majandustulemusi efektiivsema kvaliteedijuhtimise kaudu, ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifikaadi saamine standardi ISO 9001:2000 alusel, ei ole tõendatud (tl 36-42) ja on ümber lükatud OÜ Multicom ja OÜ Analan Auto töövõtulepingu punktiga nr 1, kus lepingupooled on täpselt fikseerinud, missuguse töö tellija nõudel töövõtja teostab. Hageja on veenvalt põhjendanud, et ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemis sertifikaadi saamiseks oleks kostja ise pidanud sellekohase taotluse esitama. Ka 04.04.
3. a kirjalikus ettepanekus on projekti lõpptulemuseks märgitud, et ettevõte peab peale tööde lõpetamist olema valmis selleks, et taotleda kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifikaati standardi ISO 9001:2000 alusel. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et OÜ Multicom on jätnud täitmata oma kohustuse saada kostjale ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifikaat standardi ISO 9001:2000 alusel.

§ 636lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

Hageja on kohtule esitanud tõendid, et OÜ Multicom on 05.01.

1. a töövõtulepingu alusel andnud kostjale üle tööd vastavalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidele. Asjaolu, et kostja ei saa arvetest aru, missugused konkreetsed tööd olid teostatud, ei lükka ümber tööde üleandmist kostjale OÜ Multicom poolt. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidega ja OÜ Analan Auto direktori Andrei Konopljovi allkirjadega aktidel on tõendatud, et OÜ Multicom on OÜ-le Analan Auto üle andnud tööd 18.05.
2. a, 25.05.
3. a, 01.06.
4. a, 08.06.
5. a, 14.06.
6. a, 01.07.
7. a, 13.07.
8. a ja 07.08.
9. a 3 (tl 9-16, 119-126). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja eelnimetatud aktide alusel tööde teostamise eest maksnud ei ole. Hageja on veenvalt põhjendanud, et tööde üleandmisevastuvõtmise aktide alusel koostati kostjale arved ning arvetel kajastuvad summad, mis tuleb tasuda vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides kooskõlastatud tööde mahule ja hinnale.

§ 641

lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

§ 644

lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 644

lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

§ 647

lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 647

lg 3 järgi § 647 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Pooled ei vaidle, et kui kostja OÜ-lt Multicom tööd vastu võttis, ei olnud tal töövõtjale tehtud töö kohta pretensioone, ta oli töö üle vaadanud ja aktsepteeris töö eest tasumisele kuuluva summa. Seega ei ole kostja tõendanud, et kostja poolt vastuvõetud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et peale töö vastu võtmist oleks kostja mõistliku aja jooksul töövõtjale teatanud väidetavalt lepingutingimustele mittevastavast tööst ja palunud lepingus kokkulepitud tingimustel väidetavad puudused kõrvaldada määrates selleks töövõtjale täiendava tähtaja. Seega kohus ei tuvastanud, et OÜ Multicom töö ei oleks vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kuna kohus tuvastas, et OÜ Multicom on oma kohustuse töövõtulepingu järgi töö üleandmisega tellijale täitnud, siis on kostjapoolne töövõtulepingust ülesütlemine alates 02.02.2009. a (tl 43) tühine, sest kostjal ei olnud seadusest tulenevat õigust lepingut üles öelda.

§ 195

lg 2 järgi, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kuna töövõtja on tellijale töö üle andnud, siis on tellijal kohustus tasuda tehtud töö eest.

§ 637

lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ostiti, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisest. Kohus tuvastas, et 18.05.

1. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on kostjale koostatud arve nr 37 summas 9440 krooni (tl 9, 18), 25.05.
2. a tööde üleandmisevastuvõtmise akti alusel arve nr 41 summas 25 960 krooni (tl 10, 22), 01.06.
3. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 43 summas 44 840 krooni (tl 11, 21), 08.06.
4. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 46 summas 16 520 krooni (tl 12, 20), 4 14.06.
5. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 47 summas 9 440 krooni (tl 13, 19), 01.07.
6. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 48 summas 9 440 krooni (tl 14, 23), 13.07.
7. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 49 summas 16 520 krooni (tl 15, 137) ja 07.08.
8. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 50 summas 9 440 krooni (tl 16, 138). Vaidlust ei ole, et kostja temale esitatud arvete alusel kokku 141 600 krooni ehk 9 049.89 eurot tasunud ei ole, kuigi arvete tasumise tähtpäev on saabunud. Asjaolu, et kostja leiab, et arved ei vasta raamatupidamise seaduse ja käibemaksu seaduse nõuetele, ei lükka ümber isiku kohustust tasuda töövõtulepingu alusel temale osutatud teenuste eest.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg l p l kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole tasunud töövõtulepingu alusel temale esitatud arvete alusel kokku 9 049.89 eurot, siis on hagi tõendatud ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajal tulenevalt

§-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et on kokku leppinud, et rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel tasub võlgnik viivist 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivise alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest ja vaidlust ei ole, et alates 07.08.

1. a kuni hagiavalduse esitamiseni 15.06.
2. a on kostja olnud viivituses 141 600 krooni maksmisega 1018 päeva ja võlgneb seega 72 074.40 krooni ehk 4 606.39 eurot. Seega on hageja viivise nõue tõendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 4 606.39 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et hageja viivise nõue alates 16.06.
3. a on tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 16.06.
4. a põhivõlgnevuselt (9 049.89 eurot) 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kohus ei hinnanud tõendina 18.05.
5. a arvet nr 35 (tl 17), sest poolte vahel ei ole vaidlust, et see arve oleks kostja poolt tasumata, seega ei ole sel tõendil asja lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei ole, et pooled kohtuvälist kokkulepet saavutanud ei ole (tl 25-26). Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka kostja võlgnevuse andmete avalikustamine AS Krediidiinfo kaudu, sest kolmanda isiku arvamus võlgnevusest ei ole käesoleva asja lahendamisel siduv (tl 44-47). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. OÜ Analan Auto esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 5 1) ei nõustu apellant sellega, et apellandil on tekkinud sissenõutavaks muutunud kohustus hageja teenuste eest tasumiseks. OÜ Multicom ja apellandi vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohustuste täitmise tulemusel pidi olema saavutatud teatud tulemus. Tööde teostamise tulemust ei saavutatud; 2) leiab apellant, et kirjaliku ettepaneku esitamisega on aset leidnud lepingueelsed läbirääkimised. Töövõtulepingu eesmärgiks on ISO 9001:2000 sertifikaadi saamine, milline tuleneb OÜ Multicom 04.04.
7. a esitatud pakkumisest. Seega ei nõustu apellant töövõtulepingu tõlgendamisega, mille kohaselt on töövõtja kohustus piiritletud vaid tööde täitmise kohustusega; 3) puuduvad alused

§ 82lg 1 kohaldamiseks.

1. Mildson Inkasso OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid vastavalt TsMS § 232 lõikes 1 sätestatule ning on ka kohtuotsuse põhjendustes igakülgselt selgitanud, miks on jäänud kostja väited OÜ Multicom kohustuste täitmata jätmise kohta tõendamata. Vastustajale jäävad arusaamatuks apellandi väited tõendite ebaõigest hindamisest maakohtus. Kostja oma väidete tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Asjaolu, et kostja lihtsalt ei nõustu maakohtu otsusega ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks.
2. Mildson Inkasso OÜ esitas 13.08.
3. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kui kostja OÜ-lt Multicom tööd vastu võttis, ei olnud tal töövõtjale tehtud töö kohta pretensioone, ta oli töö üle vaadanud ja aktsepteeris töö eest tasumisele kuuluva summa.
4. Analan Auto OÜ esitas 15.08.
5. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja jätnud alusetult arvestamata kostja väidetega, et kirjalikus ettepanekus märgitud teenuse sisu vastab poolte tegelikule tahtele ning sellest tahtest kantuna oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja rõhutas terve menetluse vältel, et nii OÜ Multicom hilisemast käitumisest ning avaldatust kui ka kõnealusest kirjalikust ettepanekust tulenevalt olid pooled ühel meelel selles, et teenuse sisuks oli lõpp-astmes ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifikaadi saamine standardi ISO 9001:2000 alusel. Kostja leiab, et lepingupoolte tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka TsÜS § 75 lg-ga
6. Kirjaliku ettepanekuga avaldas OÜ Multicom kostjale kindla sisuga tahteavalduse. Just sellele tahteavaldusele andis kostja oma nõustumuse ning pooled otsustasid selle vormistada lepinguna. Apellant leiab, et lepingu tõlgendamisel oleks seega pidanud lähtuma mitte lepingu punkti nr 1 formaalsest sõnastusest, vaid poolte subjektiivsest ühisest tegelikust tahtest; 2) on kohus ebaõigesti asunud OÜ Multicom poolt esitatud kirjalikku ettepanekut ja töövõtulepingu punkti nr 1 vastandama. Selline kohtu lakooniline ja ebaõige seisukoht ei ole kooskõlas TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 väljendatud selgitamiskohustusega ning Viru Maakohus on rikkunud olulisel määral menetlusnorme; 3) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materaalõigust ja jätnud arvestamata, et 30.01.
7. a esitatud ülesütlemise näol on tegemist kujundusõigusega. Vastavalt

§ 195

lg-le 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tegemist on kujundusõigusega, kus õigussuhte lõpetamine toimub ühe 6 poole tahteavalduse alusel. Käesoleval juhul ei saa OÜ Multicom vastuväite esitamisega suhte muutumist takistada, kuivõrd ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud maakohtule avaldust tühisuse tuvastamise nõudes ning kohus oleks pidanud põhjalikult selgitama, miks ei ole antud juhul kõnealune küsimus kahtluse all ja miks tuleb vältimatult järeldada, et ülesütlemine oli algusest peale tühine. Käesoleval juhul ei saa apellant aru milliste konkreetsete tõendite pinnalt on kohus jõudnud veendumuseni, et kõik töövõtulepinguga võetud kohustused on OÜ Multicom poolt täidetud ning sellest tulenevalt puudus võimalus enam töövõtulepingut üles öelda. Apellant leiab, et käesoleval juhul ei olnud töövõtja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja osa kohustusi (st peamine eesmärk) jäi saavutamata. Sellest tulenevalt oligi täidetud ülesütlemise materiaalne eeldus ning töövõtuleping oli kehtivalt üles öeldud. Maakohus oleks pidanud esmalt veenvalt ja põhjalikult analüüsima, kas OÜ Multicom täitis oma kohustused nõuetekohasel viisil ning alles seejärel oli võimalik tuvastada, kas lepingu ülesütlemine oli tühine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning ei ole rikkunud menetlusnorme. Ebaõige on apellandi arvamus, et tõenditele lühisõnalise hinnangu andmisega rikkus maakohus selgitamiskohustust. Tegemist saaks olla tõendite ebaõige hindamise või kohtulahendi ebapiisava põhjendamisega, kuid ringkonnakohus leiab, et ka neid rikkumisi ei ole põhjust maakohtule ette heita. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
2. Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti poolte vahel sõlmitud lepingut tõlgendanud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga. Maakohus on lepingut õigesti tõlgendanud ja tuvastanud, et lepingu p-s 1 on pooled täpselt fikseerinud, missuguse töö töövõtja tellija nõudel teostab. Samuti märkis maakohus, et hageja põhjendas veenvalt, et ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemis sertifikaadi saamiseks oleks kostja ise pidanud sellekohase taotluse esitama. Maakohus leidis, et hageja esitatud lepingu tõlgendusega on kooskõlas ka 04.04.2005 kirjalikus ettepanekus projektilõpptulemuse kirjeldus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tõlgendas lepingut kooskõlas

§ 29

. Kuna pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kuidas nemad lepingu tekstist aru said, siis oli maakohus õigustatud tõlgendamisel lähtuma

§ 29

lg-st 5 mille kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingu p 1 ei sätesta, et lepingu tulemus on sertifikaadi väljastamine kostjale, lepingueelsete läbirääkimiste kirjelduse kohaselt on teostatava töö tulemuseks kostja valmisolek sertifikaati taotleda. Tööde teostaja esitas kostjale teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, milles oli kirjas teostatud tööde loetelu ja hind. Kostja kirjutas kõikidele aktidele alla ja ei ole 7 menetluse kestel esitanud hagejale vastuväiteid. Kostja ei ole esile toonud, et ta võttis vastu ebakvaliteetse töö või kirjutas alla aktile, kuigi töid ei teostatud või osutus töö hiljem ebavajalikuks. Ringkonnakohtu arvates kinnitab poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist, et kostja tõlgendas lepingut nii, et tal oli kohustus teostatud tööde eest tasu maksta vastavalt tööde vastuvõtmisele. Tööd võeti vastu 8 erineva aktiga, mille alusel esitas tööde teostaja kostjale arved. Ka lepingu olemus viitab hageja tõlgenduse asjakohasusele. Teenuse osutaja ei saa kindlustada sertifikaadi väljastamist kostjale, vajalikud taotlused peab esitama kostja. Asjas ei ole esitatud väiteid, et kostja andis kellelegi volitused oma nimel vajalike toimingute tegemiseks. Apellandi väide, et lepingu tõlgendamisel on kohane norm TsÜS § 75, ei ole õige. TsÜS § 75 on tahteavalduse tõlgendamise üldsäte, lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda erisättest, milleks on

§ 29. 11.

Apellandi väide, et maakohus ei ole põhjendanud, mis kostja ülesütlemisavaldus ei kehti, ei ole õige. Maakohus märkis õigesti, et kuna ei ole tuvastatud, et töövõtja rikkus lepingut, siis on ülesütlemine tühine. Kostja tegi ülesütlemisavalduse veebruaris

1. Poolte vahel sõlmitud lepingu graafiku järgi oli tööde teostamise aeg 8 kuud arvates lepingu sõlmimisest jaanuaris
2. Hageja märkis hagis, et kuna viimane arve esitati 31.07.2006, siis muutus kogu lepingutasu sissenõutavaks alates 07.08.
3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tasu maksmine muutus sissenõutavaks tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktide alusel arvete esitamisega

§ 82lg 1 alusel.

Kostja ei ole esile toonud, et tööde teostaja oli omalt poolt jätnud mõne kokkulepitud töö tegemata, vastupidi kostja on allkirjastanud kõik tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid ning ei ole vaidlustanud aktides märgitud tasu suurust. Maakohus tuvastas kooskõlas esitatud tõenditega, et tööd olid nõuetekohaselt ja tähtaegselt teostatud ning tööde teostaja ei ole lepingut rikkunud. Ringkonnakohtu arvates puudusid ülesütlemiseks materiaalsed eeldused, kuna ei ole tuvastatud, et tööde teostaja rikkus lepingut, seetõttu leidis maakohus õigesti, et ülesütlemine on tühine. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja ütles lepingu üles enam kui kaks aastat pärast viimase töö vastuvõtmist, mistõttu ei saaks ülesütlemist lugeda toimunuks ka mõistliku aja jooksul.

§ 196

lg 3 kohaselt ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. 12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks 8 Andra Pärsimägi