Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Tagastada Eesti Vabariigil Sergei Desjatnikovi arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx riigilõiv 125.- eurot. Sergei Desjatnikov tasus 11.09.2015 riigilõivu 187,23 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostja tasus 14.09.2015 hagejale 1000.- eurot. Hageja esindaja loobub nõudest 1000.- euro väljamõistmiseks ja palub selles osas menetluse lõpetada. Kohus lõpetab menetluse 1000.euro väljamõistmise osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud; s.o riigilõivu 250.- eurot ja õigusabikulud summas 400.- eurot. Kostja hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv ja õigusabikulud summas 650.- eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus osaliselt hagist, seega võib riigilõivu hagejale tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.