← Eesti

3-15-3197/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-3197 Haldusasi A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus Menetlust

§ 119lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).

Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

  1. Tallinna Vangla direktor kehtestas 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-3/42 ajutise erisuse Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ päevakavades. Käskkirja p-ga 1 keelati Tallinna Vangla Magasini tn territooriumil ajavahemikel 23.12.2015 kella 08.00-st kuni 28.12.2015 kella 08.00-ni ning 31.12.2015 kella 08.00-st kuni 04.01.2016 kella 08.00-ni vahistatute ja kinnipeetavate saatmised huviringidesse, kirikusse, spordisaali, sotsiaalprogrammidesse ja tööle, v.a jõulujumalateenistustele 24.12.2015 ja 25.12.2015 ning vangla vajadustest lähtuvalt sööklasse majandustöödele ja erakorralistele majandustöödele. Kodukorras sätestatud päevakavadest ajutise kõrvalekaldumise tingis vajadus tagada pühadeperioodil vangla julgeolek ja efektiivse järelevalve teostamine. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks oli vajalik viia vahistatute ja kinnipeetavate liikumine territooriumil miinimumini. Piirang ei laienenud pesema ja jalutuskäikudele saatmistele. 3-15-3197
  2. Kinnipeetav A.E. (taotleja) esitas 23.12.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse palvega peatada Tallinna Vangla direktori 22.12.2015 käskkirja nr 1-3/42 p 1 kehtivus spordisaali kasutamise piirangu osas. Taotlusele oli lisatud menetlusabi taotlus. Põhjendused: 2.
  3. Käskkirjast ei nähtu, mis põhjusel oli tarvis keelata spordisaali saatmist, kui spordisaali saatmine toimub pesemispäeval, millele piirang ei laiene. 10 kinnipeetava saatmine eluosakonna väravast ca 15 m kaugusel asuvasse spordisaali ja seejärel 1,5 tunni pärast duširuumi, kuhu sama eluosakonna kinnipeetavaid iga poole tunni tagant saadetakse, ei saa eriliselt ohustada vangla julgeolekut ega raskendada järelevalve teostamist, sest tegemist on juba aastaid kestva saatmisprotseduuriga. Käskkirjast ei nähtu, et pühadeperiood vanglas oleks tavapärasest kuidagi erilisem, mis tingiks spordisaali kasutamise keelamise. Sektsioonis 4-2, kus taotleja viibib, toimub spordisaali saatmine laupäeviti 08.30-st kuni 10.00-ni, mil ka tavapäraselt (väljaspool pühi) vangla territooriumil toimub liikumist minimaalselt. Piirang välistab taotleja jaoks spordisaali kasutamise kahel järjestikusel korral, samas kui sektsioon 32 kasutab saali esmaspäeviti ja seal paiknevaid kinnipeetavaid koheldakse sellest tulenevalt erinevalt. Seejuures ei ole 02.01.2016 enam püha. Piirang on ebaproportsionaalne, mittevajalik, kaalutlemata ja põhjendamata. Käskkirjas välja toodud põhjendus ei ole piisav. Samuti on hea halduse tavaga vastuolus olukord, kus isiku õigusi ja vabadusi piirav haldusakt antakse välja päev enne piirangute kehtima hakkamist, mis välistab selle vaidlustamise. 2.
  4. Käskkirja ei ole märgitud selle kehtima hakkamise aega. Käskkirja ei tutvustatud kinnipeetavatele allkirja vastu, vaid pandi eluosakonna infostendile 22.12.2015, st tehti avalikult teatavaks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 järgi hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima
  5. päeval pärast avaldamist, seega on käskkiri 23.–28.12.2015 ja 31.12.2015 kehtestatud piirangute osas kehtetu. 2.
  6. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest pärast piirangu lõppemist ja 31.03.2016 toimuva vabanemise tõttu ei ole taotlejal otstarbekas enam käskkirja vaidlustada. Avalik huvi käskkirja kehtima jäämiseks on tühine, sest käskkirjast ei nähtu eriliste tingimuste olemasolu pühadeperioodil. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotluse lahendamine
  7. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Taotleja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Menetlusabi taotluses esitatud andmetest ja isikukonto väljavõttest perioodi 23.08.–23.12.2015 kohta nähtub, et taotlejal puuduvad nõutava riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid. Tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek jääb alla 15 euro ning tema vanglasisesel isikukontol on vabaks kasutamiseks rahalisi vahendeid 4,61 eurot. Seega on taotleja maksejõuetu nõutava riigilõivu tasumisel. 4. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lg 1), ei analüüsi kohus siinkohal pikemalt taotluse perspektiivi, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi, vabastades ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus sisuliselt järgnevates määruse punktides. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 2

(4)3-15-3197 5.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Taotleja kinnitas esialgse õiguskaitse taotluses, et andis vaide Tallinna Vanglale üle 23.12.2015, seega võib eeldada, et vaidemenetlus käskkirja osas on veel pooleli ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamine kohtule on lubatav. 6.

§ 252

lg 1 järgi lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. Kohus leiab, et antud juhul ei ole käskkirjaga seatud piirangute kehtimise aega arvestades võimalik enam Tallinna Vanglalt seisukohta küsida ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kohe. 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

  1. Kohus nõustub taotlejaga, et vaidlusalust käskkirja on vähe põhjendatud. Ainuüksi abstraktne viide julgeoleku kaalutlustele ei õigusta igasuguste piirangute seadmist. Käskkirjas toodud põhjendused ei näita, mille poolest erineb olukord vanglas pühadeperioodil muust tööperioodist. Kohtule ei ole teada vangla töökorraldus, sh see, kui paljud kinnipeetavate saatmise ja järelevalvega tegelevad töötajad töötavad vanglas ka puhkepäeviti ja sh pühade ajal. Piirangute kehtimise aega arvestades võib järeldada, et vähemalt osa kinnipeetavaid saatvatest töötajatest ei ole pühade ajal tööl ning need vähesed, kes töötavad, ei suuda kõiki päevakavas ettenähtud saatmisi korraldada. Sellekohased põhjendused pidanuks aga sisalduda käskkirjas, mitte ei pea kohus hakkama neid ise oletama.
  2. Menetlus- ja vorminõuete rikkumine ei too igal juhul kaasa haldusakti tühistamist, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kuna esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada viivitamata ja antud juhul puudub võimalus küsida Tallinna Vanglalt seisukohta, siis ei saa kohus küsida Tallinna Vanglalt täpsemaid selgitusi vaidlusaluste piirangute kehtestamise põhjuste kohta. Samas on usutav, et Tallinna Vanglalt täpsemate põhjenduste saamisel jääks käskkiri tühistamata. Tallinna Vangla saaks selgitada töökorraldust pühadeperioodil ning sellest tingitud vajadust piirata kinnipeetavate ja vahistatute saatmisi. Riigikohus on 29.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-12 tunnustanud haldusorgani võimalust vaidlustatud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada. Sel põhjusel ei saa pidada tulevast kaebust selgelt perspektiivikaks ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Eeldades, et vaidlusaluste täiendavate piirangute kehtestamist ajendas vanglaametnike puhkuse- või puhkeaeg käskkirjas toodud perioodidel, ei ole täiendavate liikumispiirangute, sh spordisaali kasutamise võimaluse piiramine, julgeoleku kaalutlustel ilmselgelt õigusvastane. Julgeoleku tagamine vanglas on väga oluline avalikes huvides. Olukorras, kus vanglal tuleb hakkama saada vähendatud koosseisuga, tuleb esmajärjekorras tagada kinnipeetavate ja vahistatute olulisemad õigused, st jalutuskäikudele ja pesema saatmine. Vaidlusaluse käskkirjaga kehtestatud piirangud on lühiajalised. See, et taotleja ei saa kahel korral spordisaali kasutada, ei kaalu üles ohtu vangla julgeolekule, mis kaasneks kinnipeetavate ja vahistatute saatmisel vähendatud koosseisus või kinnipeetavate ja vahistatute lubamisel spordisaali ilma 3

(4)3-15-3197 vanglaametnikest saatjateta. Taotlejal on küll esialgse õiguskaitse vajadus, st ta ei saa tagantjärele enam spordisaali kasutada, kuid talle jääb võimalus nõuda vaidlusaluse käskkirja peale esitatud kaebuse rahuldamisel vanglalt kahju hüvitamist või spordisaali ärajäänud kasutamise võimaluse asendamist täiendava kasutamise võimalusega. Vangla julgeolekule tekkiv oht võib aga olla korvamatu.
  1. Kohus nõustub taotlejaga ka selles, et 22.12.2015 käskkiri on antud ebamõistlikult hilja käskkirjaga kehtestatud piirangute kehtimise aega arvestades ning see võttis kinnipeetavatelt ja vahistatutelt mõistliku võimaluse käskkirja enne piirangute kehtima hakkamist vaidlustada. Pühadeperioodi saabumine oli vanglale teada juba eelnevalt. Samuti oli ette teada töötajate tööl või puhkusel viibimine, sest puhkuste ajakava tuleb kinnitada aasta esimeses kvartalis (töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 2) ja puhkuste ajakava välise puhkuse taotlused tuleb esitada 14 kalendripäeva ette (TLS § 69 lg 3). Seega oli vanglal täiendavate piirangute kehtestamiseks oluline informatsioon teada oluliselt varem ja ka käskkirja saanuks kehtestada oluliselt varem. See ei anna aga iseseisvat alust käskkirja tühistamiseks.
  2. Võimalikud rikkumised haldusakti teatavaks tegemisel ei anna samuti alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kui taotlejale ei ole vaidlusalust käskkirja teatavaks tehtud, siis see ei kehti (HMS § 61 lg 1) ja kohtul puudub võimalus selle kehtivust peatada. Kui käskkiri on taotlejale teatavaks tehtud, kuigi ebaõigel viisil, siis ainuüksi see ei anna veel alust haldusakti kehtetuks tunnistada. Haldusakti teatavaks tegemist puudutavad sätted saavad mõjutada haldusakti kehtivust ja kehtima hakkamise aega, mitte haldusakti enda õiguspärasust (HMS § 54). Kui puudub alus haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, siis puudub ka alus esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamiseks.
  3. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.