KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-2

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt

§ 637lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi neljandast lõikest tuleneb, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingute nr 02083 ja 01113 näol on tegemist töövõtulepingutega

§ 635lg 1 kohaselt.

4 Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et alltöövõtulepingute nr 02083 ja 01113 punktide 7.1 kohast täitmise tagatist ei ole AS Tartu Sideehitus (pankrotis) andnud. 07.08.

1. a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 02083 ja 19.11.
2. a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 01113 p-de 7.1 kohaselt oma lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks esitab AS Tartu Sideehitus (pankrotis) hiljemalt kahe kalendrinädala jooksul peale lepingu sõlmimist täitmistagatise panga või kindlustusettevõtja garantiina 10% suurusele summale lepingu järgsest tasust ehk 53 338 kroonile. Lepingu p-i 7.2 teise lause kohaselt kohustub lepingu ülesütlemisel töövõtja poolt lepingu p-s 8.4 ja 8.5 toodud alustel AS Tartu Sideehitus (pankrotis) täitmistagatise puudumisel või selle mitteesitamisel tasuma töövõtjale leppetrahvi 10% alltöövõtja lepingujärgsest tasust. Töövõtjal on õigus leppetrahv kinni pidada alltöövõtjale lepingust taganemisel tasumisele kuuluvast lepingujärgsest maksest (I kd, tl 1627, tl 34-45). Seega seab alltöövõtulepingute punktis 7.2 sisalduv tingimus leppetrahvi nõudmise õiguse sõltuvusse lepingu ülesütlemisest. Lepingu p 7.5 kohaselt on garantiiperioodi tagatiseks panga või kindlustusasutuse finantsgarantii summas, mis moodustab kaks koma viis (2,5) protsenti alltöövõtja lepingujärgsest tasust. Poolte kokkuleppel võib garantiiperioodi tagatiseks olla ka töövõtjale alltöövõtja poolt tagatiseks jäetav rahasumma, mis moodustab vähemalt viis

§ 155

lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Seega on garantiiandja vastutus täiendav võlgniku vastutusele ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) ei saa olla garandiks oma kohustuste täitmise tagamisel, seda enam, et lepingu p-s 7.5 eeldatakse panga või kindlustusettevõtja garantiid. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks ühegi garantiilepingu alusel täitnud AS Tartu Sideehitus (pankrotis) kohustusi ja omaks sellest tulenevalt õigust nõuda garantii saajale makstud hüvitise tagastamist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on teinud AS-le Tartu Sideehitus (pankrotis) ülesütlemisavalduse 09.07.

1. a (I kd, tl 46-47). 09.07.
2. a ülesütlemisavalduse kohaselt oli hagejal alus alltöövõtulepingute ülesütlemiseks vastavalt lepingute punktidele 8.4.1, 8.4.3 ja 8.4.
3. Punkt 8.4.1 andis hagejale õiguse lepingud täiendava tähtaja andmiseta üles öelda, kui alltöövõtja rikub kohustust, mille täpne täitmine oli töövõtja ja/või tellija huvi püsimise aluseks (tööde teostamine teatud tähtajaks, kvaliteedinõuete järgmine). Sarnaselt tulenes punktidest 8.4.3 ja 8.4.5 hagejale õigus lepingud täiendava tähtaja andmiseta üles öelda, kui alltöövõtja teatab, et ta oma kohustusi ei täida või alltöövõtja on muul moel oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingute p-i 8.5 kohaselt on töövõtjal õigus leping üles öelda ka enne lepingu p-s 4.1 nimetatud täitmistähtaja saabumist, kui on ilmne, et alltöövõtja rikub lepingust tulenevaid kohustusi olulisel määral ja alltöövõtja ei taga ega kinnita oma kohustuste nõuetekohast täitmist. Alltöövõtulepingu nr 02083 p-i 4.1 kohaselt pidid tööd olema lõpetatud hiljemalt 30.10.
4. a ja lepingu nr 01113 p-i 4.1 järgi pidid tööd olema lõpetatud hiljemalt 16.02.
5. a. Alltöövõtulepingute punktide 4.3 järgi ei ole leppetrahvi nõudmise õigus seotud mitte tööde vastuvõtmisega, vaid tööde lõpetamise tähtaja ületamisega. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) oli kohustatud teostama alltöövõtulepingu nr 02083 järgi töid 539 979 krooni eest ja alltöövõtulepingu nr 01113 järgi töid 580 000 krooni eest. Kostja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) poolt on hagejale perioodil
6. oktoober
7. a kuni
8. mai
9. a teostatud töid summas 1 370 029 krooni (tl 53). Tööd on hageja poolt vastu võetud mais
10. a, mida tõendavad aktid nr 7, 8 ja 9 tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta (I kd, tl 121-122,125). Kohtule esitatud lepingutest (I kd, tl 186-187) on OÜ Ecowater kinnitanud, 5 et OÜ Ecowater on peatöövõtjana AS Tartu Sideehituse (pankrotis) poolt alltöövõtjana teostatud tööd Vastse-Kuuste vallale üle andnud
11. a. Ka Harju Maakohus on oma lahendis (p 21) tuvastanud, et alltöövõtulepingute järgsed tööd on lõpetatud ja ehitust puudutav dokumentatsioon on OÜ-le Mahter Vesi üle antud 07.05.
12. a.

§ 643

kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja ei ole tõendanud, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingute p-i 8.4.1 kohaselt AS Tartu Sideehitus (pankrotis) poolt esines olulisi mahajäämusi tööde teostamise ajagraafikust või et oleks rikutud kvaliteedinõudeid selliselt, et see oleks andnud põhjust lepingu ülesütlemiseks. Kuigi tööd pidid lepingute järgi olema lõpetatud varem kui 07.05.2004. a ja hageja on esitanud kostjale teatised leppetrahvi sissenõudmise kohta 25.08.2003. a, 01.12.2003. a, 21.12.2003. a, 17.02.2004. a (I kd, tl 55-58), esitas hageja alles 09.07.2004. a kostjale (I kd, tl 46-47) lepingute ülesütlemise teate.

§ 118

lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Harju Maakohus on oma lahendi p-s 27, 28 ja 29 tuvastanud, et likvideerimisel OÜ Mahter Vesi (Ecowater) oli vastavalt

§ 118

lg 1 p-le 1 kaotanud õiguse lepingutest taganeda või neid üles öelda ning Ecowater poolt 09.07.2004. a esitatud lepingute ülesütlemisavaldused olid tühised ja likvideerimisel OÜ-l Mahter Vesi puudus õigus nõuda AS-lt Tartu Sideehitus leppetrahve. Seega arvestades eeltoodut oli kohus seisukohal, et kuna alltöövõtulepingute punkti 4.3 järgi on leppetrahvi nõudmise õigus seotud mitte tööde vastuvõtmisega, vaid tööde lõpetamise tähtaja ületamisega ning hageja poolt esitatud lepingute ülesütlemisavaldused olid tühised, siis antud juhul ei ole hageja nõue tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 7.1 kostja vastu põhjendatud ja hageja nõue kostjalt leppetrahvi nõudmiseks tagatise andmata jätmise eest tuleb jätta rahuldamata.

§ 197

lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike esimeses lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Vastavalt

§-le 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja on 09.07.

1. a (I kd, tl 46-47) esitanud AS-le Tartu Sideehitus (pankrotis) ülesütlemisavalduse ja on tasaarvestanud AS-i Tartu Sideehitus (pankrotis) nõude 332 720.16 krooni oma nõudega ning peale tasaarvestust on hageja nõue AS-i Tartu Sideehitus (pankrotis) vastu 2 083 3663.64 krooni. Kohtule esitatud hinnakirjast (I kd, tl 59) nähtub, et hageja on planeerinud
2. a AS Tartu Sideehitus (pankrotis) töö osas garantiist tuleneva kuluna 56 455 krooni ning
3. a 255 550 krooni ja remonditöödeks 128 500 krooni. Garantiivastutusest vabanemiseks sõlmis hageja OÜ-ga Vastse-Kuuste Soojus 23.11.
4. a lepingu (I kd, tl 187), mille kohaselt OÜ Vastse-Kuuste Soojus võttis enda kanda kõik alltöövõtulepingust nr 01113 tulenevad riskid kuni
5. a oktoobrini ja hageja kohustus tasuma selle eest 100 000 krooni. AS Windrox Grupp ja OÜ Eco Capital sõlmisid 29.11.
6. a lepingu, mille alusel AS Windrox Grupp võttis enda kanda kõik alltöövõtulepingust nr 02083 tulenevad riskid (I kd, tl 186). 6

§ 171

lg 3 p 2 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada väljaarvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja soovib tasaarvestada kahju tekkimisest, eelkõige garantiikohustuse mittetäitmisest tekkinud kahjunõudest, tulenevat nõuet, mille tähtaeg ei olnud alltöövõtulepingute ülesütlemiseks veel saabunud. Seega ei saanud hageja kostja nõude osas tasaarvestust teostada

§ 173lg 3 p-s 2 sisalduva piirangu tõttu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Mahter Vesi (likvideerimisel) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus jätnud põhjendamata, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega. Kohus jättis analüüsimata hageja esitatud tõendid. Maakohtu otsus on vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8; 2) märgib Tartu maakohus ühelt poolt, et hageja ei ole tõendanud kostja II töös olulisi mahajäämusi, kuid samas leiab, et kuigi tööd pidid olema lõpetatud enne 07.05.
2. a ja hageja esitas viimase trahvihoiatuse 17.02.
3. a, siis

§ 118lg 1 p-st 1 tulenevalt kaotas hageja lepingust taganemise õiguse.

Hageja ei taganenud lepingutest seetõttu, et töid ei antud tähtaegselt üle, vaid seetõttu, et leping jäi lõplikult täitmata, sest tööd jäid kostja II poolt lõppaktiga üle andmata ja ei täidetud töövõtugarantii tagatise andmise kohustust; 3) maakohtu selgitust

§ 155

lg 1 alusel ei ole võimalik mõista ega seostada seda hageja hagi rahuldamata jätmisega. Kohus oleks pidanud tuvastama, kas kolmanda isiku garantii andmata jätmist sai lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks ja sellest tulenevalt olla lepingutest taganemise aluseks; 4) on tuvastama, kas kostja I andis tööd lõppaktiga üle. Aktid nr 7, 8 ja 9 peaksid tõendama kinnitamata tööde lõplikku üleandmist; 5) kuigi kohtud seostavad lepingutest taganemise tühisuse sellega, et see oli esitatud hilinenult, siis märkis hageja 16.03.

1. a avalduses, et ka hageja vastuseid kostja II hagile saab samuti käsitleda lepingust taganemisena, kuna kostja II poolt hagi esitamisega oli ilmne, et töövõtugarantii tagatist ei anta, sest kostja II endise juhataja kinnitusel selline kohustus puudus; 6) on kohus jätnud tähelepanuta hageja väite, et lepingute p 7.7 järgi kohustus kostja II tagama garantiiteeninduse ja –remondi Soome ehitusnormistiku alusel (p 2.2), mis tähendab seda, et kostja II pidi juhinduma G08.50 garantiiperioodi meetmetest. Kostja II kohustuseks oli garantiiteeninduse raames teostada kontrollmõõtmisi ja need kajastama hooldusraamatus. Et kostja II eeltoodut ei teinud, siis tellis hageja hoolduse kolmandalt isikult; 7) ei ole Harju Maakohtu järeldus p-s 28, et ülesütlemisavalduse tühisuse tõttu ei saanud hageja rakendada alltöövõtulepingute p-st 27 tulenevaid leppetrahve, lõplik ning töö teostamise tagatiste andmata jätmisest tulenevate trahvide nõudmine üldsummas 111 997 on õiguspärane; 7 8) rahuldati Harju Maakohtu otsusega hagi ligikaudu 74% ulatuses, mis tähendab seda, et kostjate väidetav kostja II poolt lepingute täielik täitmine ei leidnud tuvastamist. Kohtute väited lepingute täitmise kohta on vastuolus Harju Maakohtu poolt hagi osalise rahuldamisega; 9) oleks maakohus pidanud käsitlema kõiki 16.03.
2. a toodud hageja väiteid ka seetõttu, et kostja II pankrotihaldur ei ole käsitletav Harju Maakohtu otsuses poolena, mistõttu TsMS § 457 lg-st 1 tulenev kohustus kostja II pankrotihalduri ja hageja vahel puudub. Harju Maakohtu otsus on käsitletav antud asjas tõendina teiste seas; 10) väidab maakohus seda, et hageja hilisemad kulud, mida hageja kandis seoses töövõtugarantiiga ja vastutusest vabanemisega üldsummas 27 791.24 eurot, ei kuulunud tasaarvestamisele

§ 171lg 3 p 2 alusel.

Sellel käsitlusel puudub hageja arvates otstarve, sest hagi on suunatud pankrotimenetluses tuleneva nõude tunnustamisele. Hageja kantud kulusid oleks kohus pidanud analüüsima seotuna küsimusega, kas hageja poolt kantud hilisemaid kulusid saab seostada pankrotimenetluses esitatud nõudega; 11) vähendab hageja hagiga tunnustatava nõude suurust 28 760 euroni ja teeb seda alltöövõtulepingu nr 02083 tööle üleandmata jätmisest tuleneva leppetrahvi arvelt.

1. OÜ Luik Iustitia vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on Harju Maakohtu 27.10.
2. a jõustunud otsusega tuvastatud, et apellandil puudub alltöövõtulepingutest tulenev nõue. Poolte vahel ei ole erimeelsust, et nii käesolev kohtuvaidlus kui ka Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-04-895 peetud vaidlus lähtub apellandi ja vastustaja II vahel 07.08.
3. a sõlmitud lepingust nr 02083 ja 19.11.
4. a sõlmitud lepingust nr
5. Apellant nimetatud kohtumäärust ei vaidlustanud ning jätkas vastustajaga I Harju Maakohtus sisulist vaidlust alltöövõtulepingute üle; 2) on Tartu Maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 457 lg 1 ja lugenud, et Harju Maakohtu 27.10.
6. a otsus on menetlusosalistele, sh apellandile kohustuslik hagi aluseks olevatel asjaoludel. Apellandil oli seadusest tulenev võimalus nimetatud otsuse peale kaebus esitada, kuid seda apellant tähtaegselt ei teinud; 3) ei ole apellant tänaseni üheselt mõistetavalt oma nõuet selgitanud, ehkki on muutnud nõuet ka apellatsioonimenetluses. Apellatsioonkaebusest ei tulene üheselt mõistetavalt apellandi poolne selgitus, millest tema nõue summas 28 760 eurot (449 996.21 krooni) koosneb ning millise lepingu millisele punktile või seadusesättele selline nõue rajaneb; 4) on kohtu järeldused apellandil nõude puudumise kohta õiged, kohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Maakohus on lisaks Harju Maakohtu otsuses märgitule õigesti analüüsinud apellandil leppetrahvinõude ja tasaarvestamise õiguse puudumist vastustaja II vastu. Kohus on otsuses õigesti märkinud, et apellant ei esitanud käesolevas tsiviilasjas tõendeid selle kohta, et vastustaja II oleks tööde teostamisega hilinenud või oleks rikutud kvaliteedinõudeid ehitustöödes selliselt, mis oleks andnud õiguse ehituslepinguid üles öelda; 8 5) on kohus õigesti leidnud, et

§ 118

lg 1 p 1 järgi oli apellant kaotanud õiguse leping üles öelda ning seetõttu ei olnud ka täidetud lepingute punktis 7.2 sätestatud leppetrahvi nõudmise eeldus. Lepinguid üles ütlemata ei olnud apellandil õigus leppetrahve nõuda; 6) vaidleb vastustaja I kategooriliselt vastu apellatsioonkaebuses toodud väitele, et kohus oleks pidanud lepingust taganemisena käsitlema apellandi vastuseid kohtule kohtumenetluse käigus. Apellant oleks pidanud kohtumenetluse tõendama, et tal esinesid alused lepingute lõpetamiseks ning et ta on lepingutes ja seaduses sätestatud korras teinud teisele poolele seadusele vastavad tahteavaldused; 7) ei pea vastustaja I apellandi väiteid hilisemate kahjunõuete (27 791.24 eurot) tasaarvestamise kohta asjakohaseks, kuna sellist nõuet ei ole apellant pankrotihaldurile vastustaja II pankrotimenetluses esitanud ega nõudearvestuses teadaolevalt arvesse võtnud.

1. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotihaldur apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Olev Kuklase vaidleb Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus rikkunud TsMS § 442 lg
2. Maakohus on õigesti tuginenud hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-04-895; 2) ei ole Harju Maakohtu otsuse arvutamine ka kommenteerimine käesoleva kohtumenetluse teemaks kuivõrd seda oleks apellant kui Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-04-895 menetlusosaline tegema Harju Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitamisel mida aga apellant teinud ei ole. Vaidlusalune Harju Maakohtu otsus on jõustunud ning seega on selles sisalduvad seisukohad pooltele siduvad; 3) on maakohus õigesti käsitlenud Harju Maakohtu otsust ühe tõendina ning teinud otsuse siiski kõigi tõendite kogumi pinnalt, tuginedes mh ka teistele asjas kogutud tõenditele; 4) esitas Harju Maakohtusse esialgselt hagi OÜ Mahter Vesi vastu siiski AS Tartu Sideehitus, kes menetluse käigus loovutas antud rahalise nõude OÜ-le Procura & Trustees ja seejärel OÜle Luik Iustitia. Kuivõrd Harju Maakohtu menetluses on vaidluse all olnud samuti töövõtulepingute nr 02083 ja 01113 täitmisega seonduvad asjaolud, siis on Harju Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud samamoodi siduvad AS Tartu Sideehitus (pankrotis) suhtes; 5) viitab apellandi nõude põhjendamatusele ka apellandi käitumine, kes on nii maakohtus kui ka apellatsioonkaebuses vähendanud oma nõuet, mille tunnustamist ta taotleb. Vastustaja II esitas 23.01.
3. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) ei ole apellant kohtumenetluse jooksul üheselt mõistetavalt selgitanud oma nõuet, mistõttu jääb selgusetuks, millest koosneb apellandi nõue summas 28 760 eurot; 2) on maakohus põhjalikult analüüsinud apellandi poolt esitatud nõude põhjendatust. Esitatud asjaoludest tulenevalt on apellandi nõude sisuks trahvinõuded, kuid millise lepingu alusel trahvinõude tunnustamist apellant taotleb, see jääb selgusetuks, sest apellant taotleb nõude tunnustamist summas 28 760 eurot (449 996.22 krooni), kuid apellatsioonkaebusest tulenevalt on apellandi väidetava kogu trahvinõude suuruseks töövõtulepingu nr 02083 alusel 91 786.14 eurot (1 436 141 krooni) ja töövõtulepingu nr 01113 alusel 58 197.95 eurot (910 600 krooni); 9 3) on kohus tuvastanud õigesti, et kuivõrd töövõtulepingute punktis 7.
4. sisalduv leppetrahvi nõudmise õigus tekib lepingu ülesütlemise korral ning Harju Maakohtu 30.05.
5. a jõustunud kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-04-895) on tuvastatud, et Mahter Vesi OÜ poolt 09.07.
6. a esitatud töövõtulepingute ülesütlemisavaldused olid tühised, puudub Mahter Vesi OÜ-l õigus nõuda AS-lt Tartu Sideehitus (pankrotis) leppetrahvi tasumist; 4) on maakohus põhjendanud ka seda, miks ei ole põhjendatud apellandi trahvinõue garantii andmata jätmise eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
8. Ringkonnakohus märgib, et maakohtule esitatud hagiavalduse sõnastus tekitab probleeme. Hageja esitas nõuded alltöövõtulepingute nr 02083 ja nr 01113 alusel. Hageja tugines mõlema lepingu p-dele 7.1 ja
9. 2 ning märkis, et tal on tekkinud garantiikohustuse rikkumisest leppetrahvinõue. Hageja tugines mõlema lepingu p-le 4.3 ja leidis, et tal on õigus saada viivistrahvi 1 % lepingutasust iga töödega viivitatud päeva eest. Nõuete kogusummaks märkis hageja summa, mis esitati kostja AS ja Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses, s.o 2 040 906.00 kr ( 130 437,67 €). Hageja aga ei soovinud kogu nõude rahuldamist, vaid märkis, et kuna kohus võib nõuet liiga suureks pidada, siis hageja vähendab nõuet 700 000 kroonini (44 738,15 €). Millise suhtega või milliste nõuete arvel hageja nõuet vähendas, see maakohtu menetluses arutuse all ei olnud. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses märkis hageja, et vähendab nõude suurust 28 760 euroni ( 449 996.22 kr) ja teeb seda alltöövõtulepingust nr 02083 tööde üleandmata jätmisest tuleneva leppetrahvi arvel. Hageja arvestuste alusel oli lepingu nr 02083 alusel seisuga 09.07.2004 tööde üleandmisega viivitatud 256 päeva ja viivistrahvi suuruseks 1 382 144 kr (88 335.10 €).
10. Apellandi väide, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei nõustunud hageja väidetega, ei ole õige. Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu väitega, et hageja ei ole oma nõudeid tõendanud. Ringkonnakohus märgib, et sellises olukorras pidi hageja tõendama hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Hageja tõendamiskoormis oli tõendada, et hagejal oli sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõuded, et alltöövõtja Tartu Sideehitus (pankrotis) rikkus tööde teostamise tähtaega, sh milliste tööde, millises ulatuses ja mitu päeva ning kuna kaks leppetrahvinõuet muutusid sissenõutavaks eeldusel, et lepingust taganeti, siis lasus hagejal kohustus tõendada, et taganemiseks oli alus ja taganemisavaldus tehti õigeaegselt. Maakohtu toimikus ei ole hageja poolt esitanud tõendeid, mis tema nõuet kinnitavad. Hageja on esitanud lepingud, ühepoolsed teated seoses lepingutega ning dokumendid, mis käsitlevad teostatud töödega seotud probleeme, kuid nendest dokumentidest ei ole näha, millises osas need puudutavad vaidlusaluste alltöövõtulepingutega seotud küsimusi. Apellant ei ole ka apellatsioonkaebuses märkinud, milliseid konkreetseid tõendeid maakohus kas ei hinnanud üldse või hindas ebaõigesti. Ringkonnakohtu arvates on hageja kasutanud oma menetlusõigusi menetluse venitamiseks, samas ei ole väga pika menetluse jooksul sõnastanud korrektset nõuet ja põhjendusi, mille alusel oleks võimalik kontrollida hageja nõude eriosiste suuruse põhjendatust.
11. Käesolevas asjas on tõendina esitatud Harju Maakohtu 27.10.2010 otsus. Harju Maakohtusse esitas käesolevas asjas kostjaks II olev OÜ Luik Iustitia hagi käesolevas asjas 10 hagejaks oleva OÜ Mahter Vesi vastu. Nõue tulenes kahe alltöövõtu lepingu nr 02083 ja nr 01113 alusel esitatud tasumata arvetest. Harju Maakohtus esitas OÜ Mahter Vesi kostja positsioonis olles vastuväited ja tasaarvestusavalduse. Kostja tasaarvestusavaldus põhines samadel alustel, kui käesolevas asjas esitatud hagi, st kostja palus hageja nõude tasaarvestada alltöövõtulepingutest tulenevate garantiikohustuste täitmata jätmisest tuleneva leppetrahvi nõudega ja tööde teostamise viivitamise eest nõutava viivistrahviga. Harju Maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestuse avaldus tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus märkis, et garantiitagatisega seoses sai leppetrahvi nõue tekkida lepingust taganemisel, kuid kuna OÜ-l Mahter Vesi puudus alus lepingust taganeda, siis leppetrahvinõuet ei tekkinud. Täiendavalt märkis Harju Maakohus, et eeldusel, et taganemiseks oleks materiaalsed alused olemas, siis oli möödunud mõistlik aeg taganemisavalduse tegemiseks. Samuti tuvastas Harju Maakohus, et OÜ-l Mahter Vesi puudub viivistrahvi nõue, kuna tuvastatud ei ole alltöövõtja poolt tööde tegemisega viivituses olemine. Harju Maakohtu menetluses osalesid samad pooled – hagejaks oli käesolevas menetluses kostja II ja kostjaks oli käesoleva menetluse hageja. Käesolevas asjas esitatud haginõue on sama, mis oli Harju Maakohtus kostja poolt esitatud tasaarvestusavalduses. Samuti langevad kokku käesoleva hagi aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtus menetletud tasaarvestuse alustega. TsMS § 457 lg 2 kohaselt, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Ringkonnakohtu arvates on Harju Maakohtu 27.10.2010 otsusega tuvastatud tasaarvestuse asjaolud siduvad käesoleva menetluse hagejale ja kostjale II. Apellandi väide, et kostja I menetluses osalemise tõttu pidi maakohus käesolevas asjas andma kõikidele Harju Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele omapoolse hinnangu, ei ole õige. Ringkonnakohtu arvates andis kostja I menetluses osalemine hagejale võimaluse käesolevas asjas oma nõuet täiendavalt tõendada, sh asjaoludega, mida Harju Maakohtu menetluses ei esitatud, kuid hageja selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. Käesolevas asjas oleks kerkinud üles küsimus Harju Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude uuesti tuvastamisest eeldusel, et Harju Maakohtu menetluses mitteosalenud kostja I oleks Harju Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud kahtluse alla seadnud. Kostja I aga nõustus täies ulatuses Harju Maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludega.
12. Apellandi väide, et Harju Maakohus rahuldas hageja vastu nõude vaid 74 % ulatuses, ei ole asjakohane. Käesolevas menetluses ei ole hageja nõude põhjendatuse seisukohalt relevantne lepingu täitmise katteks välja mõistetud summa suurus, vaid tuvastatud asjaolud ja järeldus, et kostjal (käesolevas menetluses hageja-apellant) puudus alus tasaarvestamiseks.
13. Apellandi väited seoses kuludega, mis ei tulene leppetrahvinõuetest, ei ole asjakohased. Hageja nõue põhineb pankrotimenetluses esitatud 2 040 906.00 kr ( 130 437,67 €) suurusel nõudel. Hageja esitas pankrotimenetluses nõuded kahest alltöövõtulepingust tuleneva leppetrahvi alusel. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja kohtus taotleda nõuda nõude tunnustamist üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Põhjendatud on vastustaja (kostja II) seisukoht, et hageja hilisemaid kahjunõudeid ei ole pankrotimenetluses esitatud ega nõuete arvestuses arvesse võetud, see annab aluse jätta hagi selles osas rahuldamata. 11
14. Hagimenetlus algas
15. a TsMSRakS § 3 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Menetlusosalisi esindasid õigusteadmistega isikud, kellele maakohus ei pea menetlusnorme selgitama ja kellel oli õigus menetluskulude nimekirjad kooskõlas seadusega esitada. Maakohtu toimikust ei nähtu, et nõuetekohast menetluskulude taotlust oleks poolte poolt esitatud. Maakohus on eksitavalt määranud kulude jaotuse. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mida ringkonnakohus saab TsMS § 656 lg 4 arvestada, siis ringkonnakohus tühistab maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna ka ringkonnakohtule ei laekunud tähtaegselt taotlusi menetluskuludega seoses, siis tuleb apellatsiooniastme kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 12 Andra Pärsimägi