3-15-2883/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2883 Määruse kuupäev

1. detsember
2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Enriko Nurme kaebus asjaolude kindlakstegemiseks Menetlusosalised Kaebaja Enriko Nurm Resolutsioon Tagastada kaebus HKMS § 121 lg 1 p1 alusel. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud ja kohtu seisukoht
3. Enriko Nurm esitas 17.11.
4. a Tartu Halduskohtule kaebuse, kus palub algatada kohtumenetlus, et võtta vastutusele teda
5. aastal esindanud advokaat ning kohtunik, kes tema kohtuasja menetles. Kaebaja nimetab kaebuses veel nimesid, kes väidetavalt on tema suhtes toime pannud kuritegusid. Kaebaja taotleb Tartu Halduskohtul välja selgitada täpsed asjaolud.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib halduskohtule esitatud kaebusega nõuda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).
7. Kohus leiab samas, et E. Nurme kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 ei kuulu avalik-õiguslik vaidlus halduskohtu pädevusse, kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
8. Kaebaja väidab kaebuses, et
9. aastal panid mitu isikut tema suhtes toime kuritegusid, mis väljendusid kaebaja sõnul tema mõjutamises; isegi sel määral, et viisid ta enesetapukatseni. Kohus selgitab kaebajale, et kui ta leiab, et tema suhtes on toime pandud süütegu, siis tuleb sellest teatada politseid. Kriminaalmenetluse raames selgitatakse välja, kas isiku suhtes on toime pandud kuritegu.
10. Kaebaja esitas kaebuses etteheiteid teda kohtumenetluses esindanud advokaadi suhtes. Sellisel puhul näeb seadus ette võimaluse pöörduda taotlusega advokatuuri aukohtu või juhatuse poole aukohtumenetluse algatamiseks (advokatuuriseaduse § 16 lg 1). Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Kaebaja väidab, et advokaat ning kohtuasja menetlenud kohtunik ei selgitanud talle, mida mõistetud karistus tähendab. Kuna kaebajale mõisteti kaebuse kohaselt reaalne vanglakaristus kestusega 5 kuud, siis pidi ta kuue kuu jooksul taipama, mida talle mõistetud karistus endaga kaasa toob ning leides, et tema advokaat on tema õigusi mingil viisil rikkunud, esitama selle kohta avalduse advokatuuri aukohtule või juhatusele. Kohtuniku tegevuse peale on isikul õigus esitada kaebus asja menetlenud kohtule. Ilmselgelt on aga mõlemate võimalike avalduste ja kaebuste esitamise tähtajad aegunud, kuna tegevused leidsid aset
11. aastal.
12. Kaebaja palub kohtul tuvastada asjaolud ja süüdi olevad isikud. Kaebuse eesmärk on ebaselge, aga võib eeldada, et isiku soov on nõuda kahju hüvitamist. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohtusse on õigus pöörduda ja riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 alusel nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
13. aastal ei mõistetud süüdi ega algatatud kriminaalmenetlust Eesti Vabariigis ühegi kohtuniku suhtes.
14. Kaebaja väidab kaebuses veel, et talle on tekitatud psüühiline trauma. Kaebaja nimetab kaebuses mitmeid eraisikute nimesid. Eraõiguslikus suhtes tekitatud õigusvastase kahju, sh mittevaralise kahju, nõude saab esitada maakohtule. See on tsiviilõiguslik vaidlus ega kuulu halduskohtu pädevusse.
15. Kaebaja esitas kaebuses ka riigilõivust vabastamise taotluse. Kohus jätab taotluse menetlemata, kuna kaebus kuulub tagastamisele. Kohus selgitab kaebajale, et ainuüksi asjaolu, et ta on kinnipeetav, ei tähenda seda, et ta on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest.
16. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik Kohtunik