KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2015, Jõhvi Haldusasja number 3-15-3068 Haldusasi S. K kaebus AS-i Eesti Vanglatööstuse vastu kahju hüvitamiseks ja saamata jäänud töötasu välja mõistmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
- Tagastada kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
- Saata määruse tõlge kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
- 08.12.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S. K kaebus AS Eesti Vanglatööstuse vastu kahju hüvitamiseks ja saamata jäänud töötasu välja mõistmiseks
- HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus leiab, et S. K kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS § 4 lg-s 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
- Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja välja mõista AS-lt Eesti Vanglatööstus kahju hüvitis ja saamata jäänud töötasu.
- Kaebuse kohaselt 21.09.2015 vallandati kaebaja asjade pesija ja kuivataja töökohalt.
- Halduskohus selgitab, et AS Eesti Vanglatööstus on eraõiguslik juriidiline isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 mõistes.
- Kaebuses märgitud saamata jäänud töötasu nõue ning kaebuse lisadest kaebaja 19.10.2015 avaldused (tl 3 ja 4) nähtub, et kaebaja avaldused on edastatud vastamiseks AS-ile Eesti Vanglatööstus.
- Kohus selgitab ka, et eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku vaheline vaidlus seoses omavaheliste lepingutega ning nendest suhetest tingitud kahju hüvitamise nõudega on eraõigussuhtest tulenev vaidlus, mitte avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus HKMS § 4 lg 1 mõistes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 11 lg-st 1 tulenevalt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Seega on kohtu hinnangul käesolevas kaebuses tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning kaebus kuulub lahendamisele maakohtus vastavalt TsMS § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le
- Lähtudes HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus S. K kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta esitades kahju hüvitamise hagi Viru Maakohtule. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.