3-15-1890/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1890 Otsuse kuupäev

1. detsember 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Urmas Tilga kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Urmas Tilga Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõuab hüvitist seoses alusetu kriminaalmenetluse läbiviimisega.
3. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. detsember
6. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Vangla kinnipeetav Urmas Tilga esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis hüvitist, kuna Tartu Vangla pole järginud eraldihoidmise printsiipi ning algatas 24.06.2014 alusetult tema suhtes kriminaalasja. Tartu Vangla 10.07.2015 otsusega nr 1-13/1252 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
8. 28.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse U. Tilga kaebus, milles ta nõuab samadel asjaoludel hüvitist. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
9. Tartu Halduskohus vabastas 04.09.2015 kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama.
10. Tartu Vangla esitas 25.09.2015 kirjaliku vastuse kaebusele, milles paluti see rahuldamata jätta. 1
11. 28.09.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 01.11.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 01.12.
13. Tartu Halduskohtusse saabusid 27.10.2015 U. Tilga täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
14. U. Tilga selgitab, et 24.06.2014 toimus intsident tema ja Rainis Toomi vahel. Tema oli intsidendis kannatanu, kuid millegipärast oli Tartu Vangla teistsugusel arvamusel, sest tema suhtes kasutati täiendavaid julgeolekuabinõusid ning alustati kriminaalmenetlust. Kaebaja rõhutab, et vangistusseaduse (VangS) § 12 lg 1 p 4 tõttu poleks neid tohtinud üldse kokku paigutada. Tegeliku tõe väljaselgitamiseks ei tehtud mingeid menetlustoiminguid. Kriminaalmenetluse algatamine oli ka üheks otsustavaks põhjuseks, miks kohus teda enne tähtaega ei vabastanud. 15.05.2015 sai U. Tilga prokuratuurist kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Kaebaja selgitab, et pidi 11 kuud närveerima alusetu süüdistuse tõttu.
15. Kaebaja on seisukohal, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 sätestatud loetelust on käesoleval juhul asjakohane lisaks väärikuse alandamisele ka au ja hea nime teotamine, mis omakorda toob kaasa ka väärikuse alandamise, sest kinnipeetava eraldamine õigusliku aluseta tuginedes VangS §-le 69 rikub tema põhiõigusi ja ka inimväärikust. Kriminaalmenetluse alustamise otsus on kaalutlusotsus, kus tuleb kaaluda, kas kuritegu üldse toimus ja kui toimus, siis kas seda on võimalik tõendada. U. Tilga nõuab õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
16. Täiendavalt selgitab U. Tilga, et iga endist ametnikku sõltumata tema endisest ametikohast ähvardab vanglas kättemaks. Vastustajale on pidevad vahejuhtumid endiste ametnikega teada. Kaebaja märgib, et kriminaalmenetlust oleks tulnud alustada hoopis R. Toomi suhtes, kes oli agressor. Vastustaja esitas materjalid prokuratuurile 25.09.2014, mistõttu jääb arusaamatuks, millega kolm kuud tegeldi, kui asja ei menetletud. Vastustaja vastuväited
17. Kirjalikus vastuses kaebusele selgitab Tartu Vangla, et teada ei ole ühtegi põhjust, miks U. Tilgat poleks tohtinud paigutada ühte kambrisse koos R. Toomiga. Vanglale ei ole teada, et U. Tilgat ähvardaks kättemaksuoht ning asjaolu, et ta on endine politseiametnik, ei too kaasa vajadust tema eraldi hoidmiseks. Kaebaja väited probleemide kohta on paljasõnalised.
18. Seoses kriminaalmenetlusega märgib Tartu Vangla, et oportuniteedipõhimõttele tuginevalt on kriminaalmenetlust võimalik küll lõpetada, kuid seda ei saa jätta alustamata. Asjaolude ilmnemisel tuli kriminaalmenetlust alustada ning seda, et prokuratuur menetles kriminaalasja 11 kuud, ei saa pidada Tartu Vangla õigusvastaseks tegevuseks. Kriminaalmenetlust alustati 25.06.2014 ning materjalid edastati prokuratuurile 25.09.2014, mis on mõistlik aeg. Seoses U. Tilga tingimisi vabastamata jätmisega märgib vangla, et kohus võttis lisaks algatatud kriminaalmenetlusele arvesse ka muid asjaolusid. Vastustaja märgib, et seoses 24.06.2014 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekkinud võimaliku kahjuga on kaebaja pöördunud halduskohtusse haldusasjas nr 3-14-
19. Tartu Vangla ei ole U. Tilga osas esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid ega tõele mittevastavaid faktiväiteid ning seetõttu ei ole Tartu Vangla kaebaja au ega head nime teotanud. 2 Kohtu seisukoht
20. Kaebaja nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi seoses alusetult kriminaalmenetluse algatamisega 24.06.2014 kambrikaaslase R. Toomiga toimunud intsidendiga. Samuti on kaebaja seisukohal, et talle on kahju tekitatud, kuna vastustaja ei oleks tohtinud teda vastavalt VangS § 12 lg 1 punktile 4 R. Toomiga 24.06.2014 ühte kambrisse panna, sest kaebaja suhtes kui endise politseiniku suhtes on kohaldatav eraldihoidmise printsiip. Esmalt käsitleb kohus kriminaalmenetlusega seonduvalt (I) ning seejärel eraldihoidmise printsiibiga seonduvat (II). I
21. Asjas on tuvastatud, et 25.06.2014 alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 121 tunnustel selles, et kaebaja kasutas 24.06.2014 kella 09.25 paiku Tartu Vanglas füüsilist vägivalda kambrikaaslase Rainis Toomi suhtes, lüües viimast jalaga vastu jalga, käega vastu kätt ning haarates kaelast lõi metallkruusiga vastu külge ja kätt. 13.05.2015 lõpetati kriminaalmenetlus nimetatud asjas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri poolt lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 kohaselt, sest kriminaalasjas kogutud tõendid on vastuolulised, neid vastuolusid pole võimalik kõrvaldada ning kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb kriminaalmenetluse põhiprintsiipidest tulenevalt tõlgendada kahtlustatava kasuks (tl 15). Kaebaja nõuab alusetu kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist.
22. Kohus on seisukohal, et 04.09.2015 määrusega võttis kohus kaebuse ekslikult nimetatud osas menetlusse. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) jõustus 01.05.
23. SKHS § 23 lg 1 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse taotlus SKHS-s sätestatud alusel ja korras. SKHS § 5 lõikes 1 on ammendavalt sätestatud juhud, millal saab isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus kohtueelses menetluses KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetatud, kahju hüvitamist taotleda. Seejuures tuleb SKHS § 14 lõike 2 kohaselt vastava taotlus esitada prokuratuurile. Tulenevalt SKHS § 16 lõikest 1 ja § 17 lõikest 1 saab prokuratuuri otsust vaidlustada Riigiprokuratuuris ja seejärel maakohtus. Teisisõnu ei ole vastava nõude läbivaatamine ühelgi juhul halduskohtu pädevuses. Seetõttu jätab kohus kaebuse selles osas HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. II
24. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on tema suhtes rikkunud eraldihoidmise printsiipi ja teda peaks vanglas eraldi hoidma või ei oleks saanud paigutada ühte kambrisse koos R. Toomiga. Vangla on seisukohal, et puudusid andmed selle kohta, et kaebajat kui endist politseinikku ähvardas kättemaksuoht. Kaebaja ei ole oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Kaebaja oma 25.06.2014 seletuses kirjutas omakäeliselt, et „eile hommikul, üheksa paiku magasin oma kambris kui sinna tuli minu kambrikaaslane Toomi. Ütlesin talle, poolunes olles, et pane uks kinni. Aga kord vastas ta, et uks on kinni, mille peale tõusin ja lõin pauguga ukse kinni. Selle peale tekkis sõnavahetus, Toomi polnud nõus, et ma mitte millegi pärast närvitsen. Saatsin ta /---/. Selle peale Toomi lõi mind rusikaga näkku. Lõin ta jalaga /---/“ ( tl 17). Sellest on näha, et kaebaja ja R. Toomi vahel tekkis konflikt olmelisel pinnal, aga mitte seoses kaebaja varasema tegevusega politseiametnikuna. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et asjas ei ole esitatud andmeid, mis viitaks tegelikule või võimalikule kättemaksule seoses varasema ametialase tegevusega. 3
25. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et see, et kaebaja on endine politseinik, ei too kaasa automaatselt kaasa vajadust tema eraldi hoidmiseks. Vastustaja teatas, et seoses endiste ametnike eluosakonna likvideerimisega, ei ole vastustajal sellistest probleemidest teada ja seega kaebaja väited on paljasõnalised. VangS § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas ühe- või mitmekohalisse kambrisse. Vanglasisese paigutamisega tegeleb vanglas teabe- ja uurimisosakond. VangS § 12 lg 1 p 4 kohaldamine ei saa toimuda mitte formaalse kriteeriumi alusel, vaid tegeliku kättemaksuohu tuvastamisel. Kuna käesoleval juhul ei esine asjas tõendeid, mis viitaksid kättemaksuohule, on vastustaja toiminud õiguspäraselt. Järelikult puuduvad asjas kahju hüvitamise eeldused. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
26. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4