Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 12-16) Hagiavalduse kohaselt sõlmiti ETK Finants AS-i ja kostja vahel 12.04.
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja oma vastuses kohtule sisuliselt tunnistab hageja poolt esitatud nõuet ja ei vaidle sellele vastu. Kuna kohus on kontrollinud põhinõuet ja viivist, ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle ja rahuldab selles osas hageja nõude täies ulatuses. 2 Arvestades eeltoodut, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 954,95 eurot ja viivise perioodi 30.07.2014-11.05.2015 eest summas 149,69 eurot. Hageja nõuab kahju summas 306,32 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kuivõrd kahju nõude eelduseks on kulu tekkimine, peab võlausaldaja tõendama kahju tekkimist. Hageja on märkinud, et nõude sissenõudmiseks sõlmiti käsundusleping inkassofirmaga, millest tulenevalt tekkis hagejal kahju summas 306,32 eurot kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille põhjal saaks kohus hinnata, kas kahju tekkimise eeldused on täidetud. Seega leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotleb täiendava viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates 12.05.2015. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on kohtult palunud maksegraafikut. Arvestades kostja taotlust ja haginõude suurust, leiab kohus, et mõistlik ja põhjendatud on määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et kostja tasub võlgnevuse 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena 92,05 eurot kuus, viimase osamakse suurus on 92,09 eurot (11 x 92,05 eurot + 92,09 eurot). MENETLUSKULUD Tulenevalt
lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 3
lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 78 % ulatuses kostja kanda ning 22 % ulatuses hageja kanda.
lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 155 eurot ja õigusabikulud 270 eurot kokku 470 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot (tl. 2) ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 155 eurot (tl. 28), kokku 200 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud 78 % ulatuses kostja kanda, tuleb vastavalt menetluskulude proportsioonile mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud riigilõiv summas 156 eurot (78 % 200 eurost).
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskuluks on õigusabikulu 270 eurot. Hageja esindaja vastab
§-is 218 sätestatud nõuetele. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja menetlustoimingute vajalikkust, leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud summas 100 eurot. Seega kuulub vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele õigusabikulud summas 78 eurot (78 % 100 eurost). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 234 eurot (riigilõiv 156 eurot + õigusabikulu 78 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.