ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on OÜ ARBAT MJM hagi Armet OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 19.10.2015. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ja palusid kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas.
lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja palub poole tasutud riigilõivu tagastamist. Asja materjalidest nähtuvalt tasus OÜ ARBAT MJM maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 25.03.2015 riigilõivu 62,98 eurot Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072369 ja hagiavalduse esitamisel 13.05.2015 riigilõivu 187,02 eurot Rahandusministeeriumi kontole. Hagejale tuleb tagastada
Kohus tagastab riigilõivu hageja esindaja taotlusel OÜ ARBAT MJM arveldusarvele nr XXXX. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas.
lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise
MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 2
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata ja menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.