) § 79 lg 3 p 1 kohus m ä ä r a s: Jätta Carol Sillandi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa kaevata (alus:
Po) kirjalikus hoiatamismenetluses (trahviteate nr 117320) Tallinnas Räägu 7 juures haljasalal parkinud sõiduki BMW r/n XXX. Menetleja hinnangul rikkus sõiduk LS §-des 21 lg 2 p 12 (so sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata) ja 21 lg 4 p 1 (sõidukit ei tohi parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval) sätestatud nõudeid. 30.04.2015 määras kohtuväline menetleja sõiduki BMW r/n XXXvastutavale kasutajale C. Sillandile
Po kirjalikus hoiatamismenetluses (trahviteate nr 1116906) Tallinnas Räägu 7 juures haljasalal parkinud sõiduki BMW r/n XXX. Menetleja hinnangul rikkus sõiduk LS §-des 21 lg 2 p 12 (so sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata) ja 21 lg 4 p 1 (sõidukit ei tohi parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval) sätestatud nõudeid. 11.05.2015 2 määras kohtuväline menetleja sõiduki BMW r/n XXXvastutavale kasutajale C. Sillandile
Po-le kaebuse, milles taotles trahviteates nr 116906 märgitud 20,00 euro suuruse hoiatustrahvi tühistamist põhjendusega, et ta parkis tee ääres, mitte haljasalal. 13.05.2015 määruse alusel jättis kohtuväline menetleja C. Sillandi kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. 13.05.2015 edastas C. Sillandi kohtuvälisele menetlejale kaebuse, milles taotles trahviteadete nr 117320 ja 116906 tühistamist. Kaebaja märkis, et pargib alates oktoobrist 2014 oma sõidukit iga päev Räägu 7 maja vastas tee ääres ning tal ei ole eelnevalt olnud parkimisega probleeme. Kaebaja märkis, et kutsus kohale MuPo ametniku selgitamaks, kuidas antud kohas parkida tuleb. Kaebaja sõnul ütles ametnik, et tegemist on teeäärega, kus tema isiklikult seal pargitud sõidukitele trahvi ei teeks. Kaebaja taotles lisaks hoiatustrahvide tühistamisele ka Tallinna Transpordiametil lahendada elanike parkimisvajadus nimetatud asukohas. 18.05.2015 ja 19.05.2015 määruste alusel jättis kohtuväline menetleja C. Sillandi 13.05.2015 kaebuse läbi vaatamata. Mõlema määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes
nimetatud alustel (so sõidukit juhtis teine isik; enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest; kaebaja esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta); 2) kaebaja on rikkunud LS §-de 21 lg 2 p 12, § 21 lg 4 p 1 nõudeid, rikkumine on sündmuskohal tehtud fotodega tõendatud, kaebaja ei ole esitanud Tallinna linna poolt väljastatud haljasalal parkimist lubavat tõendit; 3) kaebaja väide selles, et sõiduk oli pargitud tee äärde, ei ole õige – LS § 2 p 78 kohaselt näitab sõidutee äärt teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi; 4) kaebaja arusaam, et tegemist on teepeenraga, ei ole tõene – teepeenar ei saa tekkida isetekkelisel moel, so nt teega külgneva haljasala sagedasel kasutamisel parkimiseks. Samuti puudub vastav märge Tallinna planeeringute kaardil. 18.05.2015 ja 19.05.2015 kohtuvälise menetleja määrustele C. Sillandi
§-s 76 märgitud kaebust ei edastanud. Talle määratud hoiatustrahve kaebaja ei tasunud ning 19.09.2015 edastas MuPo hoiatustrahvi nr 117320 kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. 29.09.2015 esitas C. Sillandi kohtuvälise menetleja juhile kaebuse. Kaebuses ei nõustunud C. Sillandi temale kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvidega (so teated nr 117320, 116906). Kaebaja märkis, et üks trahviteade on esitatud kohtutäiturile ning seetõttu arestitakse tema pangakonto. Kaebaja selgitas, et Räägu 7 maja juures ei ole ühtegi märki, mis keelaks nimetatud kohas sõidukite parkimise. Ta ei parkinud haljasalal vaid teeäärel. Kaebaja sõnul käis ta Tallinna Transpordiametis, liikluskorraldusega tegeleva ametniku juures, kelle sõnul ei ole antud kohas alust trahvida, sest tegemist ei ole keelualaga või haljasalaga. Kaebaja hinnangul on vaidlusaluses kohas silmaga näha teepeenar, sõidutee on selles kohas väga kitsas, kuid kahesuunaline ning seetõttu takistaks sõiduteele parkimine liiklust. Täiendavalt lisas kaebaja, et tal ei ole võimalik hoiatustrahve maksta – ta on töötu, tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, kellest 2 käivad lasteaias. Kaebaja taotles trahviteadete nr 117320 ja 116906 kui alusetute tühistamist. 02.10.2015 määruse alusel jättis kohtuvälise menetleja juht C. Sillandi 29.09.2015 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele
Määruse põhjendused on 3 kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1)
kohaselt juhul, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja määrusega, on tal õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele. Kõnealune säte ei näe ette konkreetset kaebetähtaega, kuid kaebus tuleb sellele vaatamata esitada mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul edastas MuPo kaebajale kaebuse läbi vaatamata jätmise määrused mais 2015. Kaebaja trahvi ei tasunud ega esitanud mõistliku aja jooksul
§-s 76 nimetatud kaebust. Seega ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita trahviteate nr 117320 edastamist kohtutäiturile; 2) kohtuvälise menetleja ametnik on põhjendatult märkinud, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes
Kaebaja ei tuginenud trahve vaidlustades mitte ühelegi seaduses sätestatud alusele, sh ei esitanud tõendeid võimaliku õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta; 3) Räägu 7 Tallinnas, kohas kus sõiduk BMW r/n XXX28.04.2015 ja 06.05.2015 parkis, on tegemist tugevasti kahjustatud haljasalaga, nimetatud fakti on kinnitanud ka Tallinna Transpordiamet. Kohtule esitatud kaebus: Carol Sillandi esitas kohtule kaebuse, mille kohaselt taotleb ta hoiatustrahvide nr 116906 ja 117320 tühistamist. Kaebaja märgib, et kohas, kus ta parkis, on olemas teepeenar, kus tohib parkida. Kaebaja tõendab oma väidet väljavõttega Tallinna Kommunaalameti registriosakonna juhataja I. Raadiku ekirjast, märkides samas, et vajadusel, võib kohus teha täiendavaid päringuid. Kaebaja hinnangul on trahvid tehtud alusetult – ta parkis autot tee ääres, kus puuduvad parkimist keelavad märgid ja haljasala. Tegemist on kitsa teega, kus pargitakse sõidukid võimalikult teepeenra lähedale, selleks et liiklust mitte takistada. Nimetatud kohas käis ka transpordiametnik S. Orehhov, kes parkis ka ise sõiduki teepeenrale ja veendus, et selles kohas on olemas teepeenar, kuhu tohib parkida. S. Orehhovi sõnul ei ole mingit alust paigaldada parkimist keelavaid märke, S. Orehhov ei mõistnud, millisel alusel trahvi tehti. Sündmuskohale kutsuti Munitsipaalpolitsei selleks, et nad teeksid trahvi Räägu 7 ees parkivatele sõidukitele, kohale saabunud kaks ametnikku väitsid, et trahvimiseks puudub alus, kuigi sõidukid olid pargitud samamoodi, kui nad said kõik trahvikviitungid. Kaebaja arvates on seega trahvid tehtud üksnes ühe inimese arvamuse põhjal veendumata, kas on mingit alust ja põhjust trahvide tegemiseks. Kaebusele on lisatud Tallinna Kommunaalameti registriosakonna juhataja I. Raadiku e-kiri. E-kirjast nähtuvalt on teeregistris Räägu tn (lõigus Mustamäe tee – Algi tn) registreeritud 3,8m asfaltkattega tee, asfaldist kahel pool on kruusakattega teepeenar. Kohtu seisukoht: Kohus märgib esmalt, et
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja juhiga selles, et käesoleval hetkel ei saa rääkida kaebaja õiguste rikkumisest, mis puudutab trahviteate nr 117320 edastamist täitemenetluse alustamiseks. Samas ei saa kohus nõustuda menetleja juhi seisukohaga selles, et
märgitud kaebus tuleb esitada mõistliku aja jooksul.
lg 1 kohaselt on mootorsõiduki eest vastutaval isikul õigus trahviteade vaidlustada 30 päeva jooksul arvates trahviteate kättesaamisest, vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu.
lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul vaidlustas C. Sillandi trahviteated 12.05.2015, talle anti 13.05.2015 määruse alusel tähtaeg kaebuses esinevate puuduste 4 kõrvaldamiseks. C. Sillandi kõrvaldas puudused 13.05.2015 kaebuses. Kohtuväline menetleja jättis 18.05.2015 ja 19.05.2015 määruste alusel kaebused läbi vaatamata ning C. Sillandi esitas
RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-43-12 p 36 ja 37 märkinud, et
lg 1 sätestab, et kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale saab kohtuvälise menetleja juhile esitada kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. Kuna kirjalikus hoiatamismenetluses kohtuvälise menetleja otsust ei tehta, pole
Kui siduda kirjalikus hoiatamismenetluses
lg-s 1 nimetatud kaebuse esitamise tähtaeg analoogia korras trahviteate koostamise ajaga, tekiks olukord, kus
§-s 546 nimetatud kohtuvälise menetleja lahendeid ei saaks kohtus vaidlustada. See oleks aga vastuolus PS § 15 lg 1 esimese lausega. Seadusandja ei ole kehtestanud eraldi tähtajalist piirangut trahviteate peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kohtuvälise menetleja juhi juures vaidlustamiseks. Põhiõigusi saab piirata üksnes juhul, kui seaduses on olemas õiguslik alus, mis sellise piiramise võimaluse ette näeb (vt Riigikohtu üldkogu 2. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-19-07, p 25). Eelmärgitust järeldub, et isikul on õigus vaidlustada
Seega on RKKKo nentinud, et iseenesest saab
märgitud kaebust esitada tähtajatult ning kohtuvälise menetleja juhi järeldus selles, et kaebus tuleb esitada mõistliku aja jooksul, ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Samas ei väära see tähtajatu kaebeõigus kuidagi kohtu arvates hoiatustrahvi jõustumise ja hoiatustrahvide täitmisele pööramise fakti olukorras, kus kaebaja on realiseerinud
lg 1 märgitud kaebekorda ning menetleja on jätnud kaebuse
Vastupidist jaatades tekib olukord, kus hoiatustrahvid ei jõustugi ning nende tasumata jätmise korral ei saa alustada täitemenetlust. Nimetatud loogikale räägib vastu ka RKKKo lahendis viidatud juhis selle kohta, et olukorras, kus kohus (või kohtuvälise menetleja juht) tuvastab
§s 546 lg 1 või lg 2 p-des 1-4 märgitud aluste eksliku kohaldamise, on võimalik trahviteate vaidlustamise tähtaeg ennistada ning kohustada kohtuvälist menetlejat kaebust uuesti läbi vaatama. Kohus märgib, et ka alustatud täitemenetlust on võimalik vajadusel tagasi pöörata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja juhi järeldus selles, et kaebaja õigusi ei rikutud trahviteate täiturile edastamisega, on õige. C. Sillandi taotleb kohtult talle määratud hoiatustrahvide tühistamist. Kohus märgib, et
korras määratud hoiatustrahvi puhul otsust ei koostata ja kohtul puudub seadusest tulenevalt õigus anda õiguslikku hinnangut isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise või olemaolu kohta ning kohus ei saa
korras kaebust lahendades otsustada isiku süüküsimust, kuivõrd kohtul puudub selleks asjakohane pädevus. C. Sillandi kaebuse keskseks taotluseks ongi väärteomenetluse lõpetamine
Seega soovitakse saavutada väärteomenetluse lõpetamist olukorras, kus väärteomenetlus lõppes juba kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisega. Seaduse loogika lähtub antud juhul asjaolust, et kirjalikku hoiatusmenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, kus teo toimepanemine tuvastatakse lihtsustatud korras ja teabe salvestamise teel ning hoiatustrahv määratakse isikule, kes on sõiduki registrijärgne omanik, kes saab vaidlustada hoiatustrahvi vaid
Kohtuväline menetleja on põhjendatult märkinud, et kaebaja pole mitte üheski kaebuses viidanud seaduses sätestatud alustele, mis võimaldaksid tal taotleda talle määratud hoiatustrahvide tühistamist. Tõendite analüüs ja süüteokoosseisu tuvastamine ei kuulu
korras kaebuse lahendamisel kohtu pädevusse ja kohus ei tee
või § 132 sätestatud lahendit ega otsusta
ja § 133 märgitud lahendamisele kuuluvaid küsimusi, mistõttu 5 puudub kohtul asjakohane pädevus anda väärteo asjaoludele õiguslikku hinnangut. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et kohtuväline menetleja oleks kohaldanud ekslikult mõnd
lg-s 1 või lg 2 p-des 2-4 sätestatud alustest ning seega puudub alus
C. Sillandi kaebus tuleb seega jätta
Menetlusväliselt märgib kohus, et iseenesest on käesoleval juhul tegemist Tallinna linnas võrdlemisi tüüpilise olukorraga, kus parkimiskohtade nappuse tõttu on elanikud asunud parkima selleks seadusega mitte ette nähtud kohtades; käesoleval hetkel rajatavate uusarenduste puhul on võimalik plahvatuslikult suurenenud erasõidukite arvuga elamute juurde rajatavate parkimiskohtade planeerimisel arvestada, kuid vanemate korruselamute ehitamisel sedavõrd suurt sõidukite arvu prognoosida ei osatud. Kaebaja poolt esitatud kaebustest nähtub, et vaidlusaluses kohas parkimine on elanike jaoks tavapärane ning tõenäoliselt pargitakse vaidlusaluses kohas edasi ka vaatamata hoiatustrahvide koostamisele. Kohus ei saa märkimata jätta, et kaebaja ettepanek vääriks tähelepanu selles, et Tallinna Linnavalitsus võiks koostöös kogukonnaga leida tekkinud olukorrale mõistliku lahenduse. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.