Obsah (8)

§ 197§ 200§ 152§ 124§ 155§ 88§ 28§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mad

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on A. Begleševi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud A. Begleševi poolt esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale 27.12.2013 ning seejärel on registreerinud 06.03.2014 kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse. Halduskohus menetles 09.10.2014 kohtule esitatud A. Begleševi hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot.
6. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
7. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.
8. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vangla poolt 06.03.2014 registreeritud kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt 06.06.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 09.10.
9. Seega on A. Beglešev esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 16.11.2015 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
10. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.
11. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 01.10.
12. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
13. Kaebaja väitel ootas ta vangla vastust tema kahju hüvitamise nõudele. Kaebaja ootus vastustaja suhtes ega ka vastustaja käitumine kahju hüvitamise nõude menetluses ei vabanda 4 kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamist veidi üle nelja kuu, vaid pigem järeldub sellest kaebaja ebapiisav huvi enda õiguste kaitsmise suhtes ja sellest tingituna ka kaebetähtaja järgimise olulisuse suhtes, mistõttu ei põhista ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 16.11.
14. a taotluses nimetatud asjaolud kaebetähtaja ennistamise vajalikkust. Kaebaja väidetav õigusalaste teadmiste puudumine ei ole asja materjalidest nähtuvalt takistanud tal esitamast kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõuet ning ka kohtumenetluse raames kaebust ja apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vastustaja väites, et vangistust reguleerivaid õigusakte on võimalik laenutada nii eesti kui vene keeles vangla raamatukogust ja küsida tutvumiseks ka inspektor-kontaktisikult ning kaebaja on tutvunud muuhulgas VangS-ga. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodust arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, siis tuleb A. Begleševi kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Seega on halduskohus võtnud A. Begleševi kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. 18.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

1. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse saada koopia 16.11.
2. a taotlusest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal käesolevas asjas vajadus enda õiguste kaitseks taotlusest koopia saamiseks. Seega on kaebaja taotlus läbimõtlematu ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad

§-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 88

kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt

§ 28lg-ga 2.

Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 08.09.2015. a määrus nr 3-7-1-502-15). 20.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Tartu Halduskohus rahuldas 13.11.

1. a määrusega (tl 24-25) kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 79,05 euro ulatuses ja määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 15 eurot. Tartu Ringkonnakohus jätkas 28.05.
2. a määrusega (tl 79-80p) osaliselt menetlusabi andmist ja vabastas kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 44,03 euro tasumisest ning ei jätkanud menetlusabi andmist apellatsioonkaebuselt 40 euro tasumiseks. Esimese astme kohtus 5 nõutud riigilõivu 15 eurot on asjas tasunud K.M. 18.11.2014 (tl 28) ja apellatsiooniastmes nõutud riigilõivu 40 eurot on tasunud O.K. 04.06.2015 (tl 85). Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele K.M.

le ja riigilõiv summas 40 eurot tagastamisele O.K. ile. 21. Kuna apellatsiooniastmes oli Tallinna Vangla riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud, puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel