Obsah (8)

§ 79§ 191§ 78§ 58§ 29§ 30§ 77§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liina Pohlak Määruse tegemise aeg ja koht 04. novembril 2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-7508 Vaidlustatud määrus OÜ Europark Estoni

§ 79

lg 3 p 1 kohus, määras: Jätta OÜ Europark Estonia kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 31.08.2015 määruse tühistamiseks ning 06.08.2015 väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks väärteoasjas nr 2316,15,003632 rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (

§ 191

p 12) Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Europark Estonia OÜ esitas 25.02.2015 avalduse kriminaalasja alustamiseks.Väärteotoimikust nähtuvalt alustati

1. märtsil 2015 väärteomenetlust nr 2316,15,003632 KarS § 218 lg 1 tunnustel selle kohta, et
2. veebruaril
3. a kella 01.30 ajal lõhkus Deniss Tjurin ära Tallinnas Rävala pst 5 asuvas Rävala parkimismajas metallvärava luku. Väravate kahjustamisega tekitati OÜ-le EuroPark Estonia varalist kahju summas 120 eurot. 1
4. augustil 2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Riina Selgest väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr 2316,15,
5. Väärteomenetluse lõpetamist põhjendati subjektiivse koosseisu tunnusena tahtluse puudumisega. Nimelt tulenevalt seadusest on võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju, kuriteona karistatav KarS § 203 järgi, mis subjektiivsest küljest eeldab vähemalt kaudset tahtlust. KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti võõra asja rikkumist või hävitamist, seda aga vaid juhul, kui selle kahjustamisega tekitatud kahju ei ole oluline. Kui jätta arvestamata asja rikkumise või hävitamisega tekitatud kahju suurus, on KarS § 203 ja KarS § 218 lg 1 objektiivselt ja subjektiivselt koosseisult identsed. Seetõttu on ka asja rikkumine või hävitamine KarS § 218 lg 1 järgi väärteona karistatav üksnes tingimusel, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest KarS § 218 lg 1 järgi karistatav ei ole. Antud juhtumi puhul, kus Deniss Tjurin tegutses eesmärgiga oma vara tagasi saada, puudus tal tahtlus tekitada luku kahjustamisega varalist kahju. 26.08.2015.a esitas OÜ EuroPark Estonia kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale.
6. augustil 2015 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Inna Toater jättis OÜ EuroPark Estonia kaebuse rahuldamata. Jättes kaebaja kaebuse rahuldamata, leidis kohtuväline menetleja, et juhtunu puhul on ilmselgelt tegemist eraõigusliku vaidlusega lepingu ja nende tingimuste täitmise üle, samuti võimaliku omaabi kasutamisega kummagi osapoole poolt, mis välistaks teo keelatuse. Teo lubatavus aga välistab alati süüleokoosseisule vastava teo õigusvastasuse karistusõiguslikus mõttes. Politsei ei saa võtta kohtu rolli ega anda osapoolte käitumisele õigust teo seaduslikkust silmas pidades. Sellest tulenevalt ei saa politsei läbi viia väärteomenetlust parkimismaja värava kahjustamise osas enne, kui kohus on vastavasisulise otsuse teinud tunnistades õiguspäraseks õiguskaitse vahendina sõiduki teisaldamise ja sellele järgnenud nõuete esitamise ning nendest keeldumise ning tunnistanud õigusvastaseks värava luku eemaldamise katse omaabi korras.
7. septembril 2015 laekus Harju Maakohtule OÜ EuroPark Estonia kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna
8. augusti 2015 määruse tühistamiseks ning
9. augustil 2015 väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks väärteoasjas nr 2316,15,003632 ning menetluse jätkamiseks. Kaebuses märgitakse, et subjektiivsest küljest eeldab KarS 218 lg 1 ja KarS § 203 lg 1 vähemalt kaudset tahtlust koosseisu asjaolude, sh tagajärje suhtes. D. Tjurin pidi
10. veebruaril 2015 rattavõtmega Europargi omandisse kuuluvat metallvärava lukku väänama ja taguma hakkamisel pidama võimalikuks või vähemalt möömna, et selle tegevuse tagajärjel võib ta rikkuda Europargi omandisse kuuluvat vara. Asjaolu, millisel põhjusel oli sõiduk teisaldatud ning kas selleks oli õiguslik alus, ei oma antud asjas tähtsust, kuna teisaldamisega seonduv on seotud Europargi ja D. Tjurini omavahelise lepingulise suhtega. Kui D. Tjurin leidis, et EuroPark valdab tema omandisse kuuluvat vara ilma õigusliku aluseta, oleks tal tulnud pöörduda vastava nõudega tsiviilkohtusse. Kaebaja ei nõustu menetleja väitega, et süüteomenetlust ei ole võimalik läbi viia, kuna tsiviilkohus peab tuvastama omaabiga seonduvad asjaolud. Kohtumääruse põhjendused 2

78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 78

lg 2 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohtule 10 päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest.

§ 78

lg 3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.

§ 78

lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule. Kohtuvälise menetleja vaidlusalune määrus tehti 31.08.

1. Kaebus määruse peale saadeti Harju Maakohtule 10.09.
2. Kaebus on seega esitatud tähtaegselt. Kohtuväline menetleja saatis kohtule väärteotoimiku 02.11.
3. Kohus, olles tutvunud kaebuse ja kohtule esitatud materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja juhi määruses toodud motiividega. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja pädevusse ei kuulu väärteomenetluse raames tsiviilvaidluse lahendamine. Nagu nähtub D.Tjutrini ütlustest tekkis tal vaidlus OÜ Europark Estonia töötajatega, kuna väideti, et ta ei ole tasunud parkimis- ja teisaldamistasu. D.Tjurini ütluste kohaselt tema tasus nõutud summad, mistõttu soovis oma autot tagasi saada. Seega oli tekkinud vaidlus lepinguliste kohustuste täitmise üle. D.Tjurin väidab, et tema on raha maksmisega oma kohustuse täitnud ja tal on õigus oma sõiduk kätte saada, kuid OÜ Europark Estonia väidab, et kuna raha ei ole tasutud, siis ei olnud isikul õigust sõidukit kätte saada, mistõttu väravat ei avatud. Seega on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja jõudnud õiguspäraselt arusaamisele, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 sätestab omandi puutumatuse, andes igaühele õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab vaid seadus. Lepinguliste kohustuste rikkumise korral on võlausaldajal õigus VÕS § 101 kohaselt kasutada õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendite kasutamine ei näe ette omandiõiguse kasutamise piiramisega seonduvaid sätteid. Vastupidi. Tüüptingimustega leping võib osutuda tühiseks, kui selle olemuse sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab lepingu teist osapoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg3 kohaselt märgitakse ebamõistlikuks tüüptingimused, mille teiseks pooleks on tarbija. Nii loetakse ebamõistlikuks p 9 teisele lepingupoolele lühike tähtaeg nõude esitamiseks (viivitamatu 30 euro tasumise nõue), p 10 võetakse võimalus kaitsta oma õigusi kohtus. Valduse võtmine sõiduki kui omandi kasutamise piiramisega, võib olla vastuolus eelpoolnimetatud Põhiseaduse § 32 kui ka asjaõigusseaduse §
4. Viimane sätestab omandi mõistena isiku täieliku õigusliku võimu asja üle ning õigus oma asja vallata, kasutada, käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Valdus on seega seadusega kaitstud omavoli vastu. Kas ja kuivõrd kumbki osapool oli oma tegevustes õigustatud, ei saa ka käesoleval juhul kohus otsustada, kuivõrd ka kohtu hinnangul on tegemist eraõigusliku vaidlusega lepingu ja nende tingimuste täitmise üle, samuti võimaliku omaabi kasutamisega kummagi osapoole poolt, mis välistaks teo keelatuse. Teo lubatavus aga välistab alati süüteokoosseisule vastava teo õigusvastasuse karistusõiguslikus mõttes. 3

§ 58lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga.

Käesoleva asja materjalidest selgub, et väärteomenetlust on alustatud. Kohtuvälise menetleja poolt on üle kuulatud tunnistaja ja menetlusalune isik, uuritud kaebuse esitanud isiku poolt esitatud dokumente. Kuigi menetlejal on süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, peab kohtuvälise menetleja ametnik enne väärteomenetluse alustamist koguma piisavalt teavet võimaliku väärteo suhtes. Kohtuvälisel menetlejal ei ole kohustust iga talle esitatud teate peale alustada väärteomenetlust. Kui kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et esineb väärteomenetluse alustamise ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud on ta õigustatud sooritama selles asjas menetlustoiminguid ehk alustama väärteomenetlust. Kohtuvälisele menetlejale on väärteoasjades otsustamisel jäetud õigusaktidega diskretsiooniruum (pädevus rakendada väärteo menetlemisel hoiatamis-, kiir- või üldmenetlust või lõpetada väärteomenetlus lisaks

§ 29

lg 1 toodud alustel ka

§ 30

lg 1 toodud alustele otstarbekuse kaalutlusel või kahju vabatahtliku hüvitamise korral). Seega ei tähenda väärteomenetluse alustamine ilmtingimata, et see peaks lõppema karistusotsusega. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja oma määrusega otsustanud väärteomenetluse lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel (teos puuduvad väärteo tunnused) ning on seda otsust sisuliselt põhjendanud ning leidnud, et ei ole tõendamist leidnud KarS § 218 lg 1 tunnustele vastava teo toimepanemine. Kohtuvälise menetleja juht on omakorda analüüsinud väärteoasja tõendeid ja leidnud samuti, et väärteomenetluse lõpetamine

§ 29lg 1 p 1 alusel (teos puudub väärteokoosseis) oli põhjendanud ning tõendamist ei ole leidnud Kar

S § 218 lg 1 tunnustele vastava teo toimepanemine. OÜ Europark Estonia on esitanud avalduse politseile 25.02.2015 21.02.2015 toimunud sündmuse kohta s.o 4 päeva peale väidetavat vahejuhtumit. Nähtuvalt esitatud kaebusest on politsei käinud ka sündmuskohal, kuid kohapeal ei ole Europark Estonia OÜ töötajad viidanud väidetavalt lõhutud väravatele, mistõttu puudus politseil võimalus läbi viia koheselt sündmuskoha vaatlust ja talletada vajalik ja objektiivne teave. Nimetatud minetust ei ole ka menetlust uuendades võimalik kõrvaldada. OÜ Europark Estonia esitatud fotode põhjal ei ole võimalik üheselt ja kindlalt väita, millal need fotod on tehtud ja, mis ajast pärinevad uksel olevad jäljed. Väärteomaterjalidest nähtuvalt ei ole tunnistaja XXXisiklikult esitanud avaldust selle kohta, et D.Tjurin oleks tekitanud talle tervisekahjustusi või, et ta oleks tundnud valu seoses kehalise väärkohtlemisega 21.02.2015. Juhul kui tunnistaja Lüüs esitab vastava avalduse, saab politsei otsustada kriminaalmenetluse raames vajalike toimingute tegemise ja menetlemise.

§ 78

lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu

§ 77

lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile

§ 76

alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt

§ 76

kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust

§ 78järgi.

Kohtule esitatud kaebuses peab kaebuse esitaja näitama milliseid kaebaja põhiõigusi ja vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. 4 Europark Estonia OÜ põhjendas kaebust sellega, et väärteomenetluse lõpetamise otsust tehes ületas menetleja oma volitusi ja andis hinnangu asjaolude kohta, mis ei puutu tema pädevusse. Kaebuse esitanud isik ei ole täpsustanud kuidas ja milliseid tema põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi on rikutud sellega, et kohtuväline menetleja lõpetas väärteomenetluse Deniss Tjurin suhtes ja jättis karistuse määramata. Kaebusest ei selgu, kuidas seoses väärteomenetluse lõpetamisega Deniss Tjurin suhtes on rikutud konkreetselt Europark Estonia OÜ enda põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 punktides 12-13 märkinud, et

1. peatüki
2. jao
3. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav nn uurimiskaebemenetluse (KrMS
4. peatüki
5. jagu) analoogina. Grammatilise tõlgenduse pinnalt erineb väärteomenetlusele omane uurimiskaebemenetlus kriminaalmenetluslikust vähemalt kahe järgmise tunnuse poolest. „Esiteks saab

§ 76

lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Seega on seadusandja väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist.

§ 76

lg-s 2 otsesõnu märgitu kohaselt aga ühelt poolt ei võimaldata vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist, kuid teiselt poolt võimaldatakse väärteomenetluse lõpetamist vaidlustada nii kõigil menetlusosalistel kui ka kõigil menetlusvälistel isikutel. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle ära näitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Kooskõlas

§-s 2 sätestatu mõttega leiab kolleegium, et

1. peatüki
2. jao
3. jaotises sisalduvat ei saa tõlgendada pelgalt grammatiliselt. Seadusandja tahe ei saanud olla suunatud sellele, et väärteomenetluses tagatakse selline oluliselt ulatuslikum kaebeõigus kui kriminaalmenetluses ( - mis on sisuliselt käsitatav populaarkaebeõigusena) ega ka olukorra loomisele, et väärteomenetluslikus uurimiskaebemenetluses on kohtukaebevõimalused kitsamad kui kaebamisel kohtuvälise menetleja juhile. Esmalt leiab kolleegium, et arvestades

§ 78lgs 1 sätestatut ja ka Kr

MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb

§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Kuivõrd kaebusest ei selgu, milliseid Europark Estonia OÜ isiklikku põhiõigust või vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega - s.o väärteomenetluse lõpetamisega – rikkus, tuleb jätta Europark Estonia OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 31.08.2015 määruse peale rahuldamata.

§ 79

lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

§ 79

lg 3 kohaselt on kohtul võimalik teha üks järgmistest lahenditest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. 5 Kohtul puudub

§ 79alusel kaebust lahendades pädevus teha lahend, mis ei vasta § 79 lg 3 sisule.

Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb

§ 79

lg 3 p 1 alusel jätta Europark Estonia OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 31.08.2015 määruse peale rahuldamata. Liina Pohlak Kohtunik 6