1-15-8892 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-8892 Kohtukoosseis Andres

§ 238lg 2 alusel vähendati C.

Adamsile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-

1. august 2015, 29.-
2. august 2015, 14.-
3. september 2015 ja 26.-
4. oktoober 2015, s.o kokku 10 päeva ning kandmata karistuseks jäi 6 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui C. Adams ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust loeti kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o
5. oktoobrist
7. Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus C. Adamsilt riigituludesse välja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 292,50 eurot ja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 168,00 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetena selliselt, et ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 46,05 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates. 1

§ 180lg 3 alusel jätta osaliselt riigi kanda.

Kaebaja märgib, et tal ei ole vahendeid menetluskulude tasumiseks, kuna tal puuduvad nii elu- kui töökoht. Tema tervislik seisund ei võimalda tal tööle asuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Maakohus on juba märkinud, et

§ 180

lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

1. Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kohtul kaaluda menetluskulude vähendamist või menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Maakohus on märkinud, et kuigi C. Adams on varasemalt kriminaalkorras karistamata, pani ta toime lühikese ajavahemiku jooksul viis varguse katset, mis näitab süütegude toimepanemise järjekindlust ja süsteemsust. Ühendatud kriminaalasja materjalidest nähtuvalt alustati kriminaalasjas nr 15231601548 menetlust
2. augustil 2015 KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 tunnustel. C. Adams peeti
3. augustil 2015 kahtlustatavana kinni, kuulati
4. augustil 2015 üle ja kohaldati tema suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
5. augustil,
6. septembril ja
7. oktoobril 2015 pani C. Adams taas toime varguse katsed, mis tingis uute kriminaalmenetluste alustamise KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 tunnustel. Seega, olles teadlik, et tema suhtes on juba alustatud kriminaalmenetlust, jätkas C. Adams kuritegude toimepanemist, suurendades sellega kulusid, mida riik on kandnud seoses kriminaalmenetluse toimetamisega.
8. Arvestades, et kohtuotsus ei ole menetluskulusid puudutavas osas praeguse ajani jõustunud, leiab ringkonnakohus, et C. Adamsil on veel pikalt aega vabatahtlikult menetluskulusid tasuda. Hetkel on C. Adams uues kriminaalasjas (nr 15230106078, milles C. Adams peeti kahtlustatavana KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kinni
9. novembril 2015 kell 16.15) vahi alla võetud Harju Maakohtu
10. novembri
11. a määrusega nr 1-15-9271 ning viibib Tallinna Vanglas. Kui C. Adams vabastatakse vahi alt või mõistetakse uues kriminaalasjas süüdi ja vabastatakse tingimisi karistusest või asendatakse karistus üldkasuliku tööga, siis on tal jätkuvalt võimalik vabaduses tööle asuda ning hakata menetluskulusid tasuma. Maakohus on põhjendatult märkinud, et C. Adamsi puhul on tegemist töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tema tööle asumist ning kellel ei saa vastava soovi korral olla ka takistusi menetluskulude hüvitamiseks. Mis puudutab C. Adamsi väidet, et tema tervislik seisund ei võimalda tal tööle asuda, siis selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et isegi, kui isikul puudub käesoleval ajal igasugune sissetulek, siis need tekkinud raskused on tingitud tema alkoholisõltuvusest, mitte aga objektiivsetest asjaoludest (nt nõuetekohaselt määratud püsiv töövõimetus). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et C. Adamsil oleks ülalpeetavaid, mis raskendaks menetluskulude tasumist.
12. Juhul kui C. Adamsile mõistetakse uues kriminaalasjas karistuseks vangistus, siis VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKKm 3-1-1-105-12). Seega ei tuvastanud ka ringkonnakohus aluseid, mis võimaldaks C. Adamsilt välja mõistetud menetluskulusid vähendada ja jätta neist osa riigi kanda. 2

§-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3