← Eesti

1-14-1728/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 17.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 10.12.2015 koht Kohtuasja number 1-14-1728 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitali Voitovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Vitali Voitovitš, isikukood 39505092793, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 04.02.2015 ja lõpp 01.08.2016 RESOLUTSIOON Vabastada VITALI VOITOVITŠ temale Harju Maakohtu 04.03.2014 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 18.02.2015 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Vitali Voitovitšile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 01.08.2016 ning katseajaks allutada Vitali Voitovitš kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Vitali Voitovitši katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada Vitali Voitovitši katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja narkootilisi aineid tarvitavate või narkootikumide vahendamisega tegelevate isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata. Määrata Vitali Voitovitš kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Vitali Voitovitš tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vitali Voitovitšile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Voitovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 04.03.2014 otsusega tunnistati Vitali Voitovitš süüdi KarS § 184 lg 1, § 185 lg 1 ja § 424 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Vitali Voitovitš ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 7 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 20.03.

  1. Harju Maakohtu 18.02.2015 määrusega pöörati täitmisele Vitali Voitovitšile Harju Maakohtu 04.03.2014 otsusega mõistetud karistus ärakandmata osas 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, kuna isik rikkus kontrollnõudeid. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 04.02.
  2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 1-l korral narkojoobes mootorsõiduki juhtimise ning suures koguses narkootilise aine omamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja grupi mõju. Individuaalse täitmiskava kohaselt on ta osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis, kus läbivaks teemaks oli sõltuvusprobleemide lahendamine ning alates 13.10.2015 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele. Alates 12.06.2015 paikneb noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. On töötanud majandustöödel koristajana, omandades tööharjumuse ning omandanud abikoka eriala. Kinnipeetav püsib edukalt noortele suunatud motivatsioonisüsteemis, mille raames on käinud kodukülastustel. On kaaskinnipeetavatele oma käitumisega eeskujuks. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vitali Voitovitši vabanemisjärgne elukoht on xxxx. Tegemist on 4-toalise korteriga, mis kuulub isiku isale ja kasuemale, kes samuti elavad antud elamispinnal. Kriminaalhooldusametniku 2 arvamuse kohaselt on elukoht sobilik. Kinnipeetaval on põhiharidus. Riigikeelt valdab B1tasemel. Pikemas perspektiivis soovib omandada kutsehariduse. Kuriteo sooritas majandusliku kasu saamise eesmärgil. On töötanud juhutöödel. Isa on poja tööle asumiseks vabanemise järgselt sõlminud kokkulepped OÜ-s xxxx, kelle juhatuse liige kinnitas, et nad on nõus pakkuma Vitali Voitovitšile vabanemise järgselt töökohta, mis on alles loomisel xxxx vallas xxxx külas xxxx kinnistul. Töö sisuks on teatud laadi dioodikristallide ahju opereerimine ja jälgimine. Ettevõte korraldab väljaõppe ja tagab elukoha territooriumil paiknevas külaliskorteris. Esialgselt makstakse miinimumpalka. Konkreetseid tähtaegu ettevõte tööle saamise osas lubada ei saa, seega ei ole tööle saamine vabanemisjärgselt kindel. Täitmata rahalisi nõudeid on 08.10.2015 seisuga 2408,63 eurot, on motiveeritud võlgnevusi tasuma kui leiab endale tasuva töökoha. Lähedased on nõus materiaalselt toetama vähesel määral, seni kuni isik asub tööle. Lähedasteks on isa, kasuema ja õed, kellega suhted on head ja toetavad. On mõjutatav, mistõttu võib kaaslaste mõjutusel hakata uuesti narkootilisi aineid tarvitama ja vahendama. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Kuritegu seotud narkootikumide tarvitamisega ja suures koguses omamisega müügi eesmärgil. Lisaks juhtis kanepijoobes mootorsõidukit. Teadaolevalt katseajal uimastite tarvitamisega probleeme ei esinenud. Vangla andmetel on diagnoositud kanepi sõltuvus. Alates 12.06.2015 paikneb noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus on loobunud suitsetamisest. Vabanemise järgselt ei soovi sõltuvusrehabilitatsiooni teenusele asuda, leides, et on pikalt vangistuses viibinud ning seetõttu sõltuvust enam ei tunne. Leiab, et suudab vabaduses iseseisvalt narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Vägivaldset käitumist ei ole fikseeritud. Vangistuses on käitumine eeskujulik ja kehtestatud norme järgiv. Tulenevalt kuriteost on probleemide lahendamise oskus puudulik. On esmaseks eesmärgiks vabanemise järgselt seadnud tööle asumise. Katseaja nõudeid isik ei täitnud vaatamata korduvatele hoiatustele (jättis registreerimise ja teavituse kohustuse täitmata elades xxxx). Kinnipeetav kuulutati kohtu poolt tagaotsitavaks ja ta leidmisel pöörati karistus täitmisele. Katseajal uusi süütegusid ei sooritanud. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 18%. Arvestades ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist III üksuse järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata Vitali Voitovitšile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 01.08.2016 ning käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub vangla seisukohtadega ning ei ole vastu vangla ettepanekule Vitali Voitovitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Kinnipeetava eeskujulik käitumine vangistuses viitab sellele, kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Käitumiskontrolli aja jooksul, allutades ta käitumiskontrollile ja koormates teda KarS § 75 lõikes 2 toodud lisakohustustega, saaks kinnipeetaval jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riske. Prokuratuur leiab, et Vitali Voitovitši puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne 3 tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi ning suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Samuti nõustub prokurör kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Maakohtu istung 10.12.2015 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et vabanemisel on plaanis parandada suhteid lähedastega ja minna õppima. On varasemalt olnud kriminaalhoolduse all, kuid tekkis olukord, kus tahtis alustada uut elu. Kinnipeetav läks elama xxxx, sealt plaanis hakata käima registreerimisel, kuid sinna jõudes ei läinud kõik nii nagu plaanitud. xxxx oli kohus, pidi maksma 140 eurot selle eest, et ei ilmunud kohtuistungile. Oli plaan seal töökoht leida, kuid kuna xxxx keelt ei osanud, siis töökohta ei leidnud. Lihtsalt ei olnud võimalust Eestisse tulla registreerima. Kui isik Eestis elas, siis käis iga kuu registreerimas, 5 kuud järjest, mingeid probleeme ei olnud. Leiab, et maksis selle idee eest kõvasti - 9 kuud vangistust - rohkem niimoodi ei eksi. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav kannab karistust muuhulgas esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist. Kohtu hinnangul kaaluvad käesoleval juhul Vitali Voitovitši ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Käesolev karistus on kinnipeetaval esimene, samuti viibib ta vangistuses esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada käesoleval juhul potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks ning kuna Vitali Voitovitšil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, on eelnimetatud kriteerium täidetud. Samuti ei ole vangla täheldanud isikul vägivaldset käitumist, vastupidi, tema käitumine vanglas on eeskujulik ja kehtestatud norme järgiv. Samuti on kinnipeetav vangistuses viibitud aja jooksul tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sh osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis, alates 13.10.2015 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele ning alates 12.06.2015 paikneb kinnipeetav sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Samuti on töötanud vangla majandustöödel koristajana, millega on omandanud tööharjumuse ning on omandanud abikoka eriala. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Samuti nähtub iseloomustusest, et isik osaleb edukalt motivatsioonisüsteemis, mille raames on kinnipeetavale võimaldatud käia kodukülastustel. 4 Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma isa ja kasuema juures, mõlemad on andnud oma nõusoleku, et kinnipeetav vabanemisel nende juurde elama asub. Vangla ja kriminaalhooldaja iseloomustustest nähtub, et kinnipeetava isa on sõlminud kokkuleppe OÜ-ga xxxx, kelle juhatuse liige kinnitas, et nad on nõus pakkuma Vitali Voitovitšile vabanemisjärgselt töökohta, kuid nimetatud töökoht on alles loomisel. Konkreetseid tähtaegu tööle asumise osas juhatuse liige aga öelda ei osanud. Seega puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt puudub ka igakuine kindel sissetulek, mis tagaks isikule igapäevase majandusliku toimetuleku. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 2500 euro ulatuses, mida isik on motiveeritud tasuma kindla töökoha ja sissetuleku saamisel, kuid mis senikaua võib samuti mõjuda negatiivselt isiku majanduslikule toimetulekule. Kinnipeetava lähedased on nõus teda materiaalselt võimaluste piires toetama, kuni isiku tööle asumiseni. Negatiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on mõjutatav, mistõttu võib kaaslaste mõjutusel hakata uuesti narkootilisi aineid tarvitama ning neid vahendama. Suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Käesolev kuritegu seotud narkootiliste ainete tarvitamisega ja suures koguses omandamisega müügi eesmärgil. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, viibib noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Vabanemisel ei soovi sõltuvusrehabilitatsiooni teenusele asuda, kuna leiab, et on pikalt vangistuses viibides sõltuvusest vabanenud ja suudab iseseisvalt narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaoludest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski võimalik maandada isikule katseajaks lisakohustuste panemisega, s.o kohustusega mitte tarvitada alkoholi, mitte tarvitada ja omada narkootilisi ained ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 18%, mille puhul on kohtu hinnangul tegemist madala riskiga. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise niigi madalat riski on veelgi võimalik maandada isiku kriminaalhooldusele allutamisega ja talle erinevate distsiplineerivate lisakohustuste määramisega. Kuigi isik on varem rikkunud kriminaalhooldusele allutatuna kontrollnõudeid, mistõttu pöörati talle tingimisi mõistetud vangistus täitmisele, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale siiski anda võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on reaalselt vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Vitali Voitovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Viru Maakohtu 22.12.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 5 Teha parandus Viru Maakohtu 17.12.2015 kohtumääruse nr 1-14-1728 resolutsioonis. Asendada Viru Maakohtu 17.12.2015 kohtumääruse nr 1-14-1728 resolutsioonis märgitud tekst: „Määrata Vitali Voitovitš kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla“ tekstiga „Määrata Vitali Voitovitš kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla“. Lugeda käesolev määrus Viru Maakohtu 17.12.2015 kohtumääruse nr 1-14-1728 lahutamatuks osaks. 17.12.2015 kohtumäärus jõustus 07.01.
  3. a Viru Maakohtu vigade parandamise kohtumäärusega. Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.