Obsah (8)

§ 424§ 209§ 212§ 64§ 68§ 73§ 78§ 25

1-15-9836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9836 (13230113690) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 424

järgi rahaline karistus ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, karistused on täidetud. Advokaat Vladimir Sadekov Andrei Ivannikovi süüdistus

§ 209

lg 2 p 1 ja 2 (al 01.01.2015

§ 209

lg 2 p 1 ja 3) ning

§ 212lg 1 ja § 25 lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON 1.

Andrei Ivannikov süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1 ja 2 (al 01.01.2015

§ 209

lg 2 p 1 ja 3) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2. Andrei Ivannikov süüdi tunnistada

§ 212

lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 06.11.2013 kuni 07.11.2013 s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata ärakandmisele kuuluvaks 1 karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Andrei Ivannikovile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 3 aastat 5 kuud 28 päeva Andrei Ivannikovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Andrei Ivannikov temale määratud 3 (kolm) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 6.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Andrei Ivannikovile määratud 3 aasta ja 6 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.12.

2. Andrei Ivannikovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Andrei Ivannikov, 1-15-9836, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Andrei Ivannikovile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend: 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja juures (kd II tl 167; kd IV tl 16), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.
4. Asitõend: XXXOÜ XXX (kd III tl 156) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Andrei Ivannikovi süüdistatakse selles, et tema lõi teadvalt vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest suures ulatuses varalise kasu saamise eesmärgil ja nimelt: olles ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks OÜ XXX(registrikood XXX) sõlmis 16.04.2013.a. AS Nordea Finance Estonia filiaalis OÜ XXXesindajana faktooringlepingu nr XXX. 2 Edasiselt vastavalt sõlmitud faktooringlepingule esitas Andrei Ivannikov OÜ XXXesindajana faktooringuavansi saamiseks AS Nordea Finance Estonia’le järgmised OÜ XXXpoolt väljastatud arved kolmandatele isikutele: - Arve nr 206 Autonet Import SRL-le summas 70500 EUR, - Arve nr 215, Mekonomen AB summas 272350 EUR, - Arve nr 209, Elit CZ Spol S.R.O summas 70868 EUR, - Arve nr 201, BTS Gmbh summas 93385 EUR, - Arve nr 186, Euro Car Parts Ltd-le summa 219125 EUR, - Arve nr 196, Europart Rus Ltd, summas 168750 EUR, - Arve nr 214, Societe Laurent Pere et Fils, summas 99406 EUR, - Arve nr 184, Wessels + Müller Aktiengesellschaft –le summa 253915 EUR, - Arve nr 212, ostja Wessels + Müller Aktiengesellschaft, summa 40648 EUR. Kokku esitati XXXOÜ poolt Nordea Finance Estonia AS-le arveid faktooringuavansi saamiseks summas 1 288 947 EUR-i ja perioodil 22.04.2013-28.10.2013 tasus AS Nordea Finance Estonia XXXOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX faktooringuavansina kokku 900 000 € järgmiselt: - arve 206 eest kokku 59925 €, - arve 215 eest kokku 35892,55 €, - arve 209 eest kokku 60237,8 €, - arve 201 eest kokku 79377,25 €, - arve 186 eest kokku 186256,25 €, - arve 196 eest kokku 143437,5 €, - arve 214 eest kokku 84495,1 €, - arve 184 eest kokku 215 827,75 €, - arve 212 eest kokku 34550,8 €. Tegelikkuses XXXOÜ arvetel märgitud ostjatele kaupa ei saatnud, vaid esitas AS Nordea Finance Estonia ainult fiktiivsed kauba saatelehed, viies sellega AS Nordea Finance Estonia eksimusse nagu oleks kaup ostjatele XXXOÜ poolt välja saadetud ja arvetel märgitud ostjad valmis tasuma Nordea Finance Estonia AS-le arvete alusel tasu. Sellega sai XXXOÜ varalist kasu 900 000 €. Samuti süüdistatakse Andrei Ivannikovi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi teadvalt vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest suures ulatuses varalise kasu saamise eesmärgil ja nimelt: olles ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks OÜ XXX(registrikood XXX ) sõlmis A.Ivannikov 09.08.2013.a. Danske Bank A/S Eesti filiaalis faktooringlepingu nr XXX . Edasiselt vastavalt sõlmitud faktooringlepingule esitas Andrei Ivannikov 25.09.2013.a Tallinnas Narva mnt 11 asuvas Danske Bank A/S Eesti filiaalis faktooringuavansi saamiseks arve nr 218 summale 547 965 €, mis oli väljastatud Eurocarparts LTD-le (Inglismaal). Kindlustamaks, et esitatud arve eest laekuks OÜ XXXkontole Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt ka faktooringuavanss, esitas A.Ivannikov 25.09.2013 elektronpostiga Danske Bank A/S Eesti filiaalile CMR saatelehe, millise kohaselt olevat XXX asunud transportima kaupa – sõidukite ja veokite mootorite turbolaadureid Inglismaale. Seejuures A.Ivannikov oli teadlik, et kaupa OÜ XXXei väljastanud ja transporti ei ole toimunud, sest tegemist oli vaid eeltäidetud ja elektroonselt saadetud rahvusvahelise CMR saatelehega ja sellega A.Ivannikov jätkas vale ettekujutuse loomist Danske Bank A/S Eesti filiaali töötajates. Danske Bank A/S Eesti filiaal alustas omapoolset faktooringlepingu täitmist vastavalt laekunud dokumentatsioonile ja väljastas A.Ivannikovile faktooringavansi kahes osas. Kokku väljastas Danske Bank A/S Eesti filiaal XXXOÜ arvelduskontole faktooringuavansina kahe ülekandega (01.10.2013 ja 03.10.2013) 493 168 € kauba eest, mida tegelikkuses OÜ XXXväidetavale kauba ostjale Inglismaale ei saatnud. Peale teise osa ülekannet said Danske Bank A/S Eesti filiaali töötajatele teatavaks asjaolud, et tegelikkuses ei ole dokumentides märgitud kaupa saadetud. Vastavalt 3 lepingule pidi Andrei Ivannikov toimetama kauba Inglismaale ja selleks sõlmis A.Ivannikov transpordi lepingu ACE Logistics Estonia AS-iga, kes omakorda tellis transpordi XXX AS-st. XXX AS töötajates tekitas kauba päritolu kahtlust ja kontrollimisel selgus, et kaubaks on sõidukite ja veokite mootorite turbolaadurite asemel ehituspraht. Kokku tahtis A.Ivannikov saada Danske Bank A/S Eesti filiaalist kelmuse teel raha summas 547965 €. Danske Bank A/S Eesti filiaal väljastas 90% sellest summast ehk 493 168 € OÜ XXX Danske Bank A/S Eesti filiaali kontole. Seega pani Andrei Ivannikov isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, toime tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 209

lg 2 p 1 ja 2 järgi (alates 01.01.2015 jätkuvalt karistatav

§ 209lg 2 p 1 ja 3 järgi).

Samuti süüdistatakse Andrei Ivannikovi selles, et ta pani toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise katse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil ja tegi seda järgmistel asjaoludel: 27.08.2013.a. oli Andrei Ivannikov sõlminud OÜ XXXesindajana If P&C Insurance AS-ga ettevõtte vara kindlustuse ja selle kohta koostati kindlustuspoliis nr XXX . Vastavalt sõlmitud kindlustusele oli kindlustusperioodiks 01.09.2013.a kuni 01.09.2014.a. Kindlustatud varaks olid turbokompressorid, mille omanikuks oli märgitud XXXOÜ (reg.kood:XXX ). Vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule pidi vara asuma aadressil: Tallinn, XXX . Pärast kindlustuslepingu sõlmimist palus A.Ivannikov enda tuttaval XXX ’l tasu eest ära viia OÜ XXXlaost esemed – turbokompressorid. Pärast seda, kui XXX oli turbokompressorid laost ära viinud, pöördus A.Ivannikov politseisse avaldusega, et tema firma OÜ XXXpoolt renditavast laost aadressil: Tallinn Mahtra 30a on varastatud OÜ XXXvara, s.h turbokompressorid ja vargusega olevat OÜ XXX ’le tekitatud varalist kahju summas 700 000 eurot. Samas kuriteoteates A.Ivannikov avaldas, et XXXOÜ poolt renditavast kontorist, milline asub aadressil: Tallinn XXX on varastatud kõik XXXOÜ’le kuuluvad arvutid, sularaha ja XXXOÜ raamatupidamine. Peale politsei poolt saadud kinnituse, et A.Ivannikov’i poolt esitatud avalduse alusel alustati kriminaalmenetlust varguses faktis, pöördus A.Ivannikov 18.11.2013.a If P&C Insurance AS-i kahjuavaldusega, millises väitis, et ajavahemikul 11.10.2013.a. kuni 16.10.2013.a. varastati aadressilt Tallinn Mahtra 30a turbokompressorid koguväärtusega 700 000 € ning soovis vastavalt kindlustuspoliisile nr XXX saada kindlustusandjalt If P&C Insurance AS-ilt kahjuhüvitist samas summas. Kuna nimetatud kahjuhüvitis jäi kindlustuse poolt välja maksmata ja Andrei Ivannikov esitas pärast kriminaalmenetluse alustamist 21.11.2013.a. ise kindlustusandjale teate kindlustushüvitise soovist loobumise kohta, siis jäi tema tegevus katse staadiumisse. Seega Andrei Ivannikov pani toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise katse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteo katsena

§ 25lg 2 - § 212 lg 1 järgi. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 06.11.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Hendrik Kaingi, süüdistatav Andrei Ivannikovi ja tema kaitsja Vladimir Sadekovi vahel järgnev kokkulepe:

§ 209

lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 25

lg 2 - § 212 lg 1 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks

§ 209

lg 2 p 1 ja 2 ning § 25 lg 2 - § 212 lg 1 ette nähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. 4

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 06.11.2013 – 07.11.2013 s.o 2 päeva karistusaja hulka, mistõttu lõplikuks karistuseks on 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt

§ 73

lg 1 ja 3 mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui Andrei Ivannikov ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 209

lg 2 p-dest 1 ja 2 (al 01.01.2015

§ 209

lg 2 p 1 ja 3); § 212 lg-st 1 ja § 25 lg-st 2; §-st 73; §-st 78 asub kohus seisukohale, et Andrei Ivannikov kuulub temale

§ 209

lg 2 p 1 ja 2 (al 01.01.2015

§ 209

lg 2 p 1 ja 3) ning

§ 212

lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Andrei Ivannikovi ankeetandmete kohaselt ta tööga hõivatud ei ole. Samas on süüdistatava puhul tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Lisaks on inkrimineeritud süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik, seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval töökoha puudumisest ning süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5