1-14-5127/282

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-5127 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus Ilko Mitnitšuki (ik XXX) karistuse kandmisest tingimisi vabastamata jätmine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ilko Mitnitšuk ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2015 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebused rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses Ilko Mitnitšukile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Ilko Mitnitšukilt välja menetluskulud riigituludesse.
7. Ilko Mitnitšukil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ilko Mitnitšuk 1-14-5127 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ilko Mitnitšuk jäeti Tartu Maakohtu
9. novembri
10. a määrusega tingimisi
11. ennetähtaegselt vabastamata talle Tartu Maakohtu
12. juuni
13. a otsusega mõistetud 3 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistusest KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1,3 ja § 213 järgi. Kinnipeetava karistusaeg algas
14. augustil 2013 ja lõpeb
15. oktoobril
17. Tartu Maakohtu seisukoht oli kokkuvõtlikult järgmine. Esinevad formaalsed eeldused I. Mitnitšuki ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas nähtub, et I. Mitnitšukki on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika on varieeruv – vägivaldsed teod vahelduvad varavastastega. Isik eitab enamikke toime pandud kuritegudest, pidades end ühiskonna ohvriks. Senised korduvad karistused ja kuritegude iseloom näitavad ühiselu reeglite mitteaktsepteerimist ja hoolimatust, mis omakorda viitab ohule uute kuritegude toimepanemiseks. Ohtu võimendab asjaolu, et I. Mitnitšuk kaldub emotsionaalsele ebastabiilsusele ning võib käituda hetkeimpulssidest lähtudes. Ohutaset tõstab seegi, et I. Mitnitšukil on madal agressiivsuse ja vägivalla vallandumise lävi. Ta on ka korduvalt rikkunud vangla sisekorda, mistõttu on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. I. Mitnitšukil on küll vabaduses toimiv tugivõrgustik, ent see oli tal ka siis, kui ta pani toime kuriteod, mille eest ta karistust kannab, mis näitab, et pere toetus ja laste olemasolu ei oma kinnipeetava puhul õigusrikkumiste ärahoidmisel määravat tähtsust. Lähedasi pereväliseid suhteid I. Mitnitšukil ei ole. Seega peaks ta vabaduses enda ette kerkivate probleemidega suutma pigem üksi toime tulla. Samas on vangla iseloomustanud teda inimesena, kel esineb probleemide äratundmises ning nende lahendamises puudujääke. Ratsionaalsuse asemel võib ta lähtuda pigem hetkeemotsioonist. Kinnipeetaval on vabanedes võimalik asuda elama oma elukaaslasele kuuluvasse korterisse. See vajab küll remonti, kuid seal on siiski võimalik elada. Töökoha osas on I. Mitnitšukil kokkulepe olemas, kuid ta peab selleks saama C kategooria juhtimisõiguse. Sissetuleku tekkimiseni saaks teda rahaliselt toetada elukaaslane. Kui tugivõrgustiku olemasolu ja võimaliku materiaalse toetuse kõrval arvestada aga I. Mitnitšuki isiksuseomadusi, millel kohus peatus ülal, siis ei pruugi kinnipeetav oma probleemide lahendamisega adekvaatselt toime tulla. Tema taaskohanemine ühiskonnaga võib kujuneda keerukaks ning see omakorda võib viia konfliktsituatsioonideni, mis päädivad õigusrikkumiste toimepanekuga. Nimelt viitab kohus täiendavalt asjaolule, et vangistuse jooksul ei ole I. Mitnitšuk läbinud ühtki programmi, mis aitaks temast lähtuvat ohtu minimeerida ning soodustada tema resotsialiseerumist. MÄÄRUSKAEBUSED
18. Tartu Maakohtu määrusele esitasid kaebuse süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlevad tühistada vaidlustatud määrus ning vabastada I. Mitnitšuk tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
19. I. Mitnitšuki kaebuses leitakse, et põhjused tema vabastamata jätmiseks on otsitud. Arvestatud ei ole positiivseid asjaolusid. Kohus toob põhjendusena, et I. Mitnitšuk ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, ent samas leiab Tartu Vangla, et nende läbimine ei ole otstarbekas. Lisaks vangla toetab I. Mitnitšuki vabastamist ning on seisukohal, et lisaohtu see ei põhjusta. 2 Maakohus on mh lähtunud prokuröri arvamusest. I. Mitnitšuk leiab, et selle paikapidavuse kummutavad Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja ettekanded, millele aga kohus tähelepanu pööranud ei ole. Kohus on välja toonud sellegi, et I. Mitnitšuki taasühiskonnastamine võib kujuneda keerukaks ja viia uue kuriteo sooritamiseni. Määruskaebuse esitaja leiab, et selline väide on spekulatsioon, sest sel juhul ei tohiks I. Mitnitšuk kunagi vabaneda, sest väidetav ohtlikkus oleks alati olemas. Kohus on osundanud ka kahele kehtivale distsiplinaarkaristusele. I. Mitnitšuk selgitab, et nendes osas on kohtuvaidlused pooleli. Antud asjades ta endal süüd ei näe.
20. Kaitsja määruskaebuses leitakse, et kohus jättis arvestamata, et vangla toetab I. Mitnitšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Arvestama peaks spetsialistide arvamusega, kes suhtlevad I. Mitnitšukiga igapäevaselt ja näevad tema käitumist, osates professionaalselt hinnata toimunud positiivseid muutusi. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et enne viimase kuriteo toimepanemist elas I. Mitnitšuk 8 aastat seaduskuulekat elu. Arvestamata on jäetud, et I. Mitnitšuk ei saanud läbida sotsiaalprogramme, sest sai kinnipeetava staatuse alles
21. a oktoobris. Samas oleks reaalne võimalus läbida programmid kriminaalhooldusel olles. Kohus jättis arvestamata ka I. Mitnitšuki soovi asuda koheselt tööle, et hakata hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Vanglas on raske tööd saada, mistõttu jäävad tasumata nii kohtumenetluskulud kui ka väljamõistetud kahjuhüvitised. Kõik KarS § 76 lg-s 4 arvesse võetavad asjaolud on positiivsed, v.a kuriteo asjaolud. See aga ei tohiks üles kaaluda teisi asjaolusid. Nimelt on I. Mitnitšuk kinnitanud, et ta suudab hinnata oma varasemat elukäiku ja mõistab hästi, kui negatiivne ja kahjulik ta teiste inimeste suhtes oli. Samas on ära kantud karistus piisav, et teha järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. I. Mitnitšuk on kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid, sest tema ülalpidamisel ja hoole all on kaks alaealist last. Kohus ületähtsustas toimepandud kuriteo asjaolusid. Just allutamine järelevalvega kriminaalhooldusele oleks I. Mitnitšukile väga kasulik, sest kriminaalhooldaja abiga läbiks ta vajalikud sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda talle täiendavalt vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks vabaduses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Vastuseks määruskaebuste argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
23. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Ennetähtaegse vabastamise korral peab kohus arvestama KarS § 76 lg-s 4 nimetatud materiaalsete eeldustega. Kohus on arvestanud I. Mitnitšuki kuritegude toimepanemise asjaoludega (varieeruv kuritegude dünaamika, vahelduvalt varavastased ja vägivallakuriteod), varasema elukäiguga (kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh kolmandat korda vangistusega). Maakohus on arvestanud ka kinnipeetava käitumisega karistuse kandmise ajal (2 kehtivat distsiplinaarkaristust), süüdimõistetu isikuga (enamiku kuritegude eitamine, enda pidamine ühiskonna ohvriks, kaldumine emotsionaalsele ebastabiilsusele, madal agressiivsuse ja 3 vägivalla vallandumise lävi). Arvestatud on ka I. Mitnitšuki elutingimuste ja tagajärgedega, mida ennetähtaegne vabastamine kaasa toob (lähedaste pereväliste suhete puudumine, sissetuleku puudumine. Positiivsest küljest elukaaslane, kelle juures võimalik elada ja kes toetab kuni sissetuleku tekkimiseni). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohtu kolleegium, et maakohus on igati arvestanud kaalutlusõigust rakendades nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavate asjaoludega.
24. Tartu Vangla toetab tulenevalt uue kuriteo riskiprotsendist I. Mitnitšuki ennetähtaegset vabastamist. Prokurör seisab sellele vastu – tema põhiargumentideks on lühidalt kokku võttes isiku varasem kriminaalne minevik, kuritegude toimepanemise asjaolud, negatiivse alatooniga vanglapoolne iseloomustus ning I. Mitnitšuki isiksuseomadused (analüüsioskuste puudumine, enda tegevuse õigustamine, oskamatus seletada ja analüüsida oma konkreetset käitumist probleemide lahendamisel). Ka vabanemisjärgseid tingimusi analüüsides on prokurör pidanud I. Mitnitšuki eesmärke ebamäärasteks ja juhusele lootvaks. Kokkuvõttes on prokurör nentinud, et esineb ka piisavalt kõrge risk uue vägivallakuriteo toimepanemise võimalikkuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul toetavad vangla ja kriminaalhooldaja arvamused prokuröri poolt väljendatut. Apellatsioonikohus märgib, et ehkki johtuvalt uue kuriteo riskiprotsendist toetab vangla I. Mitnitšuki ennetähtaegset vabastamist, ei tähenda see, et vangistuse jooksul oleksid kinnipeetavaga toimunud sellised positiivsed muutused, mis vältimatult tingiksid tema vabastamise.
25. Ringkonnakohus peab küll põhimõtteliselt võimalikuks, et ka ennetähtaegse vabastamise korral saaks isik läbida kriminaalhooldusel olles erinevaid sotsiaalprogramme, mis ohtu uue kuriteo toimepanemiseks vähendaksid, ent praegusel ajal kaaluvad ka teised negatiivsed asjaolud üles selle, et väidetavalt suudab I. Mitnitšuk hinnata oma varasemat elukäiku ja mõistab, kui kahjulik ta teiste inimeste suhtes oli ning tema lubadused alustada seaduskuulekat elu.
26. Kaitsja on välja toonud selle, et I. Mitnitšuk soovib koheselt asuda tööle, et hakata hüvitama tekitatud kahju. Kaitsja toob välja sellegi, et vanglas on raske tööd leida. Selline väide ei päde I. Mitnitšuki puhul – vangla iseloomustuse kohaselt on sekkumisena peetud vajalikuks kinnipeetava suhtes just tööhõives osalemist ning ta määrati augustis majandustöödele, ent arsti vabastuse tõttu ta neis osalenud ei ole (lk 31 pöördel).
27. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
28. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse koostamiseks ja esitamiseks 2,5 tundi. Lisaks on kaitsja käinud I. Mitnitšukiga vanglas nõu pidamas 1 tunni. Kokku taotleb kaitsja 168 euro hüvitamist. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse Eesti Advokatuuri juhatuse
29. septembri
30. a otsusega kehtestatud korra (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord) p-s 23 väljatoodud määras, s.o summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau