lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud.
lg 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leidis, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele pärimisseaduse § 23 lg 4, 5 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel. Kohus tuvastas, et U.L. 23.10.2008. a tehtud kodune testament on tühine.
lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjate esindaja on esitanud taotluse kõikide menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Kohus ei saa selle seisukohaga nõustuda, sest eelnevalt on toimunud menetlus tähtaja ennistamise nõudes, mis on rahuldatud.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on asjas peamine vaidlus seisnenud pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise üle. Kohus ei ole hakanud lahendama testamendi kehtetuse või tühisuse vaidlust sisuliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas 12.10.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leidis, et hageja menetluskulud seoses testamendi tühisuse tuvastamisega ei ole olnud põhjendatud ning hageja on alusetult põhjustanud menetluse venimise. Käesolevas vaidluses on hageja alles pärast nõude kahe aasta pikkust menetlemist avastanud, et testament on tühine. Kuna praeguseks välja toodud hagi aluseks olev asjaolu on selline, mis kindlustab üheselt hagi rahuldamise, on ilmselge, et kostjad oleksid hageja nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks õigeks võtnud ka koheselt pärast selle esitamist. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et hageja ei tohiks olla hooletu hagi aluste välja toomisel, sest hilisem hagi aluse muutmine võib põhjustada olukorra, kus kostja on sunnitud hagi õigeks võtma, kuid on hageja hooletuse tõttu enda poolt kandnud juba väga suures ulatuses menetluskulusid. Tulenevalt eeltoodust, samuti arvestades
lg 1 oli kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda selliselt, et hageja kanda jäävad täies ulatuses tema enda kulud ja 50% kostja menetluskuludest. 3
Tulenevalt
lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjad on asja menetlemisel kandnud menetluskuluna õigusabikulusid summas 3051.05 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on õigusabi osutamine kostjatele seisnenud alljärgnevas: 05.11.2009 kliendi poolt saadetud materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, kliendile lühihinnangu koostamine (1 h), 09.11.2009 suhtlemine kliendiga telefoni teel, arutamine juhtumiga seotud asjaolude üle, vastuse koostamine hagiavaldusele (1 h), 13.11.2009 kohtu kantseleis tsiviilasja 2-09-12321 toimikuga tutvumine (0,5 h), 23.11.2009 kirjaliku vastuse koostamine hagile (4 h), 12.04.2010 kohtuistungiks ettevalmistus, tutvumine hageja 05.04.2010 menetlusdokumendiga, õigusliku positsiooni kujundamine, osalemine kohtuistungil (1,5 h), 14.06.2010 tutvumine kohtutoimikuga (0,25 h), 17.06.2010 kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil (3 h), 14.09.2010 tutvumine määruskaebusega Tartu Maakohtu 26.06.2010 määrusele, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine määruskaebusele (3 h ), 26.10.2010 tutvumine Tartu Ringkonnakohtu 12.10.2010 määrusega, õigusliku positsiooni kujundamine, määruskaebuse koostamine Tartu Ringkonnakohtu 12.10.2010 määruse peale (2 h), 27.10.2010 määruskaebuse koostamine Tartu Ringkonnakohtu 12.10.2010 määruse peale (3 h), 06.04.2011 tutvumine hageja 23.03.2011 taotlustega, õigusliku positsiooni kujundamine taotluste suhtes, valmistumine kohtuistungiks (0,50 h), 06.04.2011 osalemine kohtuistungil (0,50 h), 20.05.2011 tutvumine hageja 12.05.2011 seisukohtadega, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine 12.05.2011 seisukohtadele (2,5 h), 01.06.2011 tutvumine Tartu Maakohtu 25.05.2011 määrusega, õigusliku positsiooni kujundamine, kirjalike seisukohtade koostamine hagi aluse muutmise ja menetluskulude väljamõistmisega seonduva kohta (1,5 h). Kohus leidis, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukusastet, kostjate esindaja poolt menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega ning asjaolu, et antud asjas on toimunud menetlus kahes kohtuastmes, on kostjate õigusabikulud summas 3 051.05 eurot olnud põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks käesolevas tsiviilasjas 3 051.05 eurot, millest tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista 50%, s.o 1 525.52 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. A.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis A.K. menetluskulud tema enda kanda ja 50% A.L. ja K.M. i menetluskuludest A.K. kanda ning mõistis A.K. lt A.L. ja K.M. i kasuks välja 1 525.52 eurot ning uue otsuse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud A.L. ja K.M. i kanda ning mõista A.L. lt ja K.M. ilt A.K. kasuks välja 6 182.03 eurot. Apellant palub apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on apellant seisukohal, et kohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel vääralt kohaldanud
lg 6, § 172 lg 1, § 162 lg 4 ja § 169 lg 1 ning ebaõigesti kohaldamata jätnud
lg 1; 2) juhib apellant tähelepanu asjaolule, et kostja ei võtnud hagi õigeks kohe hagi menetlusse võtmise järgselt. Hagi esitati 16.03.
lõikest 6 tulenevalt, kuivõrd kostjad võtsid hagi õigeks tunduvalt hiljem kui hagi menetlusse võeti; 3) on
lg 6 ainuvõimalik tõlgendusviis selline, et menetluskulud jäävad hageja enda kanda ainult siis, kui kostja võtab hagi õigeks kirjalikus vastuses hagile vastavalt
Sõna „kohe“
lõikes 6 ei võimalda menetluskulusid jätta hageja kanda siis, kui kostja on hagi õigeks võtnud hiljem (näiteks kohtustungil või kohtule esitatud avalduses
Hagi aluse hilisem muutmine ei ole käsitletav uue hagi esitamisena ning seetõttu ei saa hagi aluse muutmise järgset hagi õigeksvõttu lugeda hagi koheseks õigeksvõtuks
Apellant juhib tähelepanu ka asjaolule, et kohus ei ole
lõike 6 kohaldamisel andnud hinnangut sellele, kas kostja on andnud põhjuse hagi esitamiseks või mitte; 4) jääb apellandile arusaamatuks kohtu viide
Käesolevas asjas ei ole hagita menetlust toimunud. Seega on kohus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel vääralt kohaldanud
lõiget 1; 5) on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 punktis 10 märkinud, et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus põhjendab
lg 4 kohaldamist sellega, et hageja menetluskulud seoses testamendi tühisuse tuvastamisega ei ole olnud põhjendatud ning hageja on hooletuse tõttu põhjustanud menetluse venimise. Apellant ei saa selle seisukohaga nõustuda. Kohus ei ole põhjendanud, milles seisneb hageja menetluskulude põhjendamatus seoses testamendi tühisuse tuvastamisega. Käesoleva tsiviilasja põhiprobleemiks on testamendi tühisuse tuvastamine olnud algusest peale. Apellant on muutnud vaid hagi alust, kuid hagi ese on läbi terve menetluse olnud sama. Hageja on algusest peale taotlenud testamendi tühiseks või kehtetuks tunnistamist; 6) ei ole apellant põhjustanud alusetut menetluse venimist. Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et talle ei olnud hagi esitamisel ega ka varem kui hagi aluse muutmise taotluse esitamisel teada täiendav asjaolu, mis tingis testamendi tühisuse (s.o et üks koduse testamendi allakirjutamise juures viibinud tunnistaja oli isik, kes seda PärS § 23 lõikest 4 tulenevalt olla ei võinud).
lõikes 1 sätestatud menetlusõiguste 5 heauskse kasutamise kohustust, ning apellandile ei saa menetluse venimise põhjustamist ette heita; 8) leiab apellant, et kohtu viide
Apellant ei ole kohtumenetluse jooksul käitunud
Apellant ei ole lasknud mööda menetlustoimingu, vastuväite või tõendi esitamise tähtaegasid või põhjustanud mõne menetlustoimingu aja muutumise. Kohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel vääralt kohaldanud
lõiget 1; 9) leiab apellant, et kohus on praeguses asjas põhjendamatult kohaldamata jätnud
lg 1, mille kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nii pärandi vastuvõtu tähtaja ennistamine kui testamendi tühiseks tunnistamise otsuse tegi kohus vastustajate kahjuks. Põhjendamatu on praegusel juhul menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel üht tsiviilasja kunstlikult mitmeks osaks tükeldada, seda enam, et mõlemad hageja nõuded rahuldati.
4. A.L. ja K.M. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad kõik menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb hagihind
alusel määrata vastavalt hüve väärtusele, mida apellant on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, ning selliseks hüve väärtuseks on käesoleval juhul apellandi kanda jäetud menetluskulud kogusummas 7707.55 eurot, mille pealt oleks tulnud riigilõivu tasuda 798.89 eurot, siis oleks kohus
lg 1 p 3 alusel pidanud keelduma apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuna apellant ei ole riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Vastustajad teatavad, et nende hinnangul on ringkonnakohus võtnud apellandi apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna apellant ei ole apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu täies ulatuses. Vastustajad esitavad kohtule taotluse määrata apellatsioonkaebuse hinnaks 7707.55 eurot ning anda apellandile tähtaeg täiendava riigilõivu (773.33 eurot) tasumiseks. Täiendava riigilõivu tasumata jätmise korral paluvad vastustajad
lg 2 alusel jätta apellandi apellatsioonkaebus läbi vaatamata; 2) on maakohus menetluskulude jaotamisel kohaldanud õigesti
lg 6, § 172 lg 1 ja § 162 lg 4, jättes nimetatud sätete alusel apellandi kanda tema enda menetluskulud ning 50% vastustajate menetluskuludest. Menetluskulude apellandi kanda jätmine on põhjendatud
lg 6 alusel, sest vastustajad võtsid kostjatena hagi õigeks kohe pärast seda, kui apellant muutis hagejana olulisel määral hagi alust. Vastustajad selgitavad, et hagi õigeks võtmine 25. mail 2011. a on vaadeldav selle kohese õigeksvõtmisena
lg 6 tähenduses ning et vastustajad ei ole oma käitumisega mingil viisil andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega pidi kohus otsuse tegemisel arvestama, et kui hageja oleks kohe hagi esitamisel välja toonud, et 23.10.2008. a testament on tühine PärS § 23 lg 4 alusel, siis oleksid kostjad hagi koheselt õigeks võtnud, sest puudub alus sellise nõude rahuldamata jätmiseks; 3) juhul kui kohus peaks leidma, et
lg 6 järgi ei ole põhjendatud kogu kohtumenetluse vältel tekkinud kulude jätmine maakohtu määratud osas apellandi kanda, on vastav kulude jaotus põhjendatud
Seda seetõttu, et enne hagi aluse muutmist 12.05.
Apellandi poolt kogu menetluse vältel esitatud väited ja tõendid U.L. allkirja võltsituse ja tema suhtes raskete asjaolude ära kasutamise ning tema mõjutamise kohta olid asjakohatud ning jäid kohtu poolt arvestamata. Uus hagi alus tingis vastustajate poolt hagi õigeksvõtmise. Siinkohal aga juhivad vastustajad kohtu tähelepanu asjaolule, et juba apellandi 16.03.2009. a hagiavalduse p-st V selgub, et apellant oli teadlik, et testamendi allkirjastamise juures viibis tunnistajana V.L.; 4)
lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt peab kostja esitatud hagile kohtule kirjalikult vastates teatama muuhulgas seda, kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Esialgses hagis ei väitnud apellant kordagi, et testament oleks tühine tulenevalt PärS § 23 lg 4 nõuete rikkumisest. Seega ei saanud ja ei pidanud vastustajad hagi sel alusel õigeks võtma enne, kui hagi vastavalt muudeti, s.o 25. mail 2011. a; 5) on Tartu Maakohus erinormide kohaldumise tõttu põhjendatult jätnud kohaldamata
Käesoleval juhul on vastustajad põhjendanud, et kuna nad võtsid mõistlikult võttes esimesel võimalusel hagi õigeks, kohaldub
Alternatiivsena, kui kohus peaks siiski leidma, et hagi ei võetud õigeks kohe
lg 6 tähenduses, on antud juhul asjakohane
lg 3, kuna kogu hagi aluse muutmisele eelnenud menetlus keskendus taotlustele ja väidetele, mis ei omanud käesolevas asjas mingit tähtsust ning mis jäid lõppastmes kohtu poolt arvestamata. Lisaks, kuna vahemikus 16.03.2009.a–10.01.2011.a keskendus kogu vaidlus pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise küsimusele, mis oma olemuselt kuulub lahendamisele hagita menetluses, reguleerib vastavate menetluskulude jaotust
Eelnevast tuleneb, et menetluskulude jaotust reguleerivad erinormid
lg 6, § 169 lg 3 ja § 172 lg 1, mistõttu Tartu Maakohus on põhjendatult jätnud kohaldamata üldnormi
lg 1; 6) alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et antud juhul kohaldub üldnorm
lg 1, tuleb täiendavalt arvestada § 162 lõiget 4, mistõttu on põhjendatud apellandi menetluskulude jätmine täielikult tema enda kanda. Vastustajad on seisukohal, et isegi siis, kui nimetatud erinormid (§ 168 lg 6 ja § 169 lg 3) ei oleks käesoleval juhul asjakohased, kohalduks § 162 lg 1 kui üldnormi kõrval täiendavalt § 162 lg 4, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustajad leiavad, et ülalkirjeldatud asjaolusid arvestades oleks vastustajate suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta nende kanda väga mahukad menetluskulud olukorras, kus apellandi hooletu käitumise tõttu ei saanud vastustajad selliste menetluskulude kandmist vältida või neid oluliselt piirata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab asjas hageja kantud menetluskulud kostjate kanda ja kostjate 7 menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas
6. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajatega, et apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud ebaõigesti riigilõivu. Ringkonnakohus märgib, et asja selguse huvides oleks pidanud kohtu selgitus riigilõivu ja hagihinna kujunemise kohta olema kirjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses. Kuna seda seal ei olnud, siis esitab ringkonnakohus oma põhistused käesolevas lahendis. Ringkonnakohus nõustus apellatsioonkaebust menetlusse võtma 25.56 € suuruse riigilõivuga, kuna loeb need apellatsioonkaebused, kus on vaidlustatud üksnes menetluskulude osa, mittevaralisteks nõueteks
mõttes ning määrab kooskõlas lõikega 2 nendes apellatsioonkaebustes hagihinna erineva lõikest 1. Ringkonnakohus leiab, arvestades menetluskulude vaidluse eripära võrreldes haginõude üle toimuva vaidlusega, et kohane on nimetatud apellatsioonkaebustelt tasuda riigilõiv, mis vastab määruskaebuselt tasumisele kuuluvale riigilõivule. Käesolevas asjas määras maakohus hagihinnaks 25 564,66 € (400 000 kr). Nimetatud summalt tuleks apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 2 556,46 €. Vastustaja peab arvestama, et juhul, kui ringkonnakohus nõustuks nende seisukohaga riigilõivu osas, siis arvestades seda, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, jääks nimetatud kulu koos muude apellatsioonimenetluse kuludega vastustajate kanda. Ringkonnakohus jääb seisukoha juurde, arvestades vaidluse osa ulatust hagiesemesse, et juhul, kui vaidlustatakse üksnes menetluskulusid, ei ole põhjendatud panna menetlusosaliste kanda kulud hagihinnast lähtudes. 7.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja pöördus 16.03.2009 kohtusse notari soovitusel, kuna hilines notari poole pöördumisega ühe päeva. Esialgses hagis esitas hageja faktilised asjaolud, miks tema arvates on 23.10.2008 testament tühine. Testamendi tegemise ajal kehtinud PärS § 88 lg 7 kohaselt, kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Kostjad vaidlustasid menetlust läbivalt kõiki hageja toiminguid, sh esitasid Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu tähtaja ennistamise määruse peale. Kostjad ei teinud menetluse käigus kordagi avaldust, millest oleks saanud järeldada, et nad hageja väidetega nõustuvad. Asja materjalidest nähtub, et hageja valduses ei olnud 23.10.2008 koostatud testamenti. Seega ei saa talle ette heita, et ta ei märkinud hagi esitamisel hagi aluses asjaolu, et testament on tühine PärS § 23 lg 4 alusel, mille kohaselt ei või tunnistajaks olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Samal ajal oli see asjaolu kostjatele algusest peale teada ning kuna neid esindas menetluses õigusteadmistega esindaja, siis ei saa selle teadmise õiguslike tagajärgede riski nendelt ära võtta võimalik seaduse mittetundmine. 8 Kostjad vaidlustasid ka hageja poolt testamendi tühisusele viitamisel uue aluse esile toomise, väites, et hagejal puudub õigus pärast nii kaua aega kestnud menetlust uue faktilise asjaolu esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejal ei olnud vaidlusalust testamenti ja kostjad ei esitanud seda, samuti ei avaldanud testamendiga seotud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mis oleksid menetluse tähtaega oluliselt lühendanud, siis puudub alus asuda seisukohale, et kostjad ei ole oma käitumisega andnud alust hagi esitamiseks. Vastupidi, asja materjalidest nähtub, et hageja nõudeõiguse realiseerimiseks oli ainus võimalus esitada hagi. Kostjad ei võtnud hagi kohe õigeks, vaid alles pärast pikka aega kestnud menetlust. 8. Hageja esitas 01.06.2011 maakohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos nimekirjaga. Nimetatud taotluse kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 2582,03 € ja teinud kulutusi õigusabile summas 3600 €. Ringkonnakohus leiab, et hagejale ei ole käesolevas menetluses põhjust ette heita ebakohaste menetlustoimingute tegemist, venitamist ega muud, mis annaks aluse vähendada õigusabikulude summat. Kostjad esitasid omapoolse taotluse õigusabikuludele summas 3051,05 €. Arvestades hagi koostamisega seotud kulutusi, saab poolte õigusabikulud seega lugeda kantuks samas suurusjärgus, kostjad ei ole ka vastuväites vaidlustanud hageja õigusabi kulu suurust. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 6182,03 €. 9. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu analoogia alusel
lg 1 järgi jätta solidaarselt kostjate kanda.
ei kohaldu apellatsiooniastmes, mistõttu tuleb käesolevas menetluses kantud kulude hüvitamiseks järgida menetluskulude kindlaksmääramise korda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 9 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.