1-10-15582/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 17.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.12.2015 koht Kohtuasja number 1-10-15582 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roland Jürjevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Roland Jürjevitš, isikukood 37804270023, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 11.06.2010 ja lõpp 16.03.2016 RESOLUTSIOON Jätta ROLAND JÜRJEVITŠ vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Roland Jürjevitšile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roland Jürjevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.12.2010 otsusega tunnistati Roland Jürjevitš süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 9, 10 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.05.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 5 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.06.2010. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. 1 Alates 08.06.2011 töötab isik vangla majandustöödel, käesoleval ajal on hõivatud tööga köögis. Isik on läbinud usulise taastava õiguse programmi "Tee" (On teinud järeldused tehtud teost ning kahetseb. On kindel, et enam kunagi ei satu kuritegelikule teele). Isik on läbinud ka vestlused psühholoogiga (Isiku jaoks on olulised sellised eetilised väärtused nagu ausus, väärikus, truudus, ustavus, abivalmidus, usk Jumalasse, aga ka lõbusus ja huumorimeel. Konfliktides ja keerulistes olukordades eelistab leida kompromisse ja rahumeelseid lahendusi. On koostööaldis, sõbralik, hea kohanemisvõimega, motiveeritud ennast arendama ja täiendama). Isikuga on alustatud ka individuaalvestlusi alkoholist hoidumise osas. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Pastor A S keeldub kinnipeetavat enda juurde elama võtmast. Elukoha saamiseks on kinnipeetaval vaja pöörduda viimase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole (xxxx vald). Ämari vanglas sai keskhariduse, lisaks käis piiblikoolis. Positiivne suhtumine hariduse omandamisesse, prioriteediks töö, kuid ei ole ka õpingute vastu. Erialast kvalifikatsiooni ei oma, tööoskused erinevates valdkondades, sh ehitajana, raudteetöölisena, autopesijana, trükikojas operaatorina, kosmeetika konsultandina, liinitöölisena õlletehases. Töösse suhtumine on positiivne. Vangistuses on olnud tööga hõivatud, käesoleval hetkel on hõivatud tööga väljaspool vanglat xxxx ja xxxx OÜ-s. K-raha andmetel on isikul tasumata võlanõudeid 2360,09 eurot, vabanemisfondis on 1172,78 eurot. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad õde ja vend, kellega ei suhtle kuna lähedased on loobunud temast. Vanemad on surnud. Toetavaks isikuks on üksnes pastor A S. Kriminaalse suhtlusringkonnaga on väidetavalt suhted katkestanud, ühtlasi on soov keskkonda vahetada, et hoiduda varasematest tuttavatest. On olnud abielus ning on olnud ka kooselu, mõlemad suhted on tänaseks katkenud. Mõjutatavust ei ole täheldatud, on kindlameelne. Hindab stabiilset elukorraldust, kuid eelnev kriminaalne käitumine viitab riskivale elustiilile. Alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole. Varasemad kuriteod on toimepandud alkoholijoobes ja grupis. Enda sõnade kohaselt tarvitas alkoholi tavaliselt sõprade seltskonnas ning mitte tihti. Toimepandud kuriteod sõltuvad rohkem isiksuse omadustest ja mõtteviisist, alkohol lisas pigem impulsiivsust. Motivatsioonist hoiduda alkoholist on olemas ning teadvustab alkoholi tarbimisega seotud tagajärgi. Vägivaldset käitumist alkoholijoobes ei ole tuvastatud. Narkosõltuvust samuti diagnoositud ei ole. Motivatsioon ka narkootikumidest hoidumiseks on olemas. Vangla meditsiiniosakonna poolt diagnoositud krooniline haigus, erikohtlemist ei vaja. Psühholoogilisi-psühhiaatrilisi probleeme ei ole täheldatud. Isiksusena tugev ja tahtejõuline, sotsiaalset isolatsiooni ei esine. Suhtlemisel avatud, enesehinnang adekvaatne. Vägivaldset käitumist ilmneb üksnes toimepandud kuriteos. Igapäevaselt agressiivset käitumist ei nähtu, rahumeelne. On impulsiivne, eesmärkide saavutamisel eeldab kiireid tulemusi, mitte pikaajalisi strateegiaid. Eesmärk vabanemisel on elada õiguskuulekalt ning suhelda kristlike inimestega, kes teda toetavad. Varasemalt olnud intsident ametnikega, kuid nüüdseks on teinud sellest järeldused ja korrigeerinud oma käitumist selles osas. Vestlusel väljendas kahetsust viimase kuriteo ajal kannatanule põhjustatud kahju suhtes, on motiveeritud muutuma. Saab aru ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide vajalikkusest. Tuleviku osas on kindlad pidepunktid, millest juhinduda elu osas - usuline tegevus, pere, tööhõive. Tunnistab, et esmakordselt valdas teda kuriteo toimepanemise ajal süütunne. On kannatanult kirjalikult andeks palunud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 29%. Lähtuvalt eeltoodust toetab vangla Roland Jürjevitši ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata katseaeg pikkusega 6 kuud ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. 2 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Õigus pöörduda viimase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole ja taotleda sotsiaalpinda, ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg-s 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes kannab vanglas karistust kolmandat korda, käesoleval ajal raskendavatel tehioludel röövimise toimepanemise eest. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (varasemad kuriteod olid toimepandud joobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on läinud järjest ohtlikumaks ja vägivaldsemaks. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas neid ka olles tingimisi vangistusest vabastatud, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud vangistus. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Lisaks ei pea prokuratuur õigeks ega põhjendatuks vabastada kinnipeetav sisuliselt ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt. Kuivõrd varasemad karistamised ning enda suhtes kulgev katseaeg ei takistanud teda uue I astme tahtliku kuriteo toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused küll puuduvad, kuid sellest ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Roland Jürjevitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 10.12.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et elukohajärgne xxxx valla sotsiaalamet on lubanud isikule vabanemisel korteri, kinnipeetav on kirjalikult ja telefoni teel nendega ühendust võtnud. Selgitab, et alkoholiga seotud probleemid olid tal 10 aastat tagasi. Leiab, et ei ole mõtet teda vabastada ennetähtaegselt, kuna nagunii plaanib lahkuda Eestist. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Käesolev kuritegu on raske esimese astme varavastane kuritegu – röövimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on kinnipeetav vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga, läbinud usulise suunaga taastava õiguse programmi Tee ja vestelnud regulaarselt psühholoogiga. Lisaks toimuvad kinnipeetavaga individuaalvestlused alkoholist hoidumise teemadel. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Kohtuistungil avaldas ta, et on ühendust võtnud Tapa valla sotsiaalametiga, kes on lubanud isikule vabanemisel sotsiaalkorteri anda, kuid kohtule ühtegi tõendite selle kohta esitatud ei ole. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule kindla igakuise sissetuleku majandusliku toimetuleku soodustamiseks. Kinnipeetaval ei ole eriala, kuid ta omab erinevaid tööoskusi ning tema suhtumine töösse on positiivne, mis võiks soodustada töökoha leidmist. Tasumata võlanõudeid on iseloomustuse kohaselt ligikaudu 2300 eurot, vabanemisfondis on 1172,78 eurot. Kuna hoiustatust ei jagu võlanõuete tasumiseks ja esialgseks majanduslikuks toimetulekuks, siis mõjutavad tasumata nõuded isiku majanduslikku toimetulekut negatiivselt. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil vägivalda kasutades, mistõttu võib garanteeritud töökoha ja sellest tulenevalt kindla sissetuleku puudumine olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Tema vanemad on surnud ning suhted õe ja vennaga on katkenud. Ainsaks toetavaks isikuks on pastor, kes aga ei ole nõus kinnipeetavat vabanemisel enda juurde elama võtma. Väidetavalt kriminaalse taustaga isikutega enam ei suhtle ja isikul on kindel soov keskkonda vahetada, et hoiduda varasematest tuttavatest. Kinnipeetaval alkoholisõltuvust küll diagnoositud ei ole, kuid varasemad kuriteod on toimepandud lisaks grupile ka alkoholijoobes olles. Alkohol ei olnud kuritegude soodusteguriks, vaid pigem lisas kuritegude toimepanemisele intensiivsust. Seos alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel puudub. Narkosõltuvust samuti diagnoositud ei ole. Isikul on nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisest hoidumise motivatsioon enda sõnul olemas. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 21% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 29%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist keskmiselt enamarvestatava riskiga, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval ajal ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna käesolev kuritegu on toimepandud katseajal, mil isik oli vabastatud eelneva karistuse kandmisest ennetähtaegselt. Seega ei ole varasemad karistused ega käitumiskontrollile allutamised isikule positiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist katseajal olles, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4 Kohus leiab, et Roland Jürjevitši puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Samuti avaldas kinnipeetav kohtuistungil, et ta ei soovi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Roland Jürjevitši vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5