KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-
§ 124lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- MM esitas 14.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu arestikambri nõuetele mittevastavusega ajavahemikul 2009–2013 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3973,20 eurot. Kaebaja viibis Pärnu arestikambris perioodidel 16.02.2009– 30.04.2009; 29.05.2009–05.06.2009; 06.11.2009–13.11.2009; 12.03.2010–30.04.2010; 02.07.2010–09.07.2010; 19.11.2010–26.11.2010; 27.05.2011–16.06.2011; 25.02.2011– 04.03.2011; 26.08.2011–02.09.2011; 21.10.2011–28.10.2011; 02.12.2011–16.12.2011; 28.03.2013–05.04.2013 ja 12.04.2013–19.04.2013 inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates tingimustes. 3-14-51465 MM esitas 22.08.2014 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, märkides, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt on kahjunõue võimalik esitada kümne aasta jooksul tingimusel, et isik ei olnud tekkinud kahjust varasemalt teadlik. Kaebaja sai enda inimväärikust alandavast kohtlemisest teada alles kohtulahendeid lugedes, milles tuvastati rikkumisi arestimajades ja mõisteti välja kahjuhüvitisi.
- Politsei- ja Piirivalveamet palus kirjalikus vastuses kohaldada aegumist mittevaralise kahju nõudes osas, mis puudutab MM viibimist Pärnu arestikambris ajavahemikel 16.02.2009–30.04.2009; 29.05.2009–05.06.2009; 06.11.2009–13.11.2009; 12.03.2010– 30.04.2010; 02.07.2010–09.07.2010; 19.11.2010–26.11.2010; 25.02.2011–04.03.2011 ja 27.05.2011–16.06.2011.
§ 46
lg 4 näeb hüvitamiskaebuse esitamise tähtajaks ette kolm aastat arvates päevast, kui kaebaja sai või pidi saama teada kahju tekkimisest. Muus osas palus vastustaja jätta kaebuse täielikult rahuldamata ja menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda. 3. Tallinna Halduskohus luges 21.01.2015 määrusega MM kaebuse Pärnu arestikambri kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks perioodide 16.02.2009–30.04.2009; 29.05.2009–05.06.2009; 06.11.2009–13.11.2009; 12.03.2010–30.04.2010; 02.07.2010– 09.07.2010; 19.11.2010–26.11.2010; 25.02.2011–04.03.2011 ja 27.05.2011–16.06.2011 osas esitatuks kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1); jättis MM kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse eelnimetatud perioodidega seonduva kahju hüvitamise nõude osas (resolutsiooni p 2); jätkas menetlust perioodidega 26.08.2011– 02.09.2011; 21.10.2011–28.10.2011; 02.12.2011–16.12.2011; 28.03.2013–05.04.2013 ja 12.04.2013–19.04.2013 seonduva kahju hüvitamise nõude osas summas 818,40 eurot (resolutsiooni p 3). Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused alandasid kaebaja inimväärikust ning väidetava kahju tekitajaks oli PPA, pidid kaebajale olema teada hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Kuna kaebus on kohtule esitatud 14.07.2014, siis oli kolmeaastane kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg ajavahemikku 16.02.2009– 16.06.2011 jäävate kinnipidamisperioodide osas möödunud enne hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumist. Kaebaja on RVastS § 17 lg-t 3 sisustanud ekslikult, sest selles märgitud 10-aastane tähtaeg puudutab üksnes juhtumeid, kus kahju hüvitamist nõudev isik ei ole kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saanud ega pidanudki teada saama. Kaebaja pidi aga arestimajas viibimisega tekkivatest tagajärgedest (sh ruumikitsikusest) ja kahju põhjustajast saama teada kohe arestimajas viibimise ajal, mistõttu kohaldub 3-aastane tähtaeg. Nimetatud tähtaja jooksul pidi kaebaja selgusele jõudma nii kahju põhjustajas, kahju põhjustanud toimingus kui ka selle toimingu õigusvastasuses.
§ 46
lg 4 kohaselt hakkab hüvitamiskaebuse tähtaeg kulgema kahjust ja selle põhjustanud isikust, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisest. Kaebajale pidi kahju tekkimine ja selle põhjustaja selguma hiljemalt siis, kui lõppes tema hoidmine õigusvastastes tingimustes. Hilisemat kohtupraktikat (nt haldusasjades nr 3-13-156; nr 3-3-110-14; nr 3-13-1599) ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis takistanuks kaebuse tähtaegset esitamist ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub seetõttu alus.
§ 124
lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus kaebetähtaja rikkumisest tulenevalt asja menetluse Pärnu arestikambri kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamise nõude osas perioodidel 16.02.2009–16.06.2011. Ajavahemikku 26.08.2011–19.04.2013 jäävate kinnipidamise perioodide osas on kahju hüvitamise kaebus tähtaegne ning selles osas menetlus jätkub. 2
(4)3-14-51465
- MM esitas halduskohtu määruse peale 29.01.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 12.02.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- MM palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus osas, milles tema hüvitamiskaebus loeti ajavahemike 16.02.2009–30.04.2009, 29.05.2009–05.06.2009; 06.11.2009–13.11.2009; 12.03.2010–30.04.2010; 02.07.2010–09.07.2010; 19.11.2010– 26.11.2010; 25.02.2011–04.03.2011 ja 27.05.2011–16.06.2011 osas mittetähtaegseks ning jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata. RVastS § 17 lg 3 lubab kahjunõude esitada kümne aasta jooksul, kui isik ei olnud tekkinud kahjust varasemalt teadlik. Halduskohus on võtnud ennatliku seisukoha, et kaebaja pidi koheselt mõistma, et tingimused Pärnu arestimajas olid ebainimlikud. Kaebaja ei olnud sellest teadlik, sest ta oli vahistamise ajal alles 17-aastane ega teadnud seadustest midagi. Tänaseks on Pärnu arestimaja kinnipidamistingimuste kohta olemas mitmeid jõustunud kohtuotsuseid. Pärnu arestimajas ei ole varasemaga võrreldes midagi muutunud (jalutamist ei võimaldata, osaliselt on jätkuvalt ruumipuudus, kokkusaamise ruume pole tehtud ja pesu pesta ei saa). See näitab Pärnu arestimaja suhtumist inimväärikusse. Vastustaja heidab kaebajale ette, et ta oleks pidanud neile ise ütlema, et soovib jalutama minna jms, kuid vangistusseadusest tulenevalt oleks arestimaja pidanud lahendama jalutamise probleemi ise.
- Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- RVastS § 17 lg 3 ja
§ 46
lg 4 näevad kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks ette kaks tähtaega: 1) kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust; 2) kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Neid tähtaegu tuleb rakendada selliselt, et hüvitamiskaebus on tähtaegne üksnes tingimusel, et kaebuse esitamisel on samaaegselt kinni peetud mõlemast RVastS § 17 lg-s 3 ja
§ 46lg-s 4 sätestatud tähtajast.
Seega isegi juhul, kui kahju tekitamisest ei ole veel möödunud kümme aastat, kuid kaebaja pidi kahjust ja kahju tekitajast saama teada juba rohkem kui kolm aastat varem, siis ei ole hüvitamiskaebus tähtaegne. Samamoodi ei oleks kaebus tähtaegne juhul, kui kaebaja on küll pöördunud kohtusse enne kolme aasta möödumist sellest, kui ta sai teada kahjust ja selle tekitajast, kuid kahju tekitamine toimus rohkem kui kümme aastat varem. 8. Ringkonnakohus rõhutab, et RVastS § 17 lg-s 3 ja
§ 46
lg-s 4 sätestatud 3aastane hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg on seotud kahjust ja selle põhjustajast teadasaamisega, mitte aga kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ja selle tekitaja saab isikule teatavaks üldjuhul kahju tekkimise hetkel. Seetõttu ei oma tähtaja kulgemahakkamise seisukohast mingit tähtsust, millal tutvus MM kohtulahenditega, millest ta järeldas Pärnu arestikambri 3
(4)3-14-51465 kinnipidamistingimuste õigusvastasust ning hüvitisenõude esitamise võimalikkust. Kahju tekitamise õigusvastasuses ja oma õiguste rikkumises peab kaebaja jõudma selgusele kaebetähtaja jooksul.
- Ajavahemikku 16.02.2009–16.06.2011 jäävate kinnipidamisperioodide osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et MM ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on tähtaja möödalaskmise põhjuste osas viidanud üksnes sellele, et ta mõistis alles hiljem, et tema kinnipidamistingimused arestimajas võisid olla õigusvastased ja rikkuda tema õigusi ning põhjustada talle mittevaralist kahju. Nagu eelmises punktis märgitud, peab isik oma õiguste rikkumises suutma selgusele jõuda siiski seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Seejuures ei oma tähtsust, et ka PPA ise pidas kinnipidamistingimusi õiguspärasteks ning kaebaja ei olnud arestimajja sattumisel veel täisealine. Seadusandja on õiguskindluse (õigusrahu) huvides leidnud, et pärast kolmeaastase tähtaja möödumist ei ole kahjunõuete menetlemine üldjuhul põhjendatud, olenemata sellest, kui lihtne või keeruline oli kannatanul mõista temale kahju tekitanud tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust.
- Eelneva põhjal tuleb MM määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.01.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 4
(4)