Obsah (13)

§ 658§ 386§ 230§ 329§ 331§ 442§ 436§ 232§ 654§ 652§ 330§ 333§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-08

§ 658

lg-te 1, 2 kohaselt jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist ja ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) hageja tegi kostjale kolm rahaülekannet: - 11.11.

1. a 100 000 krooni; - 13.11.
2. a 100 000 krooni; - 20.11.
3. a 100 000 krooni; 2) 10.11.
4. a sõlmisid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin ja hageja töövõtulepingu vundamendi tegemiseks; 3) 30.11.
5. a kirjutasid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin ja hageja alla aktile, millega OÜ Mega Grupp andis hagejale üle töö – vundamendi ehitamine. Nimetatud akt oli aluseks hagejale arve nr 13/06 esitamiseks summas 118 000 krooni; 4) 01.12.
6. a sõlmisid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin ja hageja töövõtulepingu, millega OÜ Mega Grupp kohustus omal riisikol tegema elamu ehitamisel aadressil Tartumaa Vahi küla Humala kinnistu pos 14 lepingu p-s 1 nimetatud tööd ajavahemikus 01.12-29.12.
7. a ja hageja kohustus tööde eest tasuma 531 000 krooni; 5) 31.01.
8. a kirjutasid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin ja hageja alla tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile, mis oli aluseks hagejale arve esitamiseks summas 800 000 krooni; 6) 14.04.
9. a esitas hageja kostjale avalduse laenulepingu ülesütlemiseks ning nõudis 300 000 krooni tagastamist. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja kandis kostjale üle 300 000 krooni ehk 19 173.49 eurot. Hageja väitel andis ta 300 000 krooni kostjale laenuna. Kostja vastuväitel puudus poolte vahel aga laenusuhe ja hageja poolt ülekantud raha on kulutatud hageja Vahi küla Humala kinnistu elamu vundamendi ehitamiseks. Kostja vastuväite kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja elamu vundamendi ehitus koos materjaliga läheb maksma 418 000 3 krooni, millest hageja tasus 118 000 krooni ülekandega töövõtulepingu poolele OÜ-le Mega Grupp ja 300 000 krooni kostjale, kes oli töövõtja seaduslik esindaja, selleks, et kostja muretseks vundamendi jaoks materjalid odavamalt (ilma käibemaksuta). Hageja vaidles kostjale vastu kinnitades, et kogu vundamendi – nii materjali kui ehitamise - maksumus kokku oli 10.11.
10. a töövõtulepingu järgi 118 000 krooni. Kohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel maakohtus on kostja tõendanud, et hageja poolt ülekantud rahasumma 300 000 krooni, kulus hagejale endale kuuluva ehitatava maja vundamendi ehitamiseks. VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ei ole tegemist aluseta saadud rahasummaga, mida hageja oleks õigustatud kostjalt tagasi nõudma. Asjaolu, et hageja ja OÜ Mega Grupp vahel on sõlmitud 10.11.
11. a töövõtuleping vundamendi ehitamiseks hinnaga 118 000 krooni (tl 77-78), ei välista, et paralleelselt selle lepinguga ei saaks olla muid kokkuleppeid. Humala kinnistu paariselamu projektist nähtub, et ehitisealune pindala on 232 m
12. Kostja on selgitanud, et vundamendi tegelik mullatööde pindala oli suurem 340 m
13. Kostja poolt esitatud interneti keskkonnas ehitusteenuste vahendusega tegutseva ehitus.hange.ee kodulehe väljavõttest (tl 79-81) nähtub, et vundamendi rajamise keskmiseks ruutmeetri hinnaks koos materjaliga on 2528 krooni, betoonblokkide olemasolul 1333 krooni. Kostja poolt täiendavalt esitatud hinnapakkumistest (tl 215, 216) nähtub, et Humala kinnistu paariselamu vundamendi ehitustööde maksumus on koos käibemaksuga ~ 500 000 krooni. Kostja on esitanud materjali ostmise tõendamiseks kohtule müügilepingud K.A. ja I.A. (tl 123, 124), millest nähtub, et kostja on ostnud ehitusmaterjali 227 400 krooni ulatuses. Tunnistajad K.A. ja I.A. on oma ütlustega (tl 222-223) kinnitanud müügilepingutes märgitud ehitusmaterjali müümist Nikolai Kutkinile. Tunnistajate ütlustest nähtub ka, et neil oli Nikolai Kutkiniga juttu, et viimane ehitab või hakkab ehitama Viktor Kiseljovile maja. Hageja ei ole viidanud, et ta oleks vundamendi ehitusmaterjali ostnud mujalt. Kostja on selgitanud, et töövõtulepingus vundamendi ehitusmaksumuse vähendamine 118 000 kroonile oli hageja idee, et säästa oma raha ja muist ehitusmaterjali ja ka tööst teenusena saada käibemaksuvabalt. Hageja poolt kostjale laenu andmine ei ole ka mõistlikult põhjendatav. OÜ Mega Grupp ja Viktor Kiseljovi vahel sõlmitud töövõtulepingu pooled teineteist ei tundnud. Hageja kasutas maja ehitamiseks pangalaenu ja ei ole veenev, et hageja andis sellest ehituseks saadud rahast tagatiseta oma maja ehitajale 300 000 krooni laenu, märkimata ülekannete selgitusse, et tegemist on laenuga. Raha ülekandmine kostjale on toimunud OÜ Mega Grupp ja hageja vahel 10.11.
14. a sõlmitud töövõtulepingu punktis 2 kokku lepitud vundamendi tööde tegemise tähtajal 13.11.
15. a kuni 30.11.
16. a. 18.09.
17. a määrusega on hagi tagamise abinõuna seatud kohtulik hüpoteek Antonina Kutkinale kuuluvale kinnistule asukohaga Pääsusilma 9 Tartu. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX summas 300 000 krooni Viktor Kiseljovi kasuks.

§ 386

lg 4 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse jõustumisel tühistada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Viktor Kiseljov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kostja hagejale vundamenti ehitanud, seda on teinud OÜ Mega Grupp. Kostja selgitused vundamenti tegelike mullatööde mahu suuruste kohta on asjakohatud ning põhjendamatud. Samuti jääb apellandile arusaamatuks kohtu viited interneti keskkonnas ehitusteenuste vahendusega tegutseva ehitus.hange.ee kodulehe väljavõttest, kus vundamendi 4 ruutmeetri keskmiseks hinnaks koos materjalidega on 2528 krooni, betoonblokkide olemasolul 1333 krooni. OÜ Mega Grupp ei ole esitanud Viktor Kiseljovile ühtegi pretensiooni, mis puudutab tööde mahtusid või tööde maksumust. Kostja ei ole lepingu pool ning tema poolt esitatud selgitused on antud asjas asjakohatud; 2) on maakohus jätnud täielikult arvestamata töövõtulepingu tähenduse antud asjas ja põhjendamatult otsinud olematut paralleelset lepingut, mille sisu ja olemas on täielikult tõendamata. Antud asjas on tõendatud, et vundamendi ehitas OÜ Mega Grupp ja selle üle ei ole vaidlust. Kostja ei ole tõendanud, et tema ehitas vundamendi hagejale. Sellega eksib kohus

§ 230lõikes 1 sätestatu vastu.

Kostja pidi tõendama, et tal ei ole kohustust tagastada rahasummasid VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, et esinevad § 1028 lg-s 2 sätestatud alused; 3) tuli 23.05.2011. a toimunud kohtuistungil kostja välja uute tõenditega hinnapakkumistega ja taotluse nende asja juurde võtmist. Hageja esindajana esitasin vastuväite tõendite vastuvõtmise kohta põhjusel, et need on esitatut menetlusõiguse norme rikkudes (

§ 329ja § 330).

Kohus rahuldas kostja taotluse tõendite vastuvõtmise kohta põhjendustel, et tegemist on erandliku olukorraga, kus asi on saadetud uuele arutamisele maakohtusse.

§ 331

lg 1 ei sätestata erandliku olukorrana asja saatmist uuele arutamisele maakohtusse, mis annaks õiguse menetlusosalisele esitada menetlusõigust rikkudes tõendeid ja taotlusi, mistõttu on maakohus seda taotlus menetledes oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme; 4) ei nimeta kohus otsuses ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ostetud materjali oleks kasutatud Kiseljovi maja vundamendi puhul. Kohus ei selgita ega põhjenda, kuidas tõendavad tunnistajate ütlused kostja õigust mitte tagastada rahasumma 300 000 krooni. Tunnistajate ütlused on vastuolulised kostja enda ütlustega, lepingud ei käsitle materjalide koguseid ega vastavust ehitusprojektile. K. A sõlmitud lepingus puuduvad samuti andmed koguste kohta, mida osteti. Kohus ei ole hinnanud nende tõendite usaldusväärsust, vaatamata sellele, et hageja on välja toonud nende tõendite puudused kohtuistungil; 5) on täiesti arusaamatu kohtu väide, et hageja ei ole viidanud, et ta oleks vundamendi ehitusmaterjali ostnud mujalt. Otsuses nimetatud põhjenduste puudumine viitab kohtu järelduste meelevaldsusele ning äärmisele pealiskaudsusele õigussuhete tuvastamisel. Töövõtulepingus 10.11.2006. a on sõnaselgelt kirjas, kes ehitab vundamendi ja mis hinnaga ning millistel tingimustel. Maakohus ei põhjenda, miks nimetatud tõend ei tõenda vundamendi ehituslikku maksumust ning lepingu täitmist lepingupoolte poolt; 6) ei ole töövõtulepingus lepingu hinda vähendatud, leping on algusest peale sõlmitud summale 118 000 krooni. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta otsuse tegemisel töövõtulepinguga, vaid arvestab otsuse tegemisel kostja paljasõnaliste selgitustega ja teeb nendest meelevaldsed põhjendamata järeldused, millega rikub

§ 442lg 8 sätestatut.

Kohus märgib lisaks tõendite nimetamisele otsuse põhjenduste osas, et hageja poolt kostjale laenu andmine ei ole ka mõistlikult põhjendatav. Kohus jätab siinkohal põhjendamata, millest selline järeldus. Hageja tundis N. Kutkini poega ja tema sõpru, samuti teadis, et N. Kutkinile kuuluv OÜ Mega Grupp ehitab talle maja. Raha laenas hageja kostjale seetõttu, et viimane ehitas hagejale maja, hageja teadis, et kostjal peab olema raha laen tagasi maksta; 5 7) on hageja käitumine vastupidi kohtu arusaamadele mõistlik, kui laenas raha isikule, kelle äriühing ehitas temale. Ehitustööde käigus tekkis usaldus, mis andis garantii laenu tagasimaksmise suhtes; 8) ei põhjenda kohus, millest tuleneb seisukoht, et hageja on andnud kostjale laenu rahast, mis on laenatud pangast. Hageja ei ole kasutanud pangast saadud raha laenu andmiseks kostjale. Kohtu meelevaldse väite ümberlükkamiseks esitab apellant maksekorraldused maksete toimumise kohta; 9) on maakohus rikkunud

§ 436lõikes 1 ja § 442 lõikes 8 sätestatut, otsus on olulises mahus põhjendamata.

Otsuse põhjenduste osas puudub täielikult kohtu õiguslik põhjendus hagi rahuldamata jätmises osas, kohus ei ole viidanud ühelegi materiaalõiguse normile, mis annaksid kostjale õiguse jätta saadud rahasumma 300 000 krooni tagasi maksmata. Pelgalt tõendite loetlemine või nimetamine iseenesest ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks piisav, kui puudub nende tõendite õigusliku tähenduse analüüs otsusest. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ega objektiivselt (

§ 232lg 1).

Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav.

1. Nikolai Kutkin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusõigust. Vastustaja ei pea õigeks apellandi poolt uute tõendite lisamist. Apellandil oli piisavalt aega, et apellatsioonkaebusele esitatud tõendid esitada varem. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid kõiki käesolevas otsuses kooskõlas

§ 654lg-ga 6.

Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, kuna leiab, et maakohus ei ole rikkunud faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme.

1. Õige ei ole apellandi väide, et kuna vundamendi ehitas kostjale OÜ Mega Grupp, siis on käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ehitustööde mahu ja maksumuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud. Pooled vaidlevad selle üle, milline õigussuhe nende vahel oli ja mis eesmärgil kandis hageja kolme osamaksega kostjale üle kokku 300 000 kr. Hageja väitis, et tema nõude materiaalõiguslik alus on laenusuhe. Kostja esitas vastuväite, et poolte vahel ei olnud laenusuhet. Kostja vastuväite kohaselt kandis hageja talle raha üle selleks, et kostja kasutaks raha OÜ Mega Grupp poolt hagejaga sõlmitud töövõtulepingu täitmiseks. Kostja vastuväite kohaselt leppisid pooled teadlikult, maksude minimiseerimise eesmärgil, kokku, et osa ehitustööde ja -materjalide finantseerimise raha ei kanna hageja mitte OÜ Mega Grupp arvele, vaid osaühingu juhatuse liikme, s.o kostja, arvele. Kostja esitas tõendid, mis tõendavad, et novembris 2006, kui hageja kandis juhatuse liikmele raha üle, sõlmis hageja OÜ-ga Mega Grupp, keda esindas kostja, töövõtulepingu vundamendi tegemiseks. Kostja tõendas maakohtus, et OÜ Mega Grupp poolt tehtud vundament maksab vähemalt 418 000 kr, kostja esitas ka tõendid, mis kinnitavad, et kostja ja OÜ Mega Grupp lepingus märgitud 118 000 kr ei ole tavapärane tasu sama töö eest, küll aga saab tavapäraseks lugeda 418 000 kr. 6
2. Apellandi väide, et maakohus on põhjendamatult jätnud hageja ja OÜ Mega Grupp vahel sõlmitud lepingu tähelepanuta ja asunud tuvastama asjasse mittepuutuvaid asjaolusid, ei ole õige. Maakohus on kontrollinud poolte esitatud väiteid ning lugenud põhjendatult tuvastatuks kostja vastuväite, et hageja ja kostja vahel ei ole laenusuhet. Ringkonnakohus märgib, et hageja tugines maakohtu menetluses laenusuhtele, kuid kohtuvaidluse käigus esitas väite, et juhul kui kohus asub seisukohale, et laenusuhe puudus, siis tuleks hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Ringkonnakohtu arvates ei muutnud hageja sellega üksnes materiaalõiguslikku kvalifikatsiooni, vaid esitas alternatiivse hagi aluse. Kohtuvaidluse käigus ei saanud hageja muuta hagi alust, samas ei ole maakohus sellele tähelepanu pööranud ning on kohtuotsuses märkinud, et puudub alus hagi rahuldada ka VÕS § 1028 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja saanud hagejalt 300 000 kr ilma õigusliku aluseta, vaid poolte vahel sõlmitud kokkuleppe täitmise katteks, seetõttu ei ole täidetud VÕS § 1028 lg 1 koosseis ning apellandi viide VÕS § 1028 lg-le 2 ei ole asjakohane. Asjaolu, et vundamendi tegi OÜ Mega Grupp, mitte kostja, ei ole piisav, et lugeda hageja poolt tasutud summad alusetult saaduks.
3. Õige ei ole apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et hageja ja OÜ Mega Grupp vahel sõlmitud töövõtulepingut ei ole vaidlustatud ega muudetud. Asjaolu, et töövõtulepingus oli lepinguhinnaks 118 000 kr, ei välista, et OÜ Mega Grupp esindamise õigust omav isik sõlmis töövõtulepingu finantseerimiseks lisakokkuleppeid.
4. Apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui rahuldas kostja taotluse ja võttis asja juurde hilinemisega esitatud tõendid, on osaliselt õige. Maakohus andis 18.11.2010 üksnes kostjale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks viidates ringkonnakohtu juhisele, kuid ei määranud seejuures tõendite esitamiseks tähtaega (lk 164). Järgmisel kohtuistungil, mis toimus 23.05.2011, esitas kostja täiendavad tõendid (I kd lk 219). Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et sellega rikkus kostja

§ 330

sätestatud tähtaegu, kuid siiski oli maakohtul

§ 331alusel õigus taotlus rahuldada.

Hageja esitas õigeaegselt vastuväite kohtu tegevuse peale

§ 333

lg 1 alusel, kuid vastuväite esitamine iseenesest ei too kaasa tõenditega arvestamata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui kohus rahuldab hilinemisega esitatud taotluse, siis on esmane õiguskaitsevahend vastaspoolel taotluse esitamine, et kohus määraks talle uue tähtaja vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Hageja sellist taotlust ei esitanud ning ei soovinud täiendavate tõendite esitamist ka ringkonnakohtus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusnorme ning maakohus hindas õigesti juurdevõetud tõendeid. 12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 7 Andra Pärsimägi