Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-2149

§ 101lg 1).

1. Elatis tuleb tasuda E.S. ema O.M. pangakontole XXX Swedbankis iga kalendrikuu eest ette.
2. Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatise, s.o 166,08 euro ulatuses.“ Jätta poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
3. E.S. (sündinud XXX) esitas 09.05.2011 kohtule hagi A.S. vastu elatise summas 160 eurot väljamõistmiseks alates 01.03.
4. 29.08.2011 täpsustas hageja nõuet ning palus välja mõista elatise võlgnevuse veebruarist augustini 2011 summas 615 eurot ja alates 2011 septembrist elatise 160 eurot kuus. Kohtuistungil loobus hageja elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõudest ja taotles elatise väljamõistmist miinimummääras. 2 Hageja seadusliku esindaja, ema O.M. väidete kohaselt elab ta koos hagejaga kahekesi üürikorteris ning O. M sissetulekuks on palk ca 530 eurot kuus. Hageja vajadusteks kulub 442 eurot kuus.
5. Kostja ei nõustunud miinimumsummas elatise maksmisega, kuna tal on ka teine laps (16-aastane poeg L.S.), kelle ülalpidamiseks maksab ta elatist 80 eurot kuus, ning kostja palk on 250 eurot kuus. Hageja elas terve suve olulise aja koos kostjaga. Kostja märkis, et on nõus tasuma elatist 80 eurot (esialgses vastuses 100 eurot) kuus alates septembrist
6. Kostja avaldas, et tal on liisingus 2-toaline korter Tartus, mille kulud (liising ja kommunaalmaksed) on 325 eurot kuus. Tervis ei ole võimaldanud kostjal suurema töötasuga tööd leida ja teda on majanduslikult aidanud pensionäridest vanemad. MAAKOHTU LAHEND
7. Tartu Maakohus rahuldas
8. septembri 2011 otsusega, juhindudes perekonnaseaduse (

) §-st 96; § 97 p-st 1; § 99 lg-st 1; 100 lg-st 1; § 101 lg-st 1; § 102 lg-st 2, hagi ja mõistis välja A. S alaealise E. S kasuks elatise 139,01 eurot kuus alates 9. maist 2011 kuni elatise saaja täisealiseks saamiseni. Elatise miinimummäära muutumisel tuleb kostjal tasuda elatist vastavalt seadusest tulenevale miinimummäärale (

§ 101lg 1, 2).

Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatise, s.o 278,02 euro ulatuses. Poolte menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on lapse põlvnemine kostjast tõendatud sünnitunnistusega. Vanemate kohustus oma last ülal pidada tuleneb

§-st 96 ja § 97 p-st 1. Lapsele antava elatise miinimumsuurus tuleneb

§ 101lg-st 1, käesolevalt on see 139,01 eurot kuus.

Elatise nõuet miinimummääras ei pea sisuliselt põhjendama. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. septembri 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
3. maist 2011 kuni
4. oktoobrini 2013 suuruses 83,04 eurot kuus ja alates
5. oktoobrist 2013 kuni E.S. täisealiseks saamiseni 139,01 eurot kuus. Apellatsioonimenetluse kulud palub apellant panna vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuigi elatise minimaalsuuruseks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk käesoleval ajal 139,01 eurot kuus, võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks

§ 102

lg 2 kohaselt võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; 2) esitas kostja kohtule tõendid tema poolt saadava palga ja samuti selle kohta, et kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps, XXX sündinud L.S. . Juhul kui kostja peaks tasuma hagejale elatist kaevatava kohtuotsusega välja mõistetud suuruses, osutuks L.S. varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja ning kahjustatud oleks ka kostja enda elementaarne ülalpidamine. Arvestades kostja netosissetuleku suurust 249,12 eurot kuus ning

§ 102lgtes 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid, oleks õige kuni L.S.

täisealiseks saamiseni XXX kostjalt 3 välja mõista elatis E.S. ülalpidamiseks mitte suuremana kui summas 249,12 : 3 = 83,04 eurot kuus. 5. E. S vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagiavalduses märgitud, et hageja igakuisteks vajadusteks kulub 442 eurot. Kuna vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, on õigustatud nõuda kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuiselt 221 eurot. Tuginedes asjaolule, et kostja sissetulek peale hageja vanemate kooselu lõppemist millegi pärast järsult vähenes, oli hageja nõus elatisega miinimumsuuruses, mida ei saa pidada koormavaks ja liialt suureks; 2) on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva ja hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanemate varalist seisundit ei ole nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna

§ 99järgi.

Vastupidi,

§ 102

lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega kostja sissetuleku suurus ei tohiks olla eriliseks mõjuvaks põhjuseks, mille alusel saaks elatist vähendada alla miinimummäära; 3) vastupidiselt hagejale, kes elab emaga üürikorteris, kus tuleb tasuda üüriga kaasnevaid makseid, omab kostja sõiduautot, mille liisingut ta tasub, ja korterit.

§ 102

lg 2 teise lause kohaselt, kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Juhul, kui kostja ei ole suuteline maksma lapsele (lastele) elatist miinimummäära ulatuses, siis tuleks tal ümber vaadata oma hüvedele tehtavad kulutused, et tagada elatise maksmine; 4) on elatise väljamõistmise eesmärk lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Kostja omab piisavalt vara ja tema materiaalne seisund on võrreldes hageja emaga kordades parem ning apellatsioonkaebuse rahuldamine tähendaks seda, et hageja jääb ilma oma arenguks vajalikest vahenditest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub vähendada temalt väljamõistetud elatist 139,01 eurot kuus kuni 83,04 euroni kuus alates 09.05.2011 kuni 27.09.2013 aastani. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu otsus, millega mõisteti A.S. elt E.S. kasuks alates 09.05.2011 kuni 27.09.2013 välja elatis 139,01 eurot, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab A.S. elt E.S. kasuks alates 09.05.2011 kuni 27.09.2013 välja elatise summas 83,04 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt palub A.S. vähendada temalt väljamõistetud elatist kuni teise lapse L.S. täisealiseks saamiseni. Sünnitunnistusest nähtuvalt on L.S. sündinud XXX ning seega saab L.S. täisealiseks XXX (mitte XXX nagu apellant on ekslikult apellatsioonkaebuses märkinud). Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 3 sätestatust võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 230 lg 4 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus kohustada 4 poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Eelmärgitud sätetest tulenevalt võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde A.S. töölepingu ja selle lisa, milledest nähtuvalt lõpetati A.S. e tööleping 14.12.2011 koondamise tõttu; Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 12.12.2011 otsuse nr 811978, millega otsustati, et A.S. on osaliselt töövõimetu (töövõime kaotuse protsent 60%) üldhaigestumise tõttu, püsiva töövõimetuse kestus alates 12.12.2011 kuni 31.12.2014; Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 12.12.2011 otsuse nr 811980, millega tuvastati, et A.S. el esineb keskmine puue ning sellega kaasnevad lisakulutused; samuti kinnistusosakonna, äriregistri ja ARK-i väljavõtted A.S. ele kuuluva kinnisvara, sõidukite ja äriühingutes osaluste kohta. Vastavalt

§ 101

lg-le 1 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 kolmandast ja neljandast lausest tuleneb, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada alatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega tuleneb

§ 102

lg-st 2, et mõjuval põhjusel võib kohus mõista kohustatud vanemalt välja elatise väiksemas määras, kui on sätestatud

§ 101lg-s 1.

Maakohus ei ole otsuse tegemisel eelmärgitud

sätetega arvestanud, kuigi vastuses hagile (t.l 11) on kostja märkinud, et tervise tõttu ei ole ta suurema töötasuga tööd leidnud. Oma väite kinnitamiseks on kostja lisanud perearst A. Kostina 30.06.2011 tõendi, millest nähtuvalt on A.S. diagnoositud viimase 5 aasta jooksul vererõhutõbi. Ringkonnakohus märgib, et eelduslikult peab terve ja tööeas vanem leidma endale sellise sissetulekuga töö, millest on ta suuteline maksma lastele elatise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kohtuotsuse tegemise ajal oli A.S. e netotöötasu suuruseks 249,12 eurot kuus. Arvestades A.S. tervislikku seisundit enne püsiva töövõimetuse tuvastamist, ei saa talle ette heita suurema töötasuga töö mitteleidmist. Nähtuvalt asja materjalidest on A.S. ülalpidamisel XXX sündinud poeg L.S. ning elatise väljamõistmisel E.S. le 139,01 euro ulatuses jääks L.S. vähem kindlustatuks võrreldes E.S.. Lisaks nähtub asja materjalidest, et A.S. koondati OÜ-st XXX 14.12.2011 ning 12.12.2011 on A.S. osaliselt töövõimetu (60% ulatuses). Nimetatud põhjused on mõjuvad

§ 102lg 2 tähenduses ning seetõttu tuleb A.S.

väljamõistetud elatist vähendada 83,04 euroni kuus alates 09.05.2011 kuni 27.09.2013 aastani. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 459 lg-s 1 ettenähtud eelduste olemasolul võivad mõlemad pooled taotleda A.S. väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja märkinud, et A.S. e varaline seisund võimaldaks tal maksta elatist seaduses sätestatud alammääras. Seejuures viidatakse sellele, et A.S. omab sõiduautot ning korterit. ARK-i väljavõtte kohaselt kuulub sõiduauto Toyota Land Cruiser OÜ-le Viktoria Beauty ning A.S. on nimetatud sõiduauto kasutaja. Äriregistri väljavõtte kohaselt ei kuulu A.S. osalusi äriühingutes. Sellest tulenevalt ei ole õige vastustaja seisukoht, et A.S. tasub sõiduauto liisingumakseid. Kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt kuulub A.S. korteriomand XXXX Tartus, milline on tema elukoht. Ringkonnakohus märgib, et üksnes korteriomandi omamine (millele on seatus hüpoteek panga kasuks), milline on ka A.S. elukohaks, ei tähenda iseenesest seda, et isik on võimeline maksma elatist vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Ei ole välistatud, et korteriomandiga seotud kulusid aitavad kanda teised isikud. Lisaks kuulub A.S. alates 5 16.12.2011 korteriomand XXX Tartus, millele on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus Z. N kasuks. Arvestades A.S. töötust ja tervislikku seisundit, on nimetatud korteriomandi koormamine antud ajahetkel ebamõistlik. 8. Menetluskulud jaotusel arvestab ringkonnakohus sellega, et hageja on alaealine laps ning seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 162 lg 4 alusel poolte end kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja