järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Indrek Tammist
Kohaldades
lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.06.2015 kuni 04.06.2015, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Indrek Tammist ei pane 1- (ühe) aastase ja 6- (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 17.12.2015.a.
lg 1 p 1 alusel võtta Indrek Tammistelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Indrek Tammist kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Indrek Tammistele kuuluv sõiduauto Citroen C4, registreerimismärgiga xxx, mis asub koos võtmetega Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn – konfiskeerida
Indrek Tammist suhtes 04.06.2015.a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Indrek Tammistelt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 585.00 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 168.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 75.30 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Indrek Tammist süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult tahtlikult 03.06.2015 kella 14:26 ajal Tallinnas Akadeemia tee 40c maja juures mootorsõidukit Citroen C4 registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,23 mg/l). Indrek Tammist rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. 2 Seega pani Indrek Tammist toime
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 5 kuud. Lähtuvalt
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.06.2015 kuni 04.06.2015, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Seega kandmisele kuulub 4 kuud ja 28 päeva, mis jätta
lg 1 ja 3 tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.
lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 5 kuuks.
lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend mootorsõiduk Citroen C4 registreerimisnumbriga xxx koos võtmetega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Indrek Tammist nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Indrek Tammist temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab Indrek Tammis süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Indrek Tammistel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise 3 otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb Indrek Tammistelt välja mõista sundraha 585.00 eurot ning lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 168.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Süüdistatav taotles kohtus menetluskulude ositi tasumise võimalust. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Indrek Tammistele ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 75.30 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.