← Eesti

2-10-49832/54

Obsah (4)§ 190§ 164§ 651§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-498

§ 190lg 7 alusel alates 01.05.2011 riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse.

25.04.2011 määrusega oli M.J. vabastatud ekspertiisikulu 171 eurot tasumise kohustusest. Arvestades poolte majanduslikku seisundit ja eelkõige alaealise lapse huve, jättis kohus ekspertiisikulu riigi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jättis kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. M.J. esitas Tartu Maakohtu
  2. juuli 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles soovib tagasi tema poolt tasutud riigilõivu summas 38,34 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellant maksnud riigilõivu 04.02.2011 kuni 01.05.2011 iga kuu 12,78 eurot, kolme kuuga kokku 38,34 eurot, kuna Tartu Maakohus mõistis 22.11.2010 tagaseljaotsusega välja elatise 2632 krooni kuus V.R. ülalpidamiseks alates 28.09.
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Maakohus on kohaldanud õigesti menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt esitas M.J. vastuhagi isaduse vaidlustamiseks. Tartu Maakohtu 04.02.2011 määrusega rahuldati M.J. menetlusabi taotlus osaliselt ning määrati vastuhagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 127,82 eurot 12,78 euro suuruste osamaksetena. M.J. maksis kolm riigilõivu osamakset kokku summas 38,34 eurot. Maakohtu vaidlustatud otsusega vastuhagi rahuldati ning vabastati M.J.

§ 190lg 7 alusel ülejäänud riigilõivu osamaksete tasumisest.

Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt soovib M.J. , et talle tagastatakse tasutud riigilõiv 38,34 eurot.

§ 164lg-st 1 tulenevalt põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleneb seadusest, et põlvnemisasjas jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning maakohtu otsus menetluskulude poolte endi kanda jätmises on seadusega kooskõlas. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Vaidlustatud maakohtu otsusega jäeti rahuldamata V.R. hagi M.J. vastu elatise väljamõistmiseks.

§ 162

lg 1 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kuna tegemist oli ülalpidamisasjaga, peaks menetluskulud seoses elatise nõudega jääma V.R. kanda. Samas näeb

§ 162

lg 4 ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et kuna V.R. on lapseealine (sünd. 28.09.2010), siis oleks temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et ka seoses elatise nõudega kaasnevad menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 7. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes M.J. kanda. 3 Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 4 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.