2-11-21121/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-21121 Tsiviilasi Kalev Undi hagi OÜ Markilo vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 319,55 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kalev Undi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): K.U (isikukood: XXXX) esindajad Vastustaja (kostja): OÜ Markilo (registrikood: 10317169), esindaja advokaat Rait Sarjas Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. novembri 2011 otsus muutmata. RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
3. novembri 2011 otsus Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Kalev Undi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. K.U. esitas hagi OÜ Markilo vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt asus K.U. tööle OÜ-s Markilo farmitöölisena 14.06.
5. Hageja haigestus 15.12.2010 ja perioodil 16.12.2010 – 31.12.2010 viibis töövõimetuslehel. 17.12.2010 teavitas hageja tööandjat haigestumisest, lisades, et ilmselt ei saa ta tervislikel põhjustel antud töökohas jätkata. Hageja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse tähitud kirjaga, paludes leping lõpetada 01.01.
6. Tööandja luges lepingu lõppenuks 15.12.
7. 17.12.2010 laekus hageja kontole pangaülekanne tööandjalt märkega „töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsioon“. Tööandja poolt kohtule esitatud ja hageja nimel allkirjastatud 15.12.2010 kuupäevaga avaldus on fabritseeritud. Avaldusel olev allkiri on küll hageja oma, kuid see võeti temalt avalduse blanketile varem kui 15.12.
8. Allkiri töölt omal soovil lahkumise avalduse blanketile võeti juba hageja tööle võtmisel 10.06.2010 koos töölevõtmise avalduse allkirjastamisega. Hageja taotles kohtult ekspertiisi määramist, tegemaks kindlaks, et töölt lahkumise avaldus ei ole allkirjastatud 15.12.2010, vaid juba juunis 2010 hageja töölevõtmisel. 12.10.2011 teatas hageja, et ei soovi ekspertiisi läbiviimist.
9. Kostja OÜ Markilo vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole K.U. esitanud töölepingu ülesütlemise avaldust tähitud postiga. Hageja esitas avalduse töölt lahkumiseks omal soovil 15.12.2010 töö juures kohapeal. Seda kinnitasid ka hageja kaastöötajad R.S ja K.K. MAAKOHTU LAHEND
10. Tartu Maakohus jättis K.U. hagi OÜ Markilo vastu rahuldamata. Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid K.U. ja OÜ Markillo töölepingu 14.06.2010 ning K.U. asus tööle farmitöölisena alates 14.06.2010 määramata ajaks. 15.12.2010 esitas K.U. tööandjale töölt lahkumise avalduse, soovides tema töölt vabastamist omal soovil 15.12.
11. K.U. vabastati töölt tema avalduse alusel 15.12.
12. Maakohus leidis, et K.U. avaldus vastab töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg-le 1 ja seega on kehtiv. Tunnistaja R. S ütlustega on tõendatud, et hageja tegelikult esitas soovi töölt lahkumiseks 15.12.2010 ja kinnitas seda allkirjaga vastaval avaldusel. Tööandja on töölt vabastamise avalduse aktsepteerinud alates 15.12.
13. K.U. töösuhe oli lõppenud 16.12.
14. Järelikult töölepingu lõpetamine TLS § 85 lg 1 alusel oli seaduslik ja TLS § 107 lg 1 kohaldamiseks ei ole alust. 2 Kostja on tõendanud, et hageja on esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks just 15.12.
15. Hagejal lasub tõendamiskoormis tõendada tema poolt esitatud väide, et ta ei ole lahkumisavaldust 15.12.2010 kirjutanud. Hageja on loobunud ekspertiisi tegemisest oma väidete tõendamiseks. Töövaidluskomisjonis on hageja keeldunud ekspertiisist põhjusel, et puudusid dokumentide originaalid. Maakohus nõudis tööandjalt ekspertiisi tegemise tarbeks välja dokumentide originaaleksemplarid. Seejärel asus hageja tegema omaalgatuslikku „uurimistööd“, et näidata ekspertiisi tegemise võimatust. Kohus määrab ekspertiisi tõendamisvajadusest lähtudes ja võttes arvesse ekspertiisis kasutatavate metoodikate ja tehniliste vahendite taset. Kohtu informatsioon selliste metoodikate ja tehniliste vahendite võimaluste kohta pärineb Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt ja neid ekspertiise tegevatelt ekspertidelt. Seetõttu on asjakohatu hageja väide, et taolist ekspertiisi pole võimalik teha. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, kuidas hagejale arvestati töötasu 2010 detsembrikuu eest. Palgateatisest nähtub, kuidas on hagejale arvutatud puhkusekompensatsioon. Pooled kinnitavad, et 17.12.2010 on hagejale kantud üle lõpparve. Sellega on täidetud TLS § 71 nõue. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. K.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
17. novembri 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti hinnanud esitatud tõendid. Kostja esitas töövaidluskomisjonile ja kohtule erinevaid vastuseid. Hageja ei ole esitanud ega ka soovinud esitada avaldust töölt lahkumiseks omal soovil. Hageja on tõestanud, et ta esitas töölepingu ülesütlemisavalduse alates 01.01.
18. Kostja esitas kohtule valesid andmeid. Hageja on piisavalt tõendanud, et ta ei esitanud 15.12.2010 avaldust töölt lahkumiseks; 2) on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja kasutas omaalgatuslikku uurimistööd ekspertiisi läbiviimise võimaluse uurimiseks. Hageja kasutas oma õigust saada teavet avalikest allikatest ja kuna ekspertiisitasu polnud väike, luges hageja välja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest, et taolist ekspertiisi pole võimalik teha; 3) ei toimunud kohtuistungil kohtuvaidlusi, mida hageja eeldas, ja seetõttu ei saanud hageja seada kahtluse alla tunnistaja ütluste õigsust.
19. OÜ Markilo vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ Markilo palub jätta menetluskulud K.U. kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) väidab hageja, et ta ei ole esitanud avaldust omal soovil töölt lahkumiseks, vaid ta esitas ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamiseks 01.01.
20. Maakohus andis hagejale võimaluse oma väidet tõendada, kuid hageja loobus võimalusest ekspertiisi läbiviimiseks ning oma väidet kinnitava tõendi saamiseks. Hageja väide allkirja varasemast andmisest töölepingu ülesütlemise avaldusele on tõendamata ning kuna hageja ei ole esitanud apellatsioonkaebusega koos ühtegi täiendavat tõendit ega taotlust, siis puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks; 2) on asjakohatu hageja väide, et kuna kohtuistungil kohtuvaidlust, mida hageja eeldas, ei toimunud, ei saanud ta kahtluse alla seada tunnistaja ütluse õigsust. Hagejal oli võimalus küsitleda tunnistajat kohtuistungil ning vastavat õigust hageja ka kasutas. Kohtuistungil küsis kohus, kas pooltel on veel täiendavaid taotlusi või täiendusi oma eelnevalt avaldatud seisukohtadele. Hageja kinnitas, et ta ei soovi esitada taotlusi ega täiendusi. Maakohus on järginud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud istungi pidamise korda. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
22. novembri 2011 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu
23. novembri 2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
24. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendid. Maakohus on õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja põhjendatult jõudnud järeldusele, et hageja poolt kostjale 15.12.2010 esitatud ülesütlemisavaldus on kehtiv ning seetõttu on kostja poolt nimetatud avalduse alusel töölepingu lõpetamine olnud seaduslik. Hageja väitel ei ole esitanud kostjale avaldust töölt lahkumiseks omal soovil ning allkirja 15.12.2010 avaldusele (tl 30) on ta andnud juba tööle võtmisel blanketile, millel puudusid kuupäev ja hageja nimi. Kostja on hageja väitele vastu vaielnud ja kostja vastuväite kohaselt esitas hageja ise tööandjale 15.12.2010 avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks. Kostja vastuväidet tõendavad tunnistaja R. S ütlused (tl 45-47), mille kohaselt kirjutas hageja tema juuresolekul alla avaldusele töölt vabastamiseks omal soovil. Samuti tõendab kostja vastuväidet, et hageja esitas ülesütlemisavalduse 15.12.2010, R. S ja K. K kirjalik tõendus töövaidluskomisjonile (tl 26). Alusetu on ka apellandi väide, et ta on tõendanud tema poolt kostjale 01.01.2011 ülesütlemisavalduse esitamist. Nimetatud avalduse esitamist ei nähtu töövaidluskomisjoni toimikust ega ka kohtutoimikust.
25. Apellandi väitel luges ta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest välja, et ei ole võimalik maakohtu
26. augusti 2011 määrusega (tl 48-51) määratud dokumendiekspertiisi teha ning seetõttu loobus ekspertiisi taotlusest. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei oma iseenesest tähtsust see, miks hageja loobus ekspertiisi taotlusest. Asja lahendamise seisukohalt omab tähtsust asjaolu, kas hageja on tõendanud oma väidet, et ta on allkirjastanud 15.12.2010 avalduse juba tööle võtmisel ning ei ole töölt lahkumiseks 15.12.2010 avaldust esitanud. Antud juhul on kostja hageja väitele vastu vaielnud ja tõendanud oma vastuväidet ning hageja ei ole ümber lükanud kostja poolt vastuväite tõendamiseks esitatud tõendeid. Hagejal oli võimalus kasutada kostja tõendite ümberlükkamiseks dokumendiekspertiisi, kuid ta on sellest loobunud.
27. Tunnistaja R. S kuulati üle maakohtu istungil
28. augustil 2011 (tl 44-47). Nimetatud kohtuistungist on apellant isiklikult osa võtnud ning tal oli võimalik esitada tunnistajale omapoolseid küsimusi ning samuti esitada väiteid seoses tunnistaja ütluste usaldusväärsusega. Asjakohane ei ole apellandi väide, et kohtuvaidlusi ei toimunud ja seetõttu ta ei saanud seada kahtluse alla tunnistaja ütluste õigsust. Hagejal oli selleks võimalus. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Viivi Tomson