Obsah (7)

§ 99§ 100§ 101§ 108§ 97§ 96§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2012. a Tartu Tsiviilasja numbe

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase 3 hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101

lg 2).

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Kohus leidis, et lähtudes nimetatud sättest, tuleb elatis välja mõista alaealistele lastele. Asja materjalidest nähtub, et kostja on maksnud elatist oma laste ülalpidamiseks, mida hagejad ei ole vaidlustanud. Hagejate esindaja on esitanud kohtule oma sissetulekute kohta tõendi (I kd tl 173), mille kohaselt keskmine palk 01.11.2009-31.12.2010. a on 4685,45 krooni, s.o 299.45 eurot. Hagejate esindaja on esitanud tõendid sissetulekute ja väljaminekute kohta, millest nähtub, et kuu sissetulekud on 13 481 krooni ja väljaminekud kokku 19 593,01 krooni – kulutused ühele pereliikmele 6531 krooni kuus (tl 113-119 I kd), novembris kulutused ühele pereliikmele 7518,20 krooni kuus (tl 130-132 I

1. kd)ja detsembris 5399,32 krooni (tl 140-141 I kd). Nimetatud tõenditest ei nähtu, et kõik kulutused oleks tehtud laste ülalpidamiseks ja lähtudes laste tegelikest vajadustest. Hagejate esindaja on esitanud (I kd tl 13-15) laste vajalike kulude arvestuse, millest nähtub, et tütre ülalpidamiseks kulub 8900 krooni ja poja ülalpidamiseks 7795 krooni. Kohus leidis, et hagejate esindaja esitatud laste mõistlikud vajadused ei ole põhjendatud. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kulutused lastele on ülepaisutatud. Hagejate esindaja väide, et lapsed ja laste ema peavad saama elada samaväärset elu nagu siis, kui vanemad olid abielus, on asjakohatu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja on esitanud kohtule oma sissetulekute kohta tõendid (II kd tl 20-31 ja tl 49-50), mille kohaselt kostja 01.01.2011-31.2011. a aastapalk on 26 194,54 eurot, s.o 2381,32 eurot kuus. Kostja väljaminekud elamisele Soomes on kokku 8602,20 krooni, Eestis keskmiselt 4084 krooni kuus. Kostja sissetulekust nähtub, et kostja varaline seisund võimaldab lapsi ülal pidada – K.V. 250 eurot kuus ja J.V. 200 eurot kuus. Kohus leidis, et põhjendatud on välja mõista elatis eelnimetatud summades alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse esitamisest s.o 04.01.2010 – 31.12.2011. a tuleb elatis välja mõista ühekordse summana. Tl 49-50 II kd nähtub, et kostja on tasunud elatist lastele alates 06.01.2010-08.12.2010. a kokku 53300 krooni (3406.49 eurot), s.o 141,93 eurot lapse kohta kuus (kokku kahele lapsele 283,86 eurot), alates 19.01.2011 - 05.12.2011. a kokku 3170 eurot, s.o 132,08 eurot lapse kohta kuus (kokku 264,16 kahele lapsele kuus). Lisaks on kostja andnud sularaha 04.01.2010. a 4500 krooni; 10.01.2010. a 2000 krooni; V.K. andnud kaupluses 2400 krooni; ostnud suusad 700 krooni; 02.11.2010. a andnud lastele 12 000 krooni; andnud V.K. autohoolduse eest 1 000 4 krooni; tütar K. arsti eest 500 krooni; 23.11.2010. a tütar K. kontserdi eest 782 krooni; 02.12.2010. a V.K. ele üürivõla katteks 1 564 krooni; 22.10.2009. a tütar K. arvele 14 000 krooni. Kohus leidis, et kostja poolt 02.11.-02.12.2010. a hagejatele makstud sularaha summas 15846 krooni, s.o 1012,74 eurot tuleb arvestada elatise maksmisena. Arvestades 1012,74 eurot lisaks 04.11.2010-05.12.2011. a (14 kuud) makstud elatisele, tuleb arvestada ühekordseks summaks K. 1124,94 eurot ja J.V. ile 424,94 eurot. Tulenevalt hagejate nõudest ja kostja majanduslikust olukorrast on põhjendatud perioodi 04.11.2010. a kuni 01.12.2011. a eest kostjalt välja mõista K kasuks ühekordse summana 1124,94 eurot. Arvestuses on lähtutud elatise määraga 250 eurot kuus (141,93 eurot lapse kohta kuus makstud elatis 2010. aja 132,08 eurot lapse kohta kuus 2011.
2. a)ja J.V. ühekordse summana 424,94 arvestusega 200 eurot kuus (141,93 eurot lapse kohta kuus makstud elatis 2010. a ja 132,08 eurot lapse kohta kuus 2011. a). Kohus ei pidanud põhjendatuks mõista elatis välja tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist, kuna kostja on täitnud ülalpidamiskohustust. Kohus leidis, et ühisvaraga seotud tõendid ja asjaolud ei puutu elatise nõudesse. Pooled on esitanud kohtule oma nõuete ja vastuväidete tõendamiseks ostukviitungid, kuid nendest ei nähtu, millised kulutused on otseselt seotud laste ülalpidamisega. Seega kohus jättis need tõendid tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. K.V. ja J.V. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis U.V. lt K.V. kasuks elatise ühekordse summana 1124,94 eurot ja J.V. kasuks elatise ühekordse summana 424,94 eurot ning osa, millega kohus mõistis välja J.V. kasuks elatise 200 eurot kuus alates 01.01.2012. a kuni lapse täisealiseks saamiseni ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista U.V. lt ühekordse elatisena alates hagi esitamisest kuni 31.12.2011. a 2562,62 eurot (K.V. kasuks ühekordse summana 1423,68 eurot ja J.V. kasuks ühekordse summana 1138,84 eurot) ja mõista välja J.V. kasuks elatis 383,47 eurot kuus alates 01.01.2012. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus otsust tehes tuginenud üllatuslikult asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud ning sellest tulenevalt rikkunud TsMS § 436 lg 4. Kohus leidis, et kostja poolt 02.1102.12.2010. a hagejatele makstud sularaha summas 1012,74 eurot tuleb arvestada elatise maksmisena. Nimetatud summade sularahas andmist hagejatele ei ole menetluses arutatud, sellekohaseid tõendeid ei ole istungil uuritud. Kostja ei ole selliseid summasid sularahas hagejatele elatiseks maksnud ning ei ole ka oma väidet kinnitavaid tõendeid kohtule esitanud. Kohus rikkus 1) põhimõtet teha kohtuotsus siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis TsMS § 435 lg 1 järgi. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti TsMS § 436 lg 1 järgi; 2) otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud – TsMS § 436 lg 4 esimene lause. Kohus ei selgitanud, et tõenditega katmata väide tuuakse otsusesse sisse, rikkudes lisaks selgitamiskohustusele TsMS § 436 lg-d 3 ja 4; 2) rajas kohus otsuse istungil uurimata tõenditele. Kohtuistungi 07.12.2011. a protokollist (kd II, tl 54) ei nähtu, et tõendeid sularaha andmise kohta oleks uuritud kohtuistungil, ka ei tulene nimetatud protokollist, et kohus konstateeriks, et ta neile tõenditele otsust tehes tugineb. Seega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-ga 2 ettenähtut menetluskorda; õiguskindluse põhimõtet PS § 14 järgi ja põhimõtet teha kohtuotsus siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis TsMS § 435 lg 1 järgi. 5 Kulutuste hinnad kui kaupade/teenuste nimetused (riided, jalanõud, toit, esmatarbevahendid, sõidukulu, hügieenitarbed jmt) on ostukviitungitel selgelt kirjas, mistõttu jääb arusaamatuks, miks jättis kohus need hagejate tõendid otsuse tegemisel tähelepanuta. Hagejad on esitanud kohtule ka muud laste ülalpidamist tõendavad kuludokumendid, millest nähtuvad kulutused eluasemele (üür, kommunaalkulud, elekter), lasteaiale, sidele, transpordile. Neid tõendid ei ole istungil uuritud ja neid ei ole kohus otsuse tegemisel arvestanud, millega kohus rikkus põhimõtet, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1) ja kohustust märkida otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Apellant on seisukohal, et toimikus olevatest kuludokumentidest lähtuvalt oli nõude suurus põhjendatud ja tõendatud; 3) esitasid hagejad 17.01.2011. a maakohtule taotluse täiendavate dokumentaalsete tõendite menetlusse võtmiseks, mis tõendab laste ülalpidamisele tehtud kulutusi (kd I, tl 93) Kohus jättis nimetatud tõendid otsuse tegemisel tähelepanuta, rikkudes sellega TsMS § 399 lg-s 5 sätestatut, mille kohaselt kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid ning TsMS § 232 lg-s 2 esimeses lauses sätestatut, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt; 4) ei arvestanud kohus elatise väljamõistmisel laste ema ja kostja tegelike sissetulekutega ning varalise seisuga (kostja palk on laste ema palgast üle 10 korra suurem). Hagejad on seisukohal, et igakuise elatise väljamõistmine kostjalt J.V. kasuks summas 383,47 eurot kuus on tõendatud ja põhjendatud; 5) mõistis kohus kostjalt K.V. kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates 01.01.2012. a kuni K täisealiseks saamiseni. K.V. sai täisealiseks XXX. a, seega otsus ei ole selles osas reaalselt täidetav; 6) ei kohustanud kohus kostjat kordagi esitama täielikult ja tõeseid andmeid kostja sissetulekute kohta, sh ei nõudnud kostja 2011. a pangakontoväljavõtet. Kohus ei nõudnud tõendeid välja ka krediidiasutuselt, maksuametilt ega kostja tööandjalt – hagejate taotlused jäid kohtu poolt sisuliselt lahendamata. Kohus jättis kostja pangakonto väljavõtte (kd I, tl 195201) tähelepanuta ning kostja tegeliku varalise seisundi kindlaks tegemata. Kohus lähtus otsuse tegemisel vaid kostja poolt 01.01.2011 - 30.11.2011. a palgalehe andmetest (kd II, tl 21-31). Kohus jättis tähelepanuta, et kostja omab lisaks palgale ka muid sissetulekuid, mida arvestades on kostja keskmine sissetulek tunduvalt suurem, kui 2381,32 eurot kuus. Lisaks kuulub kostja vara hulka kaks autot, millest ühe, maasturi, soetas kostja ajal, kui jättis lastele elatise andmata (kd I, tl 182); 7) on hagejad seisukohal, et kohtule esitatud kviitungitest nähtub selgelt, et laste ema on teinud kulutusi laste toidule, riietele, jalanõudele, sõidukulule, tarbeesemetele, ravimitele jne; 8) on alates 01.02.2012. a hagejaid ülalpidava vanema (ema) töökoht koondatud – see asjaolu ilmnes alles apellatsioonkaebuse kirjutamise ajal, mistõttu ei olnud võimalik vastavat tõendit kohtule varem esitada. Kuna töökoha koondamine (töökoha kaotamine) mõjutab otseselt hagejate majanduslikku seisu, paluvad hagejad võtta koondamisteate täiendava dokumentaalse tõendina käesoleva tsiviilasja juurde (lisa 1). 5. U.V. esitas vastuapellatsioonkaebuse ja vastuse apellatsioonkaebusele, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista välja U.V. lt V.K. e 6 kasuks K.V. ülalpidamiseks 160 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja J.V. ülalpidamiseks igakuuliselt 160 eurot alates 01.01.2012. a kuni lapse täisealiseks saamiseni; K.V. ülalpidamiseks elatis ühekordse summana 371.04 eurot ja J.V. ülalpidamiseks elatis ühekordse summana 371.04 eurot. U.V. palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt: 1) peab kostja ebaõigeks väljamõistetud elatise suurust. Käesolevaks ajaks on tütar K.V. täisealine. K.V. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuras omab käesolevas asjas tähtsust ainult ühekordselt tasumisele kuuluva elatise suuruse arvutamisel. Lapse J.V. kasuks väljamõistetud elatis summas 200 eurot igakuuliselt on ülepaisutatud. Lapse tegelikud vajadused ei ole nii suured. Maakohus ei arvestanud, et J.V. kasuks väljamõistetud elatis ületab tunduvalt elatise minimaalmäära, sisuliselt vabastas maakohus V.K. e ülalpidamise kohustusest. V.K. e näidatud sissetulekud ja väljaminekud 2010. a augustis, novembris ja detsembris näitavad, et V.K. e töötasu (431.53 eurot) jäi temale endale kulutamiseks; 2) peab kostja ebaõigeks temalt väljamõistetud ühekordse elatise summasid mõlema lapse ülalpidamiseks. Ühekordselt väljamõistmisele kuuluva elatise suuruse arvestamisel palub U.V. mõlema lapse puhul aluseks võtta igakuiselt väljamõistmisele kuuluva elatise määr 160 eurot kuus. Eelnäidatud arvestuse kohaselt kujuneks ühekordse elatisena väljamaksmisele kuuluv summa mõlamale lapsele 371.04 eurot. 2010. a täiendav elatis 2 kuu eest 36.14 eurot (160-141.93 = 18.07 x 2 = 36.14) ja 2011. a täiendav elatis 12 kuu eest 335.04 eurot (l60132.08 = 27.92 x 12= 335.04); 3) V.K. e apellatsioonkaebuses viidatud vastuväidete osas nõustub U.V. täielikult maakohtu otsuse motiividega, pidamata neid vajalikuks täiendavalt korrata; 4) palub kostja asja juurde täiendava tõendina mitte võtta Instrumentarium Optika OÜ teatist ametikoha koondamise kohta 09.01.2012. a. U.V. palub arvestada, et elatise väljamõistmise korral tuleb arvestada olukorraga, milline eelnes elatise väljamõistmise ajale. Antud juhul on V.K. e hagi aluseks olnud asjaolud muutunud pärast asja arutamise lõpetamist maakohtus, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. U.V. l puudub antud juhul võimalus reaalse olukorra kontrollimiseks ja ei ole üheselt selge, milliseks kujuneb V.K. e majanduslik olukord tulevikus; 5) tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 6. K.V. ja J.V. esitasid vastuse vastuapellatsioonkaebusele, milles taotlevad vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ja apellatsioonkaebuse rahuldamist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja tõendanud, et ta on hagejatele sularahas maksnud summasid, mida tuleb võtta elatisena. Kostja on maksnud hagejatele elatist ainult laste ema pangakontole (I kd, tl 174); 2) puudub kostjal objektiivne ülevaade ja arusaam laste kasvatamisele ja ülapidamisele tehtavatest tegelikest materiaalsetest vajadustest. Kostja väide, et V.K. vabaneb täielikult laste ülalpidamistest, on ülepaisutatud ja ei vasta tõele. Selline väide ei saa olla aluseks elatise vähendamisele; 3) puudub kostjal arusaam selles, et lapsed vajavad elatist regulaarselt iga kuu. Kostja on lastele maksnud elatist ebaregulaarselt. Kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud. Ekslik on 7 kostja väide, et see summa jääb V.K. ele endale kulutada. Kostja on ilmselgelt unustanud, et V.K. e ülalpidamisel on ka poolte ühine XXX. a täisealiseks saanud tütar, kes õpib gümnaasiumis ning ei oma sissetulekuid; 4) on ebaõige kostja väide, et kostja toetas lapsi regulaarselt ja puudus alus tema süüdistamises pahatahtlikkuses. Kostja sissetulekute suurus on võimaldanud kostjal iga kuu lastele elatist maksta, kuid mingil põhjusel kostja seda siiski ei teinud. Kostja poolt esitatud põhjendused, miks ta ei saa kohtule esitada kõiki palgatõendeid, pangakonto väljavõtteid ning makseameti tõendeid on otsitud. Kostja 2010. a pangakonto väljavõtte järgi oli kostja aasta sissetulek kokku 37 293,45 eurot, see jagatuna 12 kuuga annab kostja sissetulekuks 3107,79 eurot kuus. Vastutaja palub kohtul tuvastada, milline oli kostja sissetulek arvestades kostja 2011. a kõikidel pangakontodel kajastuvaid summasid; 5) palub V.K. võtta menetlusse Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi poolt väljastatud tõendi selle kohta, et K.V. on 2011/2012. a Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi õpilane ja on ema ülalpidamisel. Hagejate poolt esitatud Eesti Töötukassa ja Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi poolt väljastatud tõendid on asja õigemaks lahendamiseks olulised, mistõttu paluvad hagejad võtta enda poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid menetlusse ka seetõttu, et nimetatud tõendid on olulised ka menetluskulude jaotamisel. Menetluskulude hagejate kanda jätmine oleks ääretult ebaõiglane ja ebamõistlik; 6) esitab V.K. Eesti Töötukassa konsultandi ja V.K. e vahelise e-kirjavahetuse, mille palub võtta asja materjalide juurde, broneerides sellega võimaluse esitada Töötukassa otsus makstava töötuskindlustushüvitise kohta hiljem. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsust tuleb muuta osas, millega maakohus määras laste elatise suuruse ühekordse summana. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Muus osas tuleb apellatsioon kaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks ning vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu poolt välja mõistetud elatis ei ole lastele piisav.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Lastega koos elav vanem peab samavõrra, kui lahus elav vanem, panustama laste ülalpidamisse. Kui ühe vanema sissetulek väheneb ja varanduslik olukord halveneb, kuid lastele on tagatud arenguks vajalike kulutuste katmine, siis ei ole põhjendatud eeldada, et teine vanem peab hakkama maksma elatist suuremas summas vaid põhjusel, et lastele oleks tagatud harjumuspärane elustandard.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike esimese lause kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. 8 Laste elustandard ja võimalused sõltuvad mõlema vanema, mitte ainult ühe vanema sissetulekust. Lastega koos elav vanem peab samuti arvestama, et ta osaleks laste ülalpidamises rahaliste vahenditega. Asjaolu, et lapsed elavad ühe vanema juures, ei ole reeglina piisav, et vabastada koos elav vanem ülalpidamise kohustusest. Apellandi väide, et maakohus ei ole kõikidele asja juurde võetud tõenditele hinnangut andnud, on formaalselt õige. Maakohus on samas õigesti ja põhjendatult hinnanud laste vajadusi ning leidnud, et 250 € tütre ja 200 € poja ülalpidamiseks ühe vanema poolt on käesolevas asjas piisav elatise suurus. Apellant on maakohtus esile toonud asjaolud, mis kinnitavad, et raha kulub lastele enam, kui maakohus elatise suuruseks määras.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Ringkonnakohus leiab, et elatise asjas ei ole igakord oluline tuvastada täpselt, millised esemed ja millise väärtusega on lapsele soetatud, vaid oluline on ühelt poolt hinnata konkreetse lapse vajadusi, arvestades tema vanust, tervislikku seisundit ja vajadusi ning teisalt kaaluda mõlema vanema võimalusi. Olukorras, kus maakohus tuvastas elatise suuruse

§ 99

järgi, ei olnud enam vajalik anda hinnangut kõikidele poolte esitatud tõenditele, kuid maakohus oleks pidanud tõendite arvestamata jätmisel viitama TsMS § 238 lg-le 5 ning nimetama, et tõendiga on alus jätta arvestamata põhjusel, et sama asjaolu on juba piisavalt tõendatud.

1. Ringkonnakohus nõustub apellantidega, et maakohus luges põhjendamatult kostja poolt lastele ja nende seaduslikule esindajale antud sularaha elatise maksmiseks. Hagejad on kostja seletusele, et ta andis sularaha, vastu vaielnud. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud, seega sularahana antud summasid elatiseks lugeda ei saa. Õige on ka hagejate väide, et elatise maksmises alaealisele lapsele tuleb kokku leppida vanemate vahel, kokkuleppe puudumisel ei pruugi lapsele antud raha elatisena arvesse tulla. Samuti on maakohus põhjendamatult arvestanud kokku kogu kostja poolt 2010 a tasutud elatise ning jaganud selle 12-ga ja lugenud saadud summa ühe kuu tasutud elatise suuruseks. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus ei rahuldanud hagejate taotlust mõista elatis välja tagasiulatuvalt, vaid lähtus hagi esitamise ajast, siis tuleb kostja poolt tasutud elatisena arvestada üksnes alates 04.11.2010 tasutud elatist. Hagi esitati 04.11.2010 ning toimikus olevate tõendite alusel on kostja hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni tasunud elatisena 3834,68 €. Võttes aluseks maakohtu poolt lastele elatiseks määratud suuruse (200 € + 250 €) oleks kostja pidanud vaidlusalusel perioodil tasuma 14 kuu eest kokku 6300 €, seega on kostja tasunud sellel perioodil vähem 2465, 32 €.
2. Maakohtus ei esitanud hagejate esindaja taotlust mõista elatis välja ajani kuni tütar lõpetab gümnaasiumi. Ka apellatsioonkaebuses ei ole esitatud taotlust viitega

§ 97

p-le 2, mille alusel on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohtu otsuse tegemise ajal oli tütar alaealine ning seaduslik esindaja oli õigustatud alaealise lapse esindajana esitama nõudeid lapse nimel elatise maksmiseks ning ka taotlema, 9 et elatis makstaks tema arvele. Käesoleval ajal on tütar täisealine ning tal on õigus ja võimalus mõlema vanemaga kokku leppida elatise suuruses, kui ta õpingute ajal seda vajab. Kui täisealiseks saanud laps ei saavuta elatise küsimuses vanematega kokkulepet ja ta on õigustatud elatist saama

§ 97p 2 alusel, siis on tal õigus oma nimel esitada kohustatud isikute vastu hagi.

1. Ringkonnakohus leiab, et laste ema majandusliku olukorra muutumise kohta esintatud tõendid on asjakohased, kuid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Laste ema peab tegema omalt poolt kõik, et oma lapsi ülal pidada. Igakordsed muutused varanduslikus olukorras ja sissetulekutes ei anna alust elatise suurust üle vaadata. Kui ühe vanema majanduslik olukord, sh sissetuleku puudumine, on pikaajaline ja tingitud objektiivsetest põhjustest, st töökoha leidmine lapse vanema eriala ja oskusi arvestades ei ole võimalik, siis on alus anda hinnang, kas teise vanema tasutud elatis on lapse ülalpidamiseks piisav või tuleb selles osas muudatuste tegemist kaaluda.
2. Vastuapellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Vastuapellandi väited elatise ülemäärase suuruse osas ei ole põhjendatud. Vastuapellandi väited tema sissetuleku ja kulutuste kohta ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Vastuapellant peab oma elu korraldamisel arvestama ülalpidamist vajavate lastega ning vajadusel oma kulutusi vähendama.
3. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja 10 Andra Pärsimägi