2-11-22684/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-22684 Tsiviilasi A.S. hagi M.S. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 990 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuli 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): M.S. (RK: XXX; elukoht XXXX) Vastustaja (hageja): A.S. (IK: XXXX) esindajad RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
3. juuli 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ning ringkonnakohtus M.S. kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja 1 pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. A.S. esitas kohtule hagi M.S. vastu elatise väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 17.05.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-4994 on kohus välja mõistnud M. S alaealise lapse A. S ülalpidamiseks elatusraha 2500 krooni kuus kuni A. S täisealiseks saamiseni. Hageja palus välja mõista elatise 160 eurot kuus ka perioodi eest 21.07.2010 kuni kooli lõpetamiseni 31.01.
5. Kostja ei täida siiani kohtuotsust, kuid hagejal on materiaalsed raskused, sest kuni kooli lõpetamiseni ei ole tal sissetulekut.
6. M. S tunnistas hagi osaliselt. Kostja kinnitas, et on hagejat toetanud regulaarselt 20 latiga kuus. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps P.S. (sünd XXX). Kostja majanduslik seis on kehvenenud ja tema igakuine sissetulek on 120 latti, mis on madalam kui Läti Vabariigi miinimumpalk (180 latti). Kostja on nõus tasuma hagejale elatist igakuiselt 20 latti. MAAKOHTU LAHEND
7. Tartu Maakohtu
8. juuli 2011 otsusega mõisteti M. S välja elatis A. S 160 eurot kuus alates 21.07.2010 kuni õpingute lõpetamiseni Tartu Kutsehariduskeskuses 31.01.
9. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab PKS § 96, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 järgi on laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, õigustatud saama ülalpidamist. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278.02 eurot. Kostja nõustus elatise väljamõistmisega summas 20 latti kuus, põhjendades seda väikese sissetuleku ja teise lapse ülalpidamisega. Hageja kostjaga ei nõustunud ning palus välja mõista elatis hagis nimetatud määras. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole M. S oma vastuväiteid tõendanud. Seega puudus kohtul võimalus veenduda selles, et M. S majanduslik seis on kehvenenud, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. M. S esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
11. juuli 2011 otsuse tühistamist ja ülalpidamiseks igakuise elatisraha määramist suuruses 50 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus põhjendamatu. Apellant tunnistab elatusraha nõuet summas 160 eurot osaliselt. Apellant ei vaidlustata asjaolu, et apellandil lasub elatisvahendite maksmise kohustus alaealise poja ülalpidamiseks. Käesolevaks ajaks on apellant regulaarselt teostanud elatisraha maksmist summas 20 latti. Apellandi ülalpidamisel on ka teine laps - poeg S K. Käesolevaks ajaks on apellandi materiaalne olukord halvenenud seoses üldise majandusolukorraga riigis. Sellises olukorras on kohus määranud põhjendamatult kõrge elatisraha suuruse. Elatisraha on vajalik poja koolitamiseks. Poeg on saanud täisealiseks ning tegelikult on ise võimeline ennast ülal pidama.
12. A. S palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
13. juuli 2011 otsuse muutmata. 2 Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) võttis Tartu Ringkonnakohus 24.08.2011 menetlusse M. S apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 12.07.2011 otsuse peale. Apellatsioonkaebuse tekst on sarnane vastuväite tekstiga maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused sissetuleku kohta on endiselt paljasõnalised. Olles Läti Vabariigi Altia Corporation esindaja, on kahtlane, et M. S saab nii väikest palka. Siiani on ka kohtule esitamata M. S tõendid oma sissetulekute kohta. Sellest lähtudes ei ole vastustaja nõus apellandi kaebusega ja arvab, et apellant püüab oma kohustustest vabaneda; 2) ei ole vastustaja nõus apellatsioonkaebuses pakutava elatusraha suurusega 50 eurot kuus, sest isegi kokkuhoiu puhul kulud söögile, riietele, eluasemele, koolitarvetele, transpordile jne vajavad suuremat summat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Antud asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust 160 eurot kuus 50 euroni kuus. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
16. juuli 2011 otsus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ning hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid ning põhjendatult mõistnud kostjalt välja elatise A. S ülalpidamiseks 160 eurot kuus kuni õpingute lõpetamiseni Tartu Kutsehariduskeskuses 31.01.
17. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust kostjalt väljamõistetud elatise vähendamiseks.
18. Nähtuvalt asja materjalidest mõisteti Tartu Maakohtu 17.05.2010 otsusega M. S välja elatis alaealise lapse A. S ülalpidamiseks 2500 krooni kuus kuni 21.07.2010, s.o kuni A. S täisealiseks saamiseni. Käesolevas hagis nõuab A. S elatise väljamõistmist alates 21.07.2010 kuni 31.01.2012 seoses õpingutega Tartu Kutsehariduskeskuses. PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tartu Kutsehariduskeskuse 03.05.2011 ja 05.01.2012 tõenditest nähtub, et A. S õpib nimetatud õpeasutuses koka erialal, õpingud lõppevad 31.12.2012 ning A. S omandab kooli lõpetamisel ka keskhariduse. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 2 sätestatud eeldused ülalpidamise saamiseks.
19. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus kohustama poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et on võimalik teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Maakohus kohustas 18.05.2011 määrusega (t.l 13-15) kostjat teatama kohtule, kas tal on vastuväiteid hagile ning tõendid, mida kostja soovib esitada oma väidete tõendamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks. Vastuseks hagile teatas kostja, et ta ei ole nõus elatise suurusega 20 latti kuus, kuna tema sissetulek on 120 latti kuus ning tema ülalpidamisel on teine alaealine laps. Tõendeid oma varalise seisundi, igakuuliste sissetulekute ja kulutuste suuruse kohta kostja ei esitanud. Apellatsioonkaebusele kostja oma varandusliku seisundi kohta tõendeid ei lisanud. Ringkonnakohus teatas kostjale 10.10.2011 määrusega, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus 3 menetluses ning kuni 20.12.2011 tuleb esitada täiendavad avaldused ja seisukohad. Kostja nimetatud määrusele ei vastanud ega täiendavaid tõendeid ja selgitusi ei esitanud. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et kostja on jätnud täitmata omapoolse kohustuse tõendada esitatud vastuväiteid ning seetõttu on paljasõnaline tema apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tema varanduslik olukord ei võimalda maksta elatist maakohtu otsuses märgitud suuruses. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada veel järgmist. Kostja on kinnitanud nii tsiviilasja nr 2-10-4994 menetlemisel kui käesolevas asjas, et tema sissetulek on 120 latti. Samas ei ole ta tsiviilasjas nr 2-10-4994 tehtud otsust, millega temalt mõisteti välja elatis 2500 krooni, vaidlustanud. Sellest saab järeldada, et ta nõustus maksma elatist 2500 krooni kuus. Käesolevas asjas nõuab hageja temalt elatise maksmist samas suuruses (160 eurot) ning kostja ei ole tõendanud, et tema varanduslik seisund oleks halvenenud. Kostja teine laps on sündinud 20.03.1999 ning kostja ei ole tõendanud ka seda, et temalt elatise väljamõistmisel kohtu poolt määratud suuruses jääks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja õpib kutseõppeasutuses ning eelduslikult ei ole tema vajadused väiksemad, kui olid enne täisealiseks saamist. Nähtuvalt Tartu Kutsehariduskeskuse tõendist lõpevad hageja õpingud 31.01.2012 ning sellest ajast lõpeb ka kostjal hageja ülalpidamiskohustus. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus kostjalt väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks.
20. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 4 jäävad poolte menetluskulud Üllar Roostoja