← Eesti

2-09-70454/92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-09-70454 Tsiviilasi V.S. (endine T) hagi A.T. vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja ühisvara jagamiseks A.T. vastuhagi V.S. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 664, 25 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. septembri 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.T. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja/vastuhagi hageja) – A.T. (IK: XXX), esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja) – V.S. (endine T) (IK: XXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu
  3. septembri 2011 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus arvestas poolte ühiskohustuste hulka AS SEB Pank laenujäägi seisuga 26.08.2011 summas 31 900,89 eurot ning millega maakohus mõistis V.S. lt A.T. kasuks välja 2213,45 eurot. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Teha tühistatud osas uus otsus ning lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
  4. Rahuldada V.S. hagi ja A.T. vastuhagi osaliselt.
  5. Jagada V.S. (end X) ja A.T. abielu kestel soetatud ühisvara ja –kohustused alljärgnevalt: 2.
  6. korteriomand asukohaga XXXX Jõhvis (registriosa nr 16704) jätta A.T. omandisse; 2.
  7. sõiduauto BMW 530d (reg nr XXXX ) jätta A.T. omandisse; 2.
  8. laenukohustus (laenuleping L070045791) AS SEB Pank ees seisuga 01.10.2009 33 123,44 eurot jätta A.T. kanda; 2.
  9. välja mõista V.S. lt A.T. kasuks hüvitis 2824 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja 72 senti.
  10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.“ Jätta menetluskuludest ringkonnakohtus 90,26% A.T. kanda ja 9,74% V.S. kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  11. V.S. (end T) esitas 23.12.2009 maakohtule hagi A.T. vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja ühisvara jagamiseks. Abielu lahutamise nõude osas tegi kohus 17.06.2010 osaotsuse, millega lahutas poolte 21.04.2007 sõlmitud abielu ja andis hagejale pärast lahutust tagasi abielueelse perekonnanime „S“. Lapse elukoha määramise nõude osas kinnitas maakohus 17.06.2010 määrusega poolte kompromissi, mille kohaselt on XXX sündinud M.T. elukohaks hageja igakordne elukoht. Hagiavalduse kohaselt on poolte ühisvaraks korteriomand Jõhvis XXXX , sõiduauto BMW 530d (XXXXX) ja laenukohustus AS SEB Pank ees (laenuleping nr L070045791). Korter on soetatud poolte ühiselt võetud pangalaenu eest ning laenujääk hagi esitamise seisuga oli ca 516 000 krooni, 26.08.2011 seisuga 31 900,89 eurot. Hageja palus ühiskohustusena arvestada laenujääki vara jagamise seisuga, kuna kostja ei ole pärast kooselu lõppu võimaldanud hagejal korteris elada ega seda kasutada. 2 Hageja lõplikuks taotluseks jäi jagada ühisvara alljärgnevalt: jätta korteriomand väärtusega 23 000 eurot ja sõiduauto BMW väärtusega 70 000 krooni ehk 4473,82 eurot kostja ainuomandisse ning laenukohustus AS SEB Pank ees 26.08.2011 seisuga 31 900,89 eurot kostja kanda ning mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis 2213,45 eurot (laenujääk 31 900,89 eurot – korteri väärtus 23 000 eurot = 8900,89 eurot : 2 = 4450,45 eurot – pool sõiduauto maksumusest 2237 eurot).
  12. Kostja esitas 21.09.2010 kohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks. Vastuhagi kohaselt puudub vaidlus selles, et ühisvaraks on korteriomand turuväärtusega 350 000 krooni, sõiduauto BMW turuväärtusega 70 000 krooni ja kohustus AS SEB Pank ees selle jääkväärtuse ulatuses. Poolte kooselu lõppes 2009 oktoobrist, mistõttu tuleb laenujääki arvestada seisuga november 2009, mis oli 520 031,60 krooni. Lisaks eelnevale on pooltel veel ühiseid kohustusi summas 167 100 krooni: - 69 000 krooni võlgnevus kostja emale T.T., kes andis pooltele laenu sõiduauto BMW omandamiseks; - 98 100 krooni (koos intressiga) võlgnevus H.H. – korteriomandi ostmisel (hind 630 000) said pooled pangalaenu 535 500 krooni ning poolte tasuda jäi sissemakse 94 500 krooni (millele lisandusid lepingutasud). Pooltel rahalised vahendid puudusid ja kostja ema hea tuttav H. H soostus 12.08.2007 andma laenuks 90 000 krooni. 02.06.2010 – 07.08.2010 teostati korteriomanike otsuse alusel remonditööd korterelamus Jõhvis XXX. Korteri nr X omanikel lasus kohustus tasuda remonditööde eest 10 000 krooni, millise summa tasus kostja 15.08.2010, kandes nimetatud kulud ka hageja eest. Kostja palus jagada ühisvara ja -kohustused järgmiselt: jätta korteriomand ja sõiduauto kostja omandisse ning kohustused summas 687 131,60 krooni ehk 43 915,71 eurot (69 000 krooni võlgnevus T. T ees, 98 100 krooni võlgnevus H.H. i ees, 520 031,60 krooni võlgnevus AS SEB Pank ees seisuga november 2009) kostja kanda ning mõista hagejalt välja kostja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 133 565,80 krooni ehk 8536,41 eurot (hageja osa ühiskohustustest 343 565,80 krooni – kostja poolt enamsaadud ühisvara arvelt hagejale tasumisele kuuluv hüvitis 210 000 krooni). Samuti palus kostja mõista hagejalt välja kostja kasuks korteriomandiga seoses kantud kulud 5000 krooni ehk 319,56 eurot.
  13. Hageja leidis vastuhagi osas, et H. H väidetavalt võetud kohustus ei ole võetud poolte huvides ning tegelikult ei ole sellist laenu üldse võetud; laenu võtmine on ümber lükatud kostja enda väitega, et korteri ostmiseks saadi algkapital kostja vanematelt (tegelikkuses andis ka hageja ema 50 000 krooni). Samuti ei nõustunud hageja väitega, et kostja võttis emalt sõiduauto ostmiseks laenu. Kostja ema kinkis selle raha pooltele. Kuna kostja on korteri jõuga oma valdusesse võtnud ja hagejal on alates märtsist 2010 puudunud korteriomandi kasutamise võimalus, tuleb korteriomandiga seotud kulud jätta kostja kanda. MAAKOHTU LAHEND
  14. Viru Maakohus rahuldas
  15. septembri 2011 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jagas V. S ning A. T abielu kestel soetatud ühisvara ja -kohustused alljärgnevalt: kohus jättis korteriomandi Jõhvis XXXX (registriosa nr 16704) ja sõiduauto BMW 530d (XXX) A. T omandisse ning laenukohustuse (laenuleping nr L070045791) AS SEB Pank ees 26.08.2011 seisuga 31 900,89 eurot A. T kanda ning mõistis välja V. S A. T kasuks hüvitise 2213,45 eurot. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et abielusuhted lõppesid oktoobrist 2009, hagi ühisvara jagamiseks esitati kohtule 23.12.2009, abielu lahutati 17.06.
  16. Kuna poolte varasuhted lõppesid enne 01.07.2010, kohaldas kohus kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg-test 1, 2 tulenevalt enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust. 3 Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2 järgi, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Viidatud sättest tuleneb, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis (vara ja kohustused), s.o millised esemed kuuluvad abikaasade ühisvarasse ja millised mitte. See aga ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse alati kindlaks ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-07). Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevas: - korteriomandi väärtus ühisvara jagamise hetkel on 23 000 eurot ja korteriomand jääb kostja omandisse; - sõiduauto väärtus on 70 000 krooni ehk 4473,82 eurot ja sõiduauto jääb kostja omandisse; - 30.08.2007 AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingu alusel said pooled laenu 34 246 eurot korteriomandi ostmiseks, laenujääk 01.10.2009 seisuga oli 33 123,44 eurot ja 26.08.2011 seisuga 31 900,89 eurot, laenukohustus jääb kostja kanda. Poolte vahel on vaidlus ühiskohustuste osas. Kohus oli seisukohal, et tunnistajate H.H. i ja T. T ütlused ei tõenda, et H. H laenatud 90 000 krooni võeti poolte ühistes huvides. Ei ole tõendatud, et hageja oleks sellega nõustunud või sellest teadlik olnud. Mõlemad tunnistajad väitsid, et raha käisid vastu võtmas kostja ja T. T. Kostja väitis esimesel kohtuistungil, et laenu korteri sissemakse tasumiseks sai ta oma vanematelt (I kd tl 172). Kostja esimene lepinguline esindaja Sirje Must väitis kostja 22.03.2010 vastuses, et korteri sissemakse tasuti kostja vanematelt saadud vahenditest. Vastuhagis, mis esitati 21.09.2010, s.o kuus kuud hiljem V. S hagile esitatud vastusest, meenus kostjale, et korteri sissemakse tasumiseks võeti laen hoopis tema ema vanalt tuttavalt H. H ning esitas võlakirja. Ühise laenukohustuse olemasolu pidi kostjale teada olema juba hagiavalduse saamisel, seetõttu jääb selgusetuks, miks ei viidanud kostja nimetatud kohustusele varem, hagile esitatud vastustes. Mõistlikku põhjendust ei esitanud kostja ka kohtuistungil 05.09.
  17. Võlakiri (I kd tl 214) esitati kohtule venekeelsena ja kohus jättis võlakirja tähelepanuta (II kd tl 47). Abikaasade ühine varaline vastutus (PKS § 20 lg 2) on ette nähtud vaid juhul, kui kohustus on võetud perekonna huvides. Kostja ei ole tõendanud, et juhul kui ta võttiski laenu, oli see võetud perekonna huvides. Eeltoodud põhjendustel ei arvestanud kohus H. H võetud 90 000 krooni poolte ühiskohustuste hulka. Kohus leidis, et esitatud maksekviitung (tl I kd tl 210) tõendab küll 69 000 krooni tasumist T. T poolt, kuid ei tõenda laenusuhet poolte ja T. T vahel, seega ei ole tegemist laenusuhtega, millest tuleneks pooltele laenu tagastamise kohustus. Kohus leidis, et poolte vanemate teostatud kõikvõimalikud maksed on käsitletavad abina (toetusena) noorele perele, mitte laenusuhtena, millest tuleneks poolte ühiskohustus. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et tähtsust ei ole asjaolul, kes korterit kooselu lõppemisest kuni ühisvara jagamiseni kasutas, ning pidas põhjendatuks arvestada AS SEB Pank laenujääki 26.08.2011 seisuga, s.o 31 900,89 eurot. Arvestades, et kostja tegi hagejale võimatuks poolte ühisomandis oleva korteri kasutamise ning pooled ei vaidle korteriomandi ühisvara jagamisel kostja omandisse jätmise osas, oleks hagejale laenumaksete arvestamine aja eest, mil tal ei olnud võimalik korterit kasutada, ilmselgelt ebaõiglane. Kohus oli seisukohal, et väidetavate remonditööde teostamine ja nende eest tasumine korterelamu XXX korrashoiuks on tõendamata. KÜ Jõhvi XXX esindaja Lya Kuusemäe tõend (I kd tl 211) ei tõenda teostatud remonditöid, nende maksumust, rahaülekandeid. Kostja ei ole esitanud ka korteriomanike otsust remonditööde tegemiseks. Küll on kohtus leidnud tõendamist, et kostja on teinud hagejale ja nende ühisele lapsele takistusi korteri kasutamisel, 4 mistõttu sai korterit kasutada ainult kostja ning hageja pidi tegema täiendavaid kulutusi enda ja poolte ühise lapse majutamiseks korteri üürimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pooltel ühisvara ja kohustusi: korteriomand väärtusega 23 000 eurot; sõiduauto väärtusega 70 000 krooni ehk 4473,82 eurot; laenukohustus AS SEB Pank ees 26.08.2011 seisuga 31 900,89 eurot. Arvestades poolte ettepanekuid, jättis kohus korteriomandi ja sõiduauto kostja omandisse ning laenukohustuse AS SEB Pank ees seisuga 26.08.2011 kostja kanda. Vastavalt PKS § 19 lg-le 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Kohus mõistis hagejalt välja hüvitise kostja kasuks 2213,45 eurot (laenujääk 31 900,89 eurot – korteri väärtus 23 000 eurot = 8900,89 : 2 = 4450,45 eurot – pool sõiduauto maksumusest 2237 eurot). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  18. A.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  19. septembri 2011 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega A.T. vastuhagi rahuldada ja mõista välja V. S hüvitis A.T. kasuks summas 8855,97 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus kohaldanud valesti materiaalõiguse normi, rikkunud oluliselt menetlusnorme ja hinnanud valesti tõendeid. Kohtuotsus on erapoolik, kõik hageja esitatud asjaolud ja tõendid leidsid kohtu poolt arvestamist, kostja esitatud asjaolud ja tõendid osutusid väärateks; 2) kohaldas kohus valesti PKS § 18 lg-t 2, mille järgi ühisvara jagamisel pärast abielusuhete lõppemist määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga ning tähtsust ei oma asjaolu, kes kasutas konkreetset vara. Kuna abielusuhted lõppesid oktoobris 2009, siis tuleb laenujääk jagada selle aja seisuga. Vastavalt AS SEB Pank tõenditele oli 01.10.2009 laenujääk 33 123,44 eurot. Kohus ei ole ka viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks asjaolu, et apellant tegi vastustaja elu korteris võimatuks. Pooltel oli konflikt selle üle, et vastustaja tõi korterisse elama ka oma vanemad ja samas ei tasunud korteri kulude eest. Ka apellant ei saanud ebaselguse tõttu korteris elada juba 2010 septembrist, kuna vastustaja kord tahtis korteris elada, kord ei tahtnud, kord tahtis korterit vara jagamisel endale, kord ei tahtnud. Seda, et vastustaja vanemad elasid korteris, soovib apellant tõendada Tele 2 15.02.2010 arvesaatelehega, kus vastustaja ema G.S. elukohaks on märgitud Jõhvi XXXX . Tõend jäi maakohtusse esitamata, kuna seaduse järgi ühisvara jagamisel ei oma tähtsust asjaolu, kes vara kasutas; 3) andis H.H. kohtus täpseid ja asjakohaseid ütlusi apellandile antud laenu suhtes, laenu kohta oli koostatud ka võlakiri. H.H. i ütlusi kinnitas tunnistaja T.T. . Kohus jättis seejuures vastuseta küsimuse, mis rahast tasuti sissemakse. Kohus viitab küll tunnistaja G. S ütlustele, et tema andis sissemakseks 50 000 krooni, kuid sellest rahast sissemakseks ei piisanud. Kohus rikkus menetlusnormi, jättes võlakirja tähelepanuta. Kohus oli tõendi vastu võtnud ning asjaolu, et tõend on venekeelne, ei ole TsMS § 238 lg 3 ja 5 kohaselt tõendi vastuvõtmisest keeldumise või mittearvestamise alus. Apellant palub lisada tsiviilasja materjalidele võlakirja tõlge eesti keelde; 4) vastavalt tunnistaja T.T. ütlustele ja apellandi seletustele oli nende vahel laenusuhe, teisi tõendeid asjas ei ole. Kui kohus leidis, et tegemist ei ole laenusuhtega, siis pidi ta ka ütlema, mis suhtega tegemist oli ja mis tõenditega see suhe tõendatud on. Laenusuhe ei pidanudki olema poolte ja T.T. vahel, laenusuhe oli T.T. ja apellandi vahel, kes võttis laenu pere huvides; 5 5) rikkus kohus korteriühistu tõendi hindamisel TsMS § 436 lg-t
  20. Kuna menetluses ei arutatud korteriühistu tõendi õigsust ja tööde tegemisega seotud asjaolusid, siis ei saanud kohus seda asjaolu ja tõendit arvestamata jätta. Sellele kohustusele ei vaielnud sisuliselt vastu ka vastustaja. Kui kohus kahtles mingis asjaolus, oleks kohus võinud teha järelepärimise korteriühistule; 6) on kohus seega jätnud arvestamata kõik apellandi poolt pere huvides võetud kohustused 43 915,71 eurot ning seetõttu tuleb vastustajalt hüvitisena välja mõista 8536,41 eurot ja ühisomandiga seonduvad kulud 319,56 eurot.
  21. V. S vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist ja apellandilt vastustaja kasuks viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus määranud kohustused kindlaks PKS § 18 lg 2 alusel seisuga oktoober
  22. Hilisemalt apellandi poolt tasutud makseid ei ole kohus õigesti laenujäägist maha arvanud, sest korter oli täielikult apellandi valduses ning apellant ei lubanud vastustajal sinna isegi siseneda. Apellant vastustaja vastavat väidet maakohtus ei vaidlustanud, mistõttu jääb arusaamatuks apellatsioonkaebuse viide tõendite puudumisele korteri kasutamise võimatuks tegemise kohta. Vastustajal on kahtlus, et apellant teenis peale suhete lõppemist ühisvaraks olnud korteri üürimisest tulu. Kõik eeltoodu on mõjuvaks põhjuseks hilisemate maksete jätmiseks apellandi kanda. Apellandi väide, et vastustaja vanemad elasid XXXX korteris, ei vasta tõele ning see koos esitatud tõendiga tuleb jätta tähelepanuta, kuna apellatsioonkaebuses toodud põhjendus ei anna uue asjaolu ja tõendi esitamiseks alust; 2) on kohus õigesti leidnud, et tunnistajate H.H. i ja T.T. ütlused ei ole usaldusväärsed nende vasturääkivuste tõttu (tunnistajate ütlused ei klappinud selles osas, kes laenu osas läbi rääkis/laenu küsis ja kellelt küsiti) ning esialgu hagile vastates ja algselt kohtus esitatud väidete erinevuse tõttu (algselt väitis apellant, et sai laenu vanematelt). H.H. ilt laenu võtmise lükkasid ümber ka vastustaja ema poolt kohtuistungil antud äärmiselt loogilised ja seega usaldusväärsed ütlused. Apellandi arvamus, et kohus pidi andma vastuse, mis rahast apellant sissemakse tasus, on naeruväärne, kuna TsMS § 230 lg 1 ja 2 järgi on see väite esitanud poole kohustus. Kohus on põhjendatult jätnud tähelepanuta venekeelse võlakirja – kohus on seda istungil selgitanud ja küsinud, kas võlakirja tõlget soovitakse esitada. Apellant ei soovinud tõlget esitada. Apellandi esindajaks oli vandeadvokaat. Vastustaja vaidles venekeelse tõendi esitamisele korduvalt vastu. Seetõttu palub vastustaja apellatsioonkaebusele lisatud võlakirja tõlge tähelepanuta jätta; 3) on kohus T.T. ja apellandi väidetava laenusuhte küsimuse õigesti ja õiglaselt lahendanud. Apellandi ema kinkis raha (õigemini sõiduauto BMW) pooltele ning sellest olid teadlikud ka vastustaja vanemad (G. S kinnitas seda kohtus). Seda asjaolu kinnitab fakt, et väidetavat laenusuhet ei ole laenusuhtena vormistatud – arvestades poolte laenukohustust AS SEB Pank ees, ei oleks vastustaja mitte mingil juhul nõustunud auto ostmiseks raha laenamisega ja seega auto ostmisega üldse. 09.06.2010 vastas apellant kohtu küsimusele, kas tegu oli emapoolse kingitusega noorele perele, jaatavalt; 4) leidis kohus KÜ Jõhvi XXXtõendi osas õigustatult, et see ei tõenda kulutuste kandmist ning nende vajalikkust. Vastustaja ütles istungil oma seisukoha, et ei nõustu tõendis nimetatud summat maksma ja seda eelkõige kahtluse tõttu tõendi õigsuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6
  23. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust osas, millega maakohus ei arvestanud poolte ühiskohustuste hulka laenukohustust 69 000 krooni apellandi emale T.T. le ja laenukohustust 98 100 krooni H.H. ile ning arvestas ühiskohustuseks laenujäägi AS SEB Pangale seisuga 26.08.2011 31 900,89 eurot, samuti osas, millega maakohus ei mõistnud V. S A.T. kasuks välja ühisomandiga kantud kulusid 5000 krooni. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
  24. Ringkonnakohus rahuldab apellandi taotluse ja võtab asja materjalide juurde 12.08.2007 võlakirja tõlke. Nimetatud tõend (vene keeles) esitati maakohtule 20.09.2010 vastuhagi lisana ning asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks nõudnud koheselt apellandilt tõendi eestikeelse tõlke esitamist. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata ja tagastab apellandile TsMS § 652 lg 4 alusel 15.02.2010 Tele 2 arve-saatelehe.
  25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus arvestas poolte ühiskohustuse hulka AS SEB Panga laenujäägi 26.08.2011 seisuga summas 31 900,89 eurot ning sellest tulenevalt mõistis V. S A.T. kasuks hüvitise 2213,45 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
  26. Pooled ei vaidle selle üle, et nendevahelised abielusuhted lõppesid 2009 oktoobris ning AS SEB Panga tõendi (II kd, tl 58) järgi moodustas laenujääk 01.10.2009 seisuga 33 123,44 eurot. Maakohus on õigesti märkinud, et poolte abielusuhete lõppemise ajal kehtinud PKS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara (vara ja kohustused) kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Analoogilisele seisukohale on asunud ka Riigikohus 21.03.2007 otsuse p-s 14 tsiviilasjas nr 3-2-1-13-
  27. Pärast abielusuhete lõppemist täidetakse reeglina kohustusi lahusvara arvelt ning asja materjalidest nähtuvalt on laenukohustust pärast abielusuhete lõppemist AS SEB Panga eest täitnud A.T. . Kuna AS SEB Panga tõendi kohaselt moodustas laenujääk 01.10.2009 seisuga 33 123,44 eurot, siis tuleb ühiskohustuse jagamisel nimetatud laenujäägi suurusega arvestada. Maakohtu poolt laenujäägi arvestamine 26.08.2011 seisuga ei ole põhjendatud. Eelnevat arvestades tuleb V. S A.T. kasuks väljamõistetav hüvitis arvestada alljärgnevalt: laenujääk 33 123,44 eurot – 23 000 eurot (korteri väärtus) = 10 123,44 eurot : 2 = 5061,72 eurot – 2237 eurot (1/2 sõiduauto väärtusest) = 2824,72 eurot.
  28. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust ülejäänud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-s 1 sätestatuga ning õigesti tuvastanud poolte ühiskohustuste ulatuse ning selle, et puudub alus V. S A.T. kasuks 5000 krooni väljamõistmiseks. Apellandi seisukoha järgi võttis ta emalt sõiduauto ostmiseks laenu 69 000 krooni, tegemist on poolte ühise kohustusega ning ühisvara jagamisel peab sellega arvestama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et apellant ei ole väidetavat laenusuhet tõendanud ning seetõttu puudub laenu tagastamise kohustus. Kviitungist (I kd, tl 210) nähtub, et T.T. (apellandi ema) on tasunud sõiduauto BMW 530 eest 14.07.2009, s.o poolte abielusuhete ajal, 7 69 000 krooni. T.T. tunnistajana antud ütluste kohaselt osteti sõiduauto tema raha eest poja pere vajadusteks. Nimetatud tõenditest ei nähtu laenusuhte olemasolu apellandi ja tema ema vahel ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei ole tõendatud. Seetõttu puudub alus arvestada väidetav laenukohustus 69 000 krooni ühiskohustuse hulka. Apellandi väite kohaselt võttis ta H.H. ilt korteriomandi ostmiseks laenu 90 000 krooni ning tegemist on poolte ühise kohustusega, millega ühisvara jagamisel peab arvestama. V. S kinnitas, et ta ei tea H.H. ilt võetud laenust midagi ning korteriomandi osamakset tasusid nad mõlemad oma vanematelt saadud rahaliste vahendite arvelt. Apellandi esitatud võlakiri ning tunnistajate T.T. ja H.H. i ütlused ei tõenda, et apellant tasus laenuna saadud 90 000 krooni eest korteriomandi osamakset. Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et apellant ei ole tõendanud laenu võtmist perekonna huvides ja nimetatud laenukohustust ei saa käsitleda poolte ühiskohustusena. Siinjuures on maakohus õigesti osundanud ka sellele, et vastuses hagiavaldusele on apellant kinnitanud, et korteri sissemakse tasuti tema vanematelt saadud vahenditest ning väidetavale laenusuhtele ei ole apellant menetluse alguses tuginenud. Lisaks tõendavad tunnistaja G. S ütlused, et tema koos abikaasaga andsid pooltele korteri ostuks 50 000 krooni. Vastuhagist nähtuvalt teostati korterelamus Jõhvis XXX 02.06.2010-07.08.2010 remonditöid ning 15.08.2010 tasus ta korteriühistule remonditööde eest 10 000 krooni. 10 000 krooni tasumist korteriühistule tõendab ühistu tõend (I kd, tl 211). V. S kui korteriomandi kaasomanik peab tasuma talle ½ remonditööde maksumusest. Maakohus leidis, et korteriühistu tõend ei tõenda remonditööde tegemist ja A.T. poolt selle eest tasumist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu seisukoht ei ole õige. V. S ei ole A.T. esitatud tõendit ümber lükanud ning remonditööde tegemist korterelamus 2010 suvel tõendab ka Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnang (II kd, tl 27). Samas leiab ringkonnakohus, et maakohtu eelmärgitud ebaõige seisukoht ei anna alust ka selles osas vastuhagi rahuldamiseks. Kinnisvarabüroo Uus Maa on teostanud hindamise 10.03.2011, s.o pärast korterelamus remonditööde teostamist 2010 suvel ning korteriomandi Jõhvis XXXX hindamisel on ekspert sellega arvestanud (hinnangu p 6.2) ja apellant ei ole vastupidist tõendanud. Eelnevast järeldub, et poolte ühisvaraks oleva korteriomandi turuväärtus 23 000 eurot sisaldab endas ka 2010 suvel korterelamule tehtud remonditööde väärtust ning kuna korteriomand jääv apellandile, siis puudub tal õigus nõuda ½ remonditööde maksumusest. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta ka nimetatud nõude osas rahuldamata. Ringkonnakohus muudab nimetatud vastuhagi nõude rahuldamata jätmise osas maakohtu põhjendusi.
  29. 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud selle seaduse jõustumise hetkeks. Sellest tulenevalt kohaldatakse alates 01.07.2010 abikaasade varalistele suhetele PKS § 211 lg 1 järgi 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Maakohtu seisukoht, et kuna poolte abielusuhtes lõppesid enne 01.07.2010, kohaldub asjas enne 01.07.2010 perekonnaseadus, ei ole eelnevaga kooskõlas. Seega kohaldub asjas alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 37 lg 3, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Samas ei ole maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamine toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit, kuna maakohus on poolte ühisvara jaganud PKS § 37 lg-s 3 sätestatud regulatsiooni järgi. 8
  30. Apellandi nõue apellatsiooniastmes oli 6270,64 eurot (ühiskohustused 4409,9 eurot + 6269,72 eurot, remonditööd 639,11 eurot, laenujäägi vahe 1222,55 eurot : 2= 6270,64 eurot). Apellandi nõue rahuldati 611,27 euro, s.o 9,74% ulatuses. Seetõttu jäävad menetluskuludest apellatsiooniastmes 90,26% apellandi kanda ja 9,74% vastustaja kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 9 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.