← Eesti

2-10-61880/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-61880 Tsiviilasi R.J. hagi M.A. Tsiviilasja hind Hagihind maakohtus Apellatsioonkaebuse hind 474.57 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.J. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): R.J. (isikukood: XXX; elukoht: KohtlaXXX) Vastustaja (kostja): M.A. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX) esindajad RESOLUTSIOON vastu elatise vähendamiseks
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. novembri
  7. a otsus muutmata.
  8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  9. Välja mõista R.J. lt riigituludesse hagiavalduse esitamisel tasutav riigilõiv 191.73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot, 73 senti) ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutav riigilõiv 102.25 eurot (ükssada kaks eurot, 25 senti), kokku 293.98 eurot (kakssada üheksakümmend kolm eurot, 98 senti). Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank (viitenumber 2900078567). Anda tasumiseks kohustatud isikule otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva alates käeoleva otsuse jõustumisest.
  10. Kohtuotsus saata p-i 3 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus Ringkonnakohtus kanda. kantud menetluskulud jätta R.J. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  11. R.J. esitas hagi M.A. vastu elatise vähendamiseks. Hageja peab Viru Maakohtu otsuse (2-09-45494) kohaselt maksma kostjale elatist summas 2700 krooni (172,56 €). Pärast elatise väljamõistmist on hageja materiaalne olukord halvenenud. Hageja palus vähendada elatise suurust, määrates igakuiselt väljamakstava elatise suuruseks 86.28 eurot (1350 krooni).
  12. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta väljamõistetud elatise suuruse muutmata. Kostja on käesoleval ajal tööotsijana tööbörsil arvel ja saab sotsiaalabi, millest koos lapsega elab. Tütar E.A. läks
  13. a esimesse klassi, mistõttu lapse igakuised vajadused suurenesid: laps soovib käia huviringides ning lapsele on vaja koolitarbeid.
  14. Kohtuistungil 07.11.
  15. a jäi hageja hagi juurde, selgitades, et tema perekonda sündis 17.05.
  16. a laps. Kostja nõustus hagiga osaliselt, selgitades, et kuigi hageja ei tööta, peab ta maksma elatist minimaalses määras. Ta on nõus elatise vähendamisega 2175 kroonini (139.01 euroni). MAAKOHTU LAHEND
  17. Viru Maakohus rahuldas 15.11.
  18. a otsusega R.J. hagi osaliselt. Kohus mõistis välja R.J. lt elatise igakuise elatusrahana E.A. (seaduslik esindaja M.A. ) kasuks alates 09.12.
  19. a summas 139.01 eurot kuni tütre E.A. täisealiseks saamiseni, s.o. 26.03.
  20. a, kusjuures 2 igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. R.J. on 06.10.
  21. a abiellunud T.J. ning 17.05.
  22. a sündis neil tütar T.J. E.(tl 8, 82). R.J. oli registreeritud Eesti Töötukassas töötuna alates 12.08.
  23. a. Talle on määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 19.08.
  24. a kuni 14.02.
  25. a ning välja makstud 23.11.
  26. a kokku 19570.65 krooni ning 07.12.
  27. a 7722.50 krooni (tl 27). Vastavalt Eesti Töötukassa 07.02.
  28. a teatisele on M.A. töötuna arvele võetud alates 07.01.
  29. a ning ta ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist (tl 64). Hagis taotles hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise tütre E. ülalpidamiseks väljamõistmist igakuise elatusrahana 1350 krooni (86.28 eurot). Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus elatise vähendamisega minimaalmäärani, s.o 130.01 euroni. Elatise suuruse muutmise nõue on esitatud kohtule 09.12.
  30. a. Seega kuulub kohaldamisele alates 01.07.
  31. a kehtiv perekonnaseadus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi
  32. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla alammäära (PkS § 101 lg 1, käesoleval ajal 139.01 eurot). Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga. 18.11.
  33. a kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-09-45494) tegemise ajal oli R.J. tulu 4872 krooni ning M.A. oli töötuna tööbörsil ning tema tuluks on lastetoetus 300 krooni ja sotsiaaltoetus 1800 krooni. Kohtu arvates oli mõistlik jaotada ülalpidamiskohustuse täitmine nii, et R.J. kannab lapse põhjendatud ülalpidamiskuludest (3000 krooni) 90 % ehk 2700 krooni (tl 3-7). Tuginedes Riigikohtu seisukohale (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-07) märkis kohus, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS § 61 (kuni 01.07.
  34. a kehtinud redaktsioon) alusel elatise maksmisest. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Hageja väitis kohtuistungil, et ta ei näe mõtet minimaalpalgaga töötada, kuna ta peab ülal pidama oma väiksemat last. Hageja ei ole selgitanud, mida ta on teinud selleks, et endale tööd leida. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus märkis hagejale, et sissetuleku puudumine iseenesest ei ole alus väljamõistetud elatise vähendamiseks, vaid vastupidi mõlema lapse ülalpidamiskohustus peaks sundima vanemat tegema endast kõike olenevat leidmaks endale sissetulekuallikas. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus hageja sissetuleku puudumist mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks väljamõistetuid elatise vähendamist. Kuigi kohus võiks alates 17.05.
  35. a mõjuvaks põhjuseks lugeda olukorra, et hagejal on teine laps, ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et elatise väljamõistmisel 3 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras jääks hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega ei ole ainuüksi asjaolu põhjal, et hagejal on 17.05.
  36. a sündinud tütar Evelin, võimalik hagi rahuldada. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema hagiavalduses esitatud väiteid abikaasa T.J. sissetulekute puudumise kohta. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, arvestades, et hageja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja mõlema lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, samuti, et kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, leidis põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 18.11.
  37. a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja hagejalt tütre E.A. ülalpidamiseks välja mõista elatise alates 09.12.
  38. a igakuise elatusrahana 139.01 eurot kuni tütre täisealiseks saamiseni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  39. R.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vähendada elatise summat 86.28 euroni. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on apellant töötu ega ole arvel Eesti Töötukassas. Ka apellandi abikaasa ei tööta, kuna on lapsehoolduspuhkusel. Apellandi ja tema pereliikmete ainsateks sissetulekuteks on abikaasa igakuine pension 96.34 eurot, alimentide võlgnevus, mida T.J. saab oma isalt 7.99 eurot, peretoetus summas 19.18 eurot ning vanemahüvitis summas 249.87 eurot, kokku 373.38 eurot; 2) kulutavad apellant ja tema pereliikmed kuus: korteriüür 70 eurot, liising 102 eurot, telefon ja internet 25 eurot, mobiilside teenused 12 eurot, elektrienergia eest 15 eurot, lapse toidule 60 eurot, pere toidule 200 eurot, raviminid ja vitamiinid lapsele 15 eurot, isikliku hügieeni vahendid 15 eurot, kokku 514 eurot. Käesoleval ajal elab apellandi pere T.J. sissetulekutest ja abist, mida nendele osutavad nende vanemad. T.J. suhtes on kohtutäitur algatanud täitemenetluse ja tema arve on arestitud. Apellant esitas kohtule tõendid, mida ta varem ei esitanud, sest ei teadnud, et dokumentide esitamine on kohustuslik. Apellant esitas kohtule abielutunnistuse ärakirja, sünnitõendi ärakirja, Eesti Töötukassa tõendi ärakirja, KÜ Olevi 29 arve, väljavõtted T.J. pangakontolt, väljavõtte apellandi pangakontolt. R.J. esitas 24.05.
  40. a kohtule täiendavad tõendid tema materiaalse olukorra kohta. R.J. esitas kohtule KÜ Olevi 29 arve, maksekorraldused, väljavõtted T.J. ja apellandi pangakontodelt ning laenulepingud.
  41. M.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vastustaja majanduslik olukord paremaks muutunud. Kostja ja tema tütre ainsaks sissetulekuks on riiklik toimetulekutoetus, mis on iga kuu erinev. 2012.a jaanuaris oli see 255.64 eurot ning peretoetus summas 19.18 eurot; 2) on vastustaja kulud igakuuliselt: korteriüür 90 eurot, elektrienergia 30 eurot, gaas 8.50 eurot, internet ja TV 19.11 eurot, hügieenivahendid 15 eurot, koolitarbed ja lasteriided 4 20 eurot, lapse voodi ja madratsi järelmaks 35 eurot kuni 22.05.
  42. a. Toidu jaoks jääb kõigest 28.61 eurot. Kostjal vanemaid, kes teda aitaksid, ei ole; 3) peavad mõlemal lapsel olema võrdsed õigused. Vastustaja arvates ei tee apellant midagi sissetuleku hankimiseks ning loodab ainult abikaasa ja vanemate abile. Apellant ei ole töövõimetu. Vastustaja esitas kohtule Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse tõendi, KÜ Olevi 34 kommunaalarve, väljavõtted kostja pangakontolt, Eesti Töötukassa teatise, Maksekviitungi AS Eesti Gaas eest, voodi ja madratsi arved. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  43. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
  44. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel apellandi taotluse võtta asja juurde abielutunnistuse ärakirja, sünnitõendi ärakirja, Eesti Töötukassa tõendi ärakirja, KÜ Olevi 29 arve, väljavõtted T.J. pangakontolt, väljavõtte apellandi pangakontolt ning laenulepingud. Tegemist on ülalpidamisasjaga, milles TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 963,47 €, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga, mida maakohus sai TsMS § 405 alusel läbi vaadata lihtsustatud menetlusreeglite kohaselt. Elatise asjades on kohtul õigus ja kohustus selgitada pooltele tõendite esitamise õigust ning vajaduse korral ise tõendeid koguda. Ringkonnakohus rahuldab samuti vastustaja taotluse ja võtab asja juurde Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse tõendi, KÜ Olevi 34 kommunaalarve, väljavõtted kostja pangakontolt, Eesti Töötukassa teatise, Maksekviitungi AS Eesti Gaas eest, voodi ja madratsi arved.
  45. Maakohus jättis hageja nõude osaliselt rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole põhistanud asjaolusid, miks tal puudub sissetulek, millest oma lastele ülalpidamist anda. Apellant on ringkonnakohtule esitanud tõendid, millest nähtub, et ta on ülapeetav ja tema perekonna kulutused kaetakse abikaasa pensionist, elatisest, peretoetusest ja vanemahüvitisest. Apellant on tõendanud sissetuleku ja vara puudumise ning perekonna raske majandusliku olukorra. Apellant ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, mis takistab tal sissetulekut saada. Asja materjalidest ei nähtu, et apellandil oleks töövõime piiratud, et tal oleks puue, mis takistab tööd tegemast.
  46. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vara ja töötasu puudumine ei ole piisavad asjaolud, et PKS § 102 lg 2 alusel elatist vähendada apellandi poolt taotletud määras. Ringkonnakohus märgib, et mõlemal lapse vanemal on kohustused lapse ees, sh ülalpidamiskohus. Asja materjalidest nähtub, et lapse ema ei tööta pikemat aega, asja materjalidest ei nähtu, mis asjaoludel lapse ema ei oma töist sissetulekut. Käesolevas vaidluses ei oma see asjaolu iseseisvat tähendust apellandi nõude põhjendatuse hindamisel. Apellandi väidet, et tema peres on uus laps, saaks kohus elatise suuruse määramisel arvestada, kui apellant esitaks tõendid, millest nähtub, millises ulatuses suurenesid apellandi poolt tehtud kulutused. Apellant on väitnud, et temal puudub sissetuleks, seega ei saanud ka tema kulutused suureneda.
  47. Maakohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas elatise suuruse muutmise (vähendamise) hagi menetlemisel. Ringkonnakohus märgib, et elatise suuruse muutmise hagilt tuleb TsMS § 139 lg 2 p 1 alusel tasuda riigilõiv. 5 RLS § 22 lg 1 sätestab ammendava loetelu toimingutest, millelt kohtusse pöördumisel riigilõivu ei võeta. Muu hulgas on riigilõivuvaba elatise nõudmise hagi (RLS § 22 lg 1 p 2). Elatise suuruse muutmise hagi ei ole RLS § 22 lg-s 1 nimetatud. Hagihind maakohtus oli 776.53 eurot, millelt kuulub RLS § 57 lg 1 ja Lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv summas 191.73 eurot. Apellatsioonkaebuse hind on 474.57 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 102.25 eurot. Viru Maakohtu 13.01.
  48. a määrusega vabastati R.J. täielikult riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Tartu Ringkonnakohus luges 10.01.
  49. a määrusega menetlusabi andmise jätkuvaks. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 190 lg 7, mille kohaselt võib isiku vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, sest apellant on töövõimeline isik ning apellant ei ole tõendanud, mis takistab tal sissetulekut saada. Ringkonnakohus leiab, et R.J. lt tuleb riigituludesse välja mõista hagi esitamisel tasutav riigilõiv summas 191.73 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutav riigilõiv summas 102.25 eurot.
  50. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel R.J. kanda. Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 6 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.