Obsah (4)

§ 97§ 101§ 102§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-4792

§ 97

kohaselt on laps õigustatud ülalpidamist saama.

§ 101

lg 1 sätestab elatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohus tuvastas, et hageja elab oma emaga L. P. Kostja kuupalk on alates 17.10.2011 278,02 eurot ning talle kuulub sõiduauto VW Passat. Perioodil 01.03.2011 - 26.10.2011 on kostja netotasu olnud keskmiselt 206 eurot kuus. Hageja lasteaiakulud on kostja eest perioodil 2008 2011 tasunud kostja ema O.P. Kohus otsustas käesoleval juhul mitte kohaldada

§ 102lg 2.

Kostja seletuste kohaselt on tema teise lapse (sündinud XX) ema lapsehoolduspuhkusel ja saab „emapalka“, kuid kostja väitel ei ole ta abikaasa tulude vastu huvi tundnud. Kohus leiab, et nimetatud väide seab kahtluse alla kostja vastuväited, et tulenevalt tema raskest majanduslikust olukorrast ei ole ta suuteline elatist nõutud määras tasuma. Kohus on seisukohal, et pere raske majandusliku olukorra puhul peetakse pere tulude ja kulude kohta elementaarset arvestust. Huvi puudumine abikaasa tulude osas viitab, et kostja varjab oma tegelikke tulusid ning tema tegelik sissetulek katab pere vajadused. Kostja poolt tegelike tulude varjamine ei anna alust arvata, et kostja teine laps satuks hagejaga võrreldes halvemasse varalisse olukorda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2

1. J.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. märtsi 2012 otsuse osalist tühistamist. Apellant tunnustab vastustaja nõuet elatise määramiseks, kuid palub kohtul vähendada igakuise elatise suurust. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) vaidlustab apellant maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust. Apellandi väitel jääb tal oma teise lapse ülalpidamiseks ebaõiglaselt väike summa (290 eurot, millest tuleb lahutada tulumaks ja 145 eurot vastustaja elatiseks). Apellant taotleb oma sissetuleku jaotamist kolmeks võrdseks osaks; 2) elab hageja suurema osa ajast apellandi ema O. P juures, kellele apellant annab vastustaja toidu tarbeks raha. Apellant ning tema ema ostavad vastustajale ka riideid ning jalanõusid; 3) ei ole kohus arvesse võtnud, et hageja ema L. P ei hoolitse hageja eest ning elatisraha kulub narkootikumide ostmiseks; 4) leiab apellant, et hageja elatis tuleks maksta O. P, kes hoolitseb hageja eest; 5) on apellandi praegune abikaasa esitanud Viru Maakohtusse avalduse nende ühisele tütrele elatise määramiseks.
3. N.P. palub lõpetada apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlemine õigusliku aluse puudumise tõttu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei sisalda apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebus ega selle lisad uut informatsiooni ega dokumentaalseid tõendeid, mida apellant poleks juba maakohtule esitanud; 2) apellandi väited vastustaja seadusliku esindaja iseloomu ja käitumise osas on paljasõnalised. Apellant ei ole esitanud TsMS § 633 kohaselt nõutud tõendeid oma väidete tõendamiseks; 2) võib tulenevalt TsMS § 631 lg-st 1 apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või, et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Tulenevalt lg 2 on õigusnormi rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata. Apellatsioonkaebuses puuduvad viited selle kohta, milliseid asjaolusid arvesse võttes oleks kohus pidanud tegema teistsuguse otsuse ning milliseid materiaal- ja/või menetlusõiguse norme on kohus ebaõigesti kohaldanud või kohaldamata jätnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
5. märtsi 2012 otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas ning mõistab välja J.P. lt igakuise elatise N.P. (IK XXX) ülalpidamiseks 96,67 eurot alates 07.11.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.05.
6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud väljamõistetud elatise suuruse osas ning TsMS § 651 lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
7. Apellandi väite kohaselt juhul, kui ta peaks tasuma hagejale elatist kohtu poolt määratud määras, siis jääb tal oma teise lapse ülalpidamiseks ebaõiglaselt väike summa ning õiglasem oleks tema sissetulek jaotada kolmeks võrdseks osaks. 3 Vastavalt

§ 101

lg-le 1 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 kolmandast ja neljandast lausest tuleneb, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada alatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega tuleneb

§ 102

lg-st 2, et mõjuval põhjusel võib kohus mõista kohustatud vanemalt välja elatise väiksemas määras, kui on sätestatud

§ 101lg-s 1.

8. Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud, et on alust arvata, et kostja varjab oma tegelikke tulusid ning seetõttu jättis maakohus kohaldamata

§ 102lg 2.

Nimetatud seisukohale asus maakohus seetõttu, et kostja ei osanud öelda oma abikaasa poolt saadava vanemahüvitise suurust. Ringkonnakohus leiab, et selline maakohtu seisukoht on ekslik. Asjaolu, et kostja ei osanud öelda abikaasa poolt saadava hüvitise suurust, ei anna alust asuda seisukohale, et ta varjab oma tulusid. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja saaks lisaks tema poolt nimetatud sissetulekule 290 eurot kuus veel muid tulusid. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja abikaasa maakohtu menetluse kestvuse ajal vanemahüvitist. Vanemahüvitise seaduse § 4 lg 4 kohaselt hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks; kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, määratakse hüvitis lapse 18 kuu vanuseks saamise päevani. Tegemist on riigi poolt makstava ajutise hüvitisega ning arvestades lapse sünniaega 15.02.2011 (tl 13) peaks olema käesolevaks ajaks hüvitise saamise õigus lõppenud.

§ 96

ja § 97 lg 2 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt, s.o lisaks kostjale on alaealistel lastel Nikital ja Angelikal õigus saada ülalpidamist ka oma emadelt. Samas aga teise vanema, s.o antud juhul lapse ema, ülalpidamisvõime ei annaks alust vabastada kostja oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti antud tsiviilasja materjalid ei anna alust väita, et laste emade sissetulek oleks sellise suurusega, et lapsed ei vaja isapoolset ülalpidamist. Asja materjalide kohaselt on kostja sissetulek 290 eurot kuus (kostja enda seletus kohtuistungil 27.02.2012 - tl 61-63, ja apellatsioonkaebuses märgitu).

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja käsutada on tema sissetulek 290 eurot kuus, muid vahendeid, mida ta saaks kasutada enda ja laste ülalpidamiseks, tal ei ole. Seega tuleb jagada kostja sissetuleks tema ja kahe lapse peale ning igaühe osaks on 96,67 eurot (290:3=96,67). Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks igakuuliselt summas 96,67 eurot. 9. Apellandi väite kohaselt elab hageja suurema osa ajast kostja ema O. P juures, kellele kostja annab hageja toidu tarbeks raha. Samuti tugineb siinkohal kostja asjaolule, et tema ema O. P on tasunud hageja lasteaias käimise eest. Ringkonnakohus leiab, et selline kostja väide on osaliselt paljasõnaline ja tõendamata. Tõendatud on ainuüksi see, O. P on tasunud 2009 – 2012 lasteaia „Punamütsike“ poolt esitatud arveid, kuid tõendeid ei ole esitatud selle kohta, millisel perioodil ja kui pikka aega on hageja viibinud O. P juures ning milliseid riideid ja mis ajal on hagejale ostetud. Samuti iseenesest see asjaolu, et laps viibib mingil perioodil kostja ema juures, kes ostab talle toitu ja riideid, ei 4 vabastaks kostjat

§-st 96 ja § 97 lg-st 2 tulenevast kohustusest ülal pidada oma alaealist last. Kostja ei ole tõendanud seda, et lasteaia poolt esitatud arvete tasumine ning väidetav toidu ja riiete ostmine on toimunud tema rahaliste vahendite arvel.

1. Paljasõnaline on ka kostja väide, et hageja ema L. P ei hoolitse hageja eest ning elatisraha kulub narkootikumide ostmiseks. Kuna L. P on sellele väitele vastu vaielnud ja kostja ei esitanud oma väite tõendamiseks tõendeid, siis maakohus ei saanudki otsuse tegemisel selle väitega arvestada.
2. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde koos apellatsioonkaebusega esitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 30.03.2012 teatise. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 459 lg-s 1 ettenähtud eelduste olemasolul võivad mõlemad pooled taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist.
3. Menetluskulude jaotusel arvestab ringkonnakohus sellega, et hageja on alaealine laps ning seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 5 Viivi Tomson