) § 48 p 7 alusel. Kohtutäitur on kinnisasja arestimise aktiga alates 24.09.2009 keelanud kinnisasja käsutamise. Keelumärge on kantud kinnistusraamatusse kohtutäituri 27.07.2009 avalduse alusel 31.07.2009. Kinnisasja arestimisega on eiratud
§-de 142 – 146 sätteid nii kinnisasja üleskirjutamise kui kinnistusraamatus olevate kinnisasja andmete õigsuse kohta. Kinnisasja hindamist ja üleskirjutamist
Kinnisasja hinnaks määras kohtutäitur oma suva järgi 700 000 krooni. Hageja hinna määramisega ei nõustunud ning tegi arestimise akti sellekohase märke, kuid kohtutäitur ei tellinud vara väärtuse kindlaksmääramiseks eksperthinnangut. Kohtutäituri tegevus vara hinna määramisel ei toimunud seadusega kooskõlas.
Seadus ei kehtesta arestitud vara käsutamist lubavat erandit kohtutäituri jaoks.
ÜS) § 88 lg 1 järgi on käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus tühine. Arestitud vara müümine kohtutäituri poolt on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine, mis on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 30.12.2009 koostatud vara ümberhindamise aktis on alandatud korteriomandi hinda 350 000 kroonile ja 06.04.2010 koostatud aktis 210 000 kroonile. Hagejat ei ole toimingutest eelnevalt teavitatud, seega on rikutud
Hageja ei ole nõustunud sissenõude pööramisega hageja kinnisasjale. Hageja on sellest kohtutäiturile nii suuliselt kui ka kirjalikus vormis teada andnud. Hageja on 05.03.2010 ja 17.05.2010 esitanud kaebuse, milles ta ei nõustu enampakkumisega. Sissenõude pööramine hageja korteriomandile on õigusliku aluseta, rikub isiku põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud põhiõigust omandi puutumatusele ning on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse põhimõtetega. Sundtäitmist on asjaõigusseaduse kohaselt õigus nõuda vaid hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmise korral ja sellel isikul/võlausaldajal, kelle kasuks on hüpoteek seatud (asjaõigusseaduse (AÕS) § 325; § 352).
järgi kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale võib sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või sissenõudja nõue põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. 23.03.2011 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, milles palus tuvastada täitedokumendi puudumine ning täitemenetluse ebaseaduslik korraldamine ja kinnisasjale sissenõude pööramise lubamatus täiteasjas nr 072/2009/1670, tunnistada korteriomandile XXX sissenõude pööramine seadusevastaseks ja täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 ebaseaduslikuks ning tunnustada sundtäitmisega seotud kõikide tehingute tühisust; jätta menetluskulud, kohtutäituri tasu ja muud täitekulud kostja 1 kanda. Hageja leidis, et täitemenetluse algatamiseks puudub jõustunud kohtulahend, mis käsitleks rahalist nõuet – võlgnevust. Viru Maakohtu 22.12.2008 otsus abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes ei ole sundtäidetav. Nõude olemasolul peab nõue olema tagatud asjaõiguskokkuleppe, kohese sundtäitmiskokkuleppe ja tagatiskokkuleppega. Sellised kokkulepped pooltel puuduvad. Sundtäitmine ei ole seaduslik ning seetõttu on kõik täitetoimingud ja tehingud tühised. Korteriomand kuulus kinnistusraamatu kande kohaselt hageja ja kostja 1 ühisomandisse. Seega tulenevalt AÕS § 70 lg-st 1 olid kostjal 1 säilinud kõik ühisomaniku õigused ning kostja varalisi õigusi ei olnud rikutud. Ühisomanike puhul ei saa korterit müüki panna ilma teise poole nõusolekuta. Ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine. Asjaõigusseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätteid nende koostoimes arvestades saab isik kinnisasjaga vastutada vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegisumma ulatuses. 2. K.M. hagi ei tunnistanud. Kostja 1 vastuväidete kohaselt toimus sissenõude pööramine kinnisasjale täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuna hageja ei tasunud kostjale 1 Viru Maakohtu 22.12.2008 otsusega välja mõistetud hüvitist, oli kostja 1 ainus võimalus 3 kohtuotsus täitmisele pöörata, sh taotleda sissenõude pööramist hagejale kuuluvale kinnisasjale. Asjaolu, et registriossa nr XXX ei ole eelnimetatud kohtuotsuse alusel kannet tehtud, ei takista täitemenetluse läbiviimist. Isegi juhul, kui Swedbank AS-i ei kaasatud menetlusse, ei ole see aluseks täitemenetluse lõpetamiseks
Kuna kinnisasja hindamine toimus ajal, mil hinnad langesid, on loomulik, et kohtutäituri määratud hind oli madalam kui hind ühisvara jagamise kohtumenetluse ajal. Kohtutäitur ei ole kohustatud hinna määramiseks tellima eksperthinnangut. Kõik kohtutäituri koostatud dokumendid on hagejale edastatud. Kostja 1 taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele aegumise kohaldamist TsÜS § 143 alusel, kuna vastavalt
lg-le 3 võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamiseks on
§-s 217 ette nähtud 10-päevane kaebetähtaeg, seega on kõik nõuded, mis on suunatud kohtutäituri tegevusele, aegunud. 3. Kohtutäitur R. Kütt palus jätta hagi rahuldamata. Kostja 2 vastuväidete kohaselt puudus kinnisasja hindamise juures K.M. , seetõttu määras vara arestimisel hinna kohtutäitur lähtudes
Kohtutäitur hindas korteri kõrgemalt kui turuhind, kuna arestimisaktis märgitud hinnale 700 000 krooni lisandus veel laen Swedbank AS-le 350 000 krooni. Hageja kohtutäiturile hinna kohta
§-s 217 sätestatud korras kaebust ei esitanud. Vara ümberhindamise aktid sai hageja kätte 04.01.2010 ja 22.04.2010, kuid ei vaidlustanud ka nimetatud akte. Esimene enampakkumine toimus 30.10.2009 alghinnaga 700 000 krooni, enampakkumisel osalejaid ei olnud ja enampakkumine nurjus. Kordusenampakkumine toimus 15.03.2010 alghinnaga 350 000 krooni, enampakkumisel osalejaid ei olnud ja see nurjus. Teine kordusenampakkumine toimus 18.05.2010 alghinnaga 210 000 krooni, korteriomandi omandas kostja 1 hinnaga 210 000 krooni. Swedbank AS-i on täitemenetlusest ja arestimisest teavitatud. Täitemenetluse lõpetamiseks vastavalt
p-le 7 puudub alus, kuna sissenõudja on esitanud kohtutäiturile 08.07.2099 korrektse täitmisavalduse ning jõustunud kohtuotsuse. Täitemenetluse algatamise tingimusi ei ole rikutud. Kinnistusraamatusse seati keelumärge 31.07.2009, kuna sissenõudja kasuks ei olnud seatud hüpoteeki ja oli vara võõrandamise oht. Hageja on kohtutäiturile esitanud 05.03.2010 ja 17.05.2010 kaebused ning kohtutäitur on otsused teinud. Pooled ei ole otsuseid edasi kaevanud. MAAKOHTU LAHEND
lg 1 p 1 järgi käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja määrusest tsiviilasjas.
lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Alusetu on hageja väide, et Viru Maakohtu 22.12.2008 otsus ei ole sundtäidetav. Kohtuotsus on jõustunud. Kohtuotsuses sisaldub ilmselge kostja 1 rahaline nõue hageja vastu, st kohus on tuvastanud kohtumenetluses hageja kohustuse maksta kostjale 1 ühisvara jagamisel enamsaadud vara eest rahalist hüvitust. Tsiviilasja nr 2-08-7950 menetluses oli nii kostjal 1 kui ka hagejal võimalik oma õigusi kaitsta ja vastuväiteid esitada. Seetõttu on hageja viited VÕS §-dele 5, 6, 7 ja perekonnaseaduse (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) § 18 lg-tele 1, 2; § 19 lg-tele 1, 3, 4 asjakohatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse 4 sätetest ei tulene, et kohtuotsusega väljamõistetud rahasummad peavad olema veel täiendavalt tagatud asjaõiguskokkuleppe, kohese sundtäitmiskokkuleppe ja tagatiskokkuleppega, kuna vastasel korral ei ole nende rahuldamine võimalik ning kohtutäiturile ei saa esitada avaldust täitemenetluse algatamiseks ja kinnisasja sundtäitmise läbiviimiseks. Asjaolu, et 22.12.2008 kohtuotsuse alusel oli kanne kinnistusraamatusse tegemata, ei mõjuta kohtuotsuse õigusjõudu ega muuda seda täidetamatuks. Jõustunud kohtuotsuse täitmine, sh kinnisasjale sissenõude pööramine ja müük, toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on hageja väide, et ühisomandit saavad võõrandada ainult ühisomanikud koos ning ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine, asjasse mittepuutuv. Hageja on 04.03.2010 esitanud kohtutäiturile kaebuse, milles ta ei nõustunud täiteasjas läbiviidava täitetoiminguga, 15.03.2010 toimuva kordusenampakkumisega, sh ka kõikide teiste täitetoimingutega selles osas, mis puudutavad sissenõude pööramist kinnisasjale. Kohtutäitur R. Kütt jättis 26.03.2010 otsusega hageja kaebuse rahuldamata. Hageja ei ole enne kordusenampakkumist ja sellega seotud täitedokumente kohtutäiturile ühtegi kohtutäituri toimingut (sh täitemenetluse algatamine, kinnisasja arestimine ja hindamine) ning otsust (sh täitekulu väljamõistmise otsus) kajastavat kaebust esitanud. Samuti ei ole hageja kohtutäituri 26.03.2010 otsust
Kui hageja leidis, et täitemenetlus on korraldatud ilma täitedokumendita, ebaseaduslikult, kinnisasjale sissenõude pööramine on lubamatu ja seadusevastane ning seetõttu on kõik sundtäitmisega seotud tehingud tühised, oleks tal tulnud kõiki neid väiteid sisaldav(ad) kaebus(ed)
§-s 217 sätestatud korras ja tähtaegadel esitada kohtutäiturile ning kohtutäituri otsusega mittenõustumisel esitada
§-s 218 sätestatud korras kaebus kohtule. Kui menetlusosaline ei esita kaebust, kaotab ta
lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Tulenevalt
§-st 218 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kuna hageja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kaebusi selles, et täitemenetlus on korraldatud ilma täitedokumendita, ebaseaduslikult, sissenõude pööramine kinnisasjale on lubamatu ja seadusevastane ning seetõttu on kõik sundtäitmisega seotud tehingud tühised, esitanud ei ole, on ta minetanud võimaluse tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses. Kohtu Infosüsteemi (KIS) andmetel on hageja 04.06.2010 esitanud kohtusse hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-10-26696). Nimetatud tsiviilasjas lahendit tehtud ei ole. Seetõttu puudub kohtul alus antud tsiviilasja raames anda hinnangut täitemenetluses läbiviidud enampakkumisele/kordusenampakkumisele. Kuigi eeltoodust lähtuvalt ei saa hageja hagis tugineda asjaoludele, mida võinuks esitada kaebuses, andis kohus lühidalt hinnangu mõningatele hagiavalduses ja selle täienduses toodud väidetele. Kohus leidis, et sissenõude pööramine kinnisasjale toimus täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ja selle seadusevastaseks tunnistamiseks hagiavalduses esitatud põhjustel puudub alus. Vastavalt
lg-le 3, kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Kostja 1 esitas avalduse täitemenetluse alustamiseks, milles soovis pöörata sissenõuet hagejale kuuluvale kinnisasjale. Kuna hageja ei täitnud täitedokumenti vabatahtlikult, arestis kohtutäitur hagejale kuuluva kinnisasja kostja 1 nõude tagamiseks. AÕS § 352 lg 1 antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Täitemenetluse seadustik ei sätesta piirangut, et sissenõuet saab pöörata ainult sellisele kinnisasjale, mis on tagatud sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga. Ka ei ole põhjendatud hageja viide tema omandiõiguse rikkumisele, kuna hageja on ise kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasumata jätmisega tinginud täitemenetluse algatamise, sundtäitmise ja kinnisasja müügi. Hageja on esitanud väite, et kohtutäitur on täitemenetluses teinud käsutuskeeldu rikkuva käsutustehingu, kuna on 27.07.2009 avalduse alusel 31.07.2009 kinnistusraamatusse sisse 5 kandnud kinnistu käsutamise keelumärke kostja 1 kasuks, mis välistab kinnisasja müümise või takistab seda. Kohus viitas TsÜS § 88 lg 1 ja
lg 1, 2; § 52 lg 1 sätetele ning leidis, et seaduse mõttest tulenevalt arestib kohtutäitur vara ning seab käsutuskeelu selleks, et võlgnik ei saaks vara täitemenetluse ajal võõrandada. Kuna sissenõude pööramisel varale tuleb kinnisasi kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras müüa, ei riku kohtutäitur sellega tema enda poolt seatud aresti ega vara käsutuskeeldu. Kuna hageja ei ole esitanud nõuet täitemenetluse lõpetamiseks
p 7 alusel, puudub vajadus anda hinnang hageja väitele selles, et Swedbank AS-i pole kaasatud täitemenetlusse. Täitemenetluse seadustik lubab pöörata sissenõuet kinnisasjale, mille kohta kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kolmanda isiku kasuks. Hageja väide, et peale kohtuotsuse jõustumist on hageja ja kostja 1 sõlminud kokkuleppe, mis välistab kohtuotsuse täitmise, oleks vastava vormikohase kokkuleppe olemasolul arvestatav, kui hageja jäänuks 31.05.2010 esitatud nõude juurde tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Täpsustatud hagiavalduses hageja nimetatud nõuet esitanud ei ole. Seetõttu puudub vajadus anda hinnang kostja väitele, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on aegunud. Hageja esitas 30.03.2011 vastuväite kohtu tegevusele, s.o et hagi ei ole menetletud mõistliku aja jooksul ja kohtuistungi aja määramist ei ole TsMS § 342 lg 2 kohaselt toimunud ning hagi tagamise taotluse lahendas 13.07.2010 kohtumäärusega asja mittemenetlev kohtunik, kes oleks pidanud end antud asjas taandama. Hageja on 23.03.2011 esitanud hagiavalduse täienduse, kuid selles ta vastuväiteid kohtu tegevusele ei esitanud. Seega tulenevalt TsMS § 333 lg-st 2 ei saanud hageja eeltoodud vastuväiteid 30.03.2011 esitada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 1 p 7 sätestab kohtutäiturile kohustuse peatada täitemenetlus kinnistusraamatusse kantud õiguse ilmnemisel täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes, kui see õigus välistab kinnisasja müümise või takistab seda.
p 7 sätestab kohtutäiturile kohustuse lõpetada täitemenetlus selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmisel. Sundtäitmine on vastuolus PS §-ga 32, mis sätestab omandi kaitse. Sundtäitmise lubatavus on sätestatud AÕS §-s 352, mille lõike 1 järgi on sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras õigus nõuda hüpoteegipidajal, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Hüpoteegi kui asjaõiguse sisuks on õigus realiseerida kinnisasi tagatava nõude katteks ja rahuldada nõue saadud raha arvel (AÕS § 325).
138 lg 2 kohaselt võib kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. Asjaõigusseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätteid nende koostoimes arvestades saab isik kinnisasjaga vastutada vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegi summa ulatuses. 7 Tsiviilasjas nr 2-08-1950 tehtud kohtulahendi puhul on sundtäitmine ja kinnisasja müük välistatud. Sealhulgas ühisomanikuna ei ole kostjal 1 kinnisasja müügiõigust – ühisomanike puhul ei saa korterit müüki panna ilma teise poole nõusolekuta. Ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing oli enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 17 lg 4 järgi tühine. Varaliste õiguste teostamine ei või kahjustada teise abikaasa varalisi õigusi. Alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus kaitseb teist abikaasat vara vähendamise eest. PS § 27 sätestab riigile kohustuse kaitsta perekonda kui ühiskonna alust. See tähendab kohustust reguleerida seadusandlikus korras õiglaselt perekonna ning abielu õiguslikud tagajärjed. Perekonna eluase on eluruum, mille suhtes iga pereliikme õigused on eriliselt kaitstud; 4) on kohus jätnud hageja nõuded tuvastada täitemenetluse ebaseaduslik korraldamine ja kinnisasjale sissenõude pööramise lubamatus täiteasjas nr 072/2009/1670, tunnistada korteriomandile sissenõude pööramine seadusevastaseks ja täitemenetlus ebaseaduslikuks ning tunnustada sundtäitmisega seotud kõikide tehingute tühisust lahendamata, viidates
Tegemist on hagiga, mitte kaebusega kohtutäituri tegevuse või otsuse peale. Apellandile ei ole ka teada, milliseid tõendeid on kostjad esitanud ja kohus hinnanud, mille põhjal on toimunud tuvastamine ning millises seoses see on hageja nõuetega. Muuhulgas ei saa nõustuda kohtu väitega nagu ei oleks hageja vaidlustanud algatatud täitemenetlust. Hageja on vaidlustanud nii täitemenetluse kui kinnisasjale sissenõude pööramise juba 19.08.2009 esitatud avalduses Viru Maakohtule (kohtuasi nr 2-09-41872), samuti on hageja esitanud kogu täitemenetluse jooksul vastuväiteid nii suulises kui kirjalikus vormis. Viru Maakohtu menetluses on hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-10-26696), milles lahend veel puudub. Kohtu antud hinnang hagiavalduses ja selle täienduses toodud väidetele on pealiskaudne, õiguslikult põhjendamata ja seadusega vastuolus; 5) ületab kohtu seisukoht kohtutäituri poolt aresti all oleva vara müümise kohta enampakkumisel nõude piire (TsMS § 439). Kohus on andnud hinnangu enampakkumisega seotud ja veel lahendita kohtuasjale, millega on rikkunud hageja õigust õiglasele, sõltumatule ja erapooletule õigusemõistmisele. Kohtu seisukoht on ka ebaõige ja ei tugine seadusele; 6) ei ole kohus lahendanud hageja 30.03.2011 vastuväidet kohtu tegevusele määrusega, rikkudes TsMS § 333 lg-t 1 ja hageja põhiõigust tõhusale menetlusele enda kaitseks. 6. K.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle menetlusse võtmata või rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Õigusliku hinnangu andmine maakohtu 13.07.2010 määrusele ja 30.03.2011 vastuväite lahendamata jätmise peale ei ole ringkonnakohtu pädevuses. Apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased ja apellatsioonkaebus oleks tulnud jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata; 2) ei ole hageja kordusenampakkumist ja sellega seotud täitedokumente, kohtutäituri toimingut ega otsust kajastavas asjas kaebust esitanud. Seega jõudis kohus õigele järeldusele, et kuna hageja ei ole eelnevalt
§-des 217 ja 218 ettenähtud kaebemenetlust läbinud, on ta kaotanud
MS § 5 lg-st 1 tulenevalt on poole kohustus esitada kohtule nõue tsiviilkohtumenetluse seadustikus enne nähtud korras ning selles ettenähtud tõenditega tõendada. Kohtul puudub kohustus hakata arutama pooltega hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja kohustada pooli esitama oma väiteid põhistavaid tõendeid. Tsiviilkohtus ei kehti uurimispõhimõte. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt valib hageja asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab. Otsuse tegemisel on lähtutud mõlema poole väidetest ning tõenditest; 8 3) on
Viru Maakohtu 22.12.2008 otsuse puhul on tegemist jõustunud kohtuotsusega ja sellest tulenevad kohustused on pooltele TsMS § 457 lg 1 järgi täitmiseks kohustuslikud. Ühegi muu kohtumenetlusega ei saa muuta jõustunud kohtuotsust. Viru Maakohtu 22.12.2008 otsuse resolutsiooni p 6 sätestas hagejale kohustuse maksta kostjale 1 välja hüvitis 193 500 krooni ning p 7 võimaldas hagejal see tasuda nelja kalendrikuu jooksul. Igasugune selgitamise ja tõlgendamise nõue on siinkohal asjakohatu. Kostja 1 ei ole käitunud vastuolus heade kommetega. Täitemenetlus algatati peale seda, kui selgus, et hageja ei kavatsegi maksta temalt kohtuotsusega väljamõistetud hüvitist; 4) ei mõjuta asjaolu, et 22.12.2008 kohtuotsuse alusel oli kanne kinnistusraamatusse tegemata, kohtuotsuse õigusjõudu ega muuda seda täidetamatuks, seega on apellatsioonkaebuse viited nii asjaõigusseaduse paragrahvidele kui ka PS §-le 32 asjakohatud. Täitemenetluse puhul ei küsita eraldi kellegi nõusolekut, seega on ebaõiged ka viited perekonnaseaduse ja PS § 27 sätetele; 5) eeldab nõude piiride ületamine, et kohus on teinud otsuse nõude osas, mida ei ole kohtule esitatud, käesoleval juhul ei ole kohus seda teinud; 6) jättis kohus hageja esitatud vastuväite kooskõlas TsMS § 333 lg-ga 2 tähelepanuta, kuna vastuväide oli esitatud kohtule hilinenult. 7. Kohtutäitur R. Kütt vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas
Kostja 1 poolt kohtutäiturile täitmisele antud otsus tsiviilasjas nr 2-08-7950 on jõustunud kohtuotsus, millega kohus mõistis hagejalt sissenõudja kasuks välja 193 500 krooni; 2) on
järgi sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kostja 1 soovis korteriomandi müüki läbi enampakkumise, seega oli olemas võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Sissenõude pööramine toimus täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ja selle seadusevastaseks tunnistamiseks hagiavalduses esitatud põhjustel puudub alus; 3) ei ole kohus ületanud nõude piire. Hageja soovis kõikide sundtäitmisega seotud tehingute tühisuse tuvastamist. Täitemenetluses läbi viidud enampakkumine on sundtäitmisega seotud tehing ning kohus andis ka sellele oma põhjendatud hinnangu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks, mida saab sundkorras täita ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Samuti ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et maakohtu 22.12.2008 otsuse alusel ei ole tekkinud tal kohustust tasuda K.M. 193 500 krooni ning, et XXX asuv korteriomand on jätkuvalt tema ja K.M. e ühisomandis. Siinjuures ei ole tähendust selles, kas kohtuotsuse alusel on kinnistusraamatu kannet muudetud või mitte. Ekslik on apellandi arusaam, et maakohtu 22.12.2008 otsuse täitmiseks peab eraldi kohtuotsusega tunnustama apellandi kohustust tasuda K.M. 193 500 krooni ning apellandi ainuomandiõigust XXX korteriomandile. Apellandi viide AÕS §-le 352 ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte reguleerib hüpoteegiga tagatud nõuete sundtäitmist. Samuti ei ole asjakohane apellandi viide kuni 10.07.2010 kehtinud PKS § 17 lg-le 4, sest 22.12.2008 kohtuotsuse alusel kuulus XXX asuv korteriomand apellandi ainuomandisse. Apellant ei ole tõendanud, et ta on sõlminud pärast maakohtu 22.12.2008 otsuse jõustumist K.M. ega kokkulepe, mille kohaselt jääks korteriomand K.M. e ainuomandisse ning K.M. kohustuks talle tasuma hüvitise ühisvara osa eest. Asja materjalidest nähtuvalt on apellant kinnitanud, et K.M. ei olnud kokkuleppega nõus ning keeldus notari juurde minemast. Seetõttu puudus maakohtul TsMS § 368 lg 2 järgi alus tuvastada, et on olemas uus täitedokument ning K.M. el puudus õigus esitada kohtutäiturile avaldus maakohtu 22.12.2008 otsuse sundtäitmiseks. Juhul, kui apellant oleks jäänud maakohtus nõude juurde tunnistada sundtäitmise lubamatus, jäänuks see rahuldamata, kuivõrd puudus apellandi ja K.M. vaheline kokkulepe, mis välistaks maakohtu 22.12.2008 otsuse täitmise (s.o puudusid
M.K. esitas maakohtusse hagi 31.05.2010 ning kohtutäituri 26.03.2010 jõustunud otsusest nähtuvalt toimetati täitmisteade M. K kätte 20.07.
kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms tegemisel). Hageja ülejäänud nõuded (t.l 78 nõuded 2-4) on käsitletavad kaebustena kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale ning maakohus on neid sellistena ka põhjendatult käsitlenud. Kuna apellant esitas nimetatud nõuded koos tuvastushagiga (t.l 78 nõue nr 1), siis vaatas maakohus kõik nõuded läbi hagimenetluses. Kõikide nõuete koos läbivaatamine ei tähenda aga seda, et nõuete 2-4 puhul ei oleks tegemist kaebusega kohtutäituri erinevate toimingute ja otsuste peale. Apellant kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et nõude – tunnustada sundtäitmisega seotud kõikide tehingute tühisus – all pidas ta silmas kõiki kohtutäituri toiminguid. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kaebused kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale on reguleeritud
§-des 217 ja 218. Seejuures on maakohus õigesti märkinud, et vastavalt
lg-le 6 kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Maakohtu otsusest nähtuvalt esitas apellant 04.03.2010 kohtutäiturile kaebuse, milles ta ei nõustunud täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidava täitetoiminguga, 15.03.2010 toimuva kordusenampakkumisega, sealhulgas ka kõikide teiste täitetoimingutega osas, mis puudutavad sissenõude pööramist kinnisasjale. Kohtutäituri 26.03.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 10 Eelneva alusel on õige maakohtu seisukoht, et kuna hageja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kaebusi selle kohta, et täitemenetlus on korraldatud ilma täitedokumendita ja seetõttu ebaseaduslikult, kinnisasjale sissenõude pööramine on olnud lubamatu ja seadusevastane ning kõik kohtutäituri toimingud on tühised, esitanud ei ole, on ta minetanud võimaluse tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses ning hageja nõuded tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hageja nõuete rahuldamiseks. Apellandi väide, et maakohus andis vaidlustatud otsuses hinnangu tsiviilasjale nr 2-10-26696 (s.o hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks) ja ületas sellega nõude piire, ei ole õige, kuna vaidlustatud maakohtu otsusest sellist hinnangut ei nähtu. 9.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.