Obsah (10)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 108§ 102§ 103§ 116§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-27

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist,

§ 102

lg 1 kohaselt 3 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 103

lg 1 kohaselt kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui l) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Vaidlust ei ole selles, et alaealised lapsed V.B. ja K.B. elavad seadusliku esindaja I.B. juures ja on tema ülalpidamisel ja kostja on laste ülalpidamiseks tasunud perioodil 01.09.2010. a kuni 2011. a juulini keskmiselt 85 eurot kuus. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja ei ole nõus rohkem elatusraha maksma, kuna ta on laste elatisena arvestanud eluasemelaenu, korteriomandi renoveerimis- ja kindlustusmakseid ning leiab, et on seetõttu alus vähendada elatise suurust alla

§ 101lg-s 1 sätestatud kuupalga alammäära.

Kohus tuvastas, et kostja J.B. on alaealistele lastele alates 01.09.2010. a tasunud elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud kuupalga alammäära.

Kohus ei saa arvestada kostja vastuväiteid elatise alla miinimumsuuruses maksmiseks põhjendustel, et tal tuleb tasuda eluasemelaenu-, kodukapitalilaenu-, sh kindlustusmakseid. Kohtu käsutuses ei ole selliseid asjaolusid (nt töövõimetus, teine laps jne), mis võimaldaksid kostjat vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest või elatise suurust vähendada vastavalt

§ 102lg-le 2 ja §-e 103.

Kohus arvestas, et V.B. tervisliku seisundi tõttu on tema eluvajadused ja kasvatamise kulutused suuremad - arstitõendi kohaselt (tl 9) soovitatakse lapsele basseini ja taastusravi. Kostja on tunnistanud, et laps käib ujumas ja õpib muusikakoolis. Seetõttu on põhjendatud arvestada tema elatiseks igakuuliselt 150 eurot. Teine laps K.B. käib käesoleval ajal lasteaias ning tema ülalpidamiseks tuleb elatis välja mõista miinimumsuuruses. Seega kuulub kostjalt J.B. lt väljamõistmisele V.B. kasuks elatis igakuuliselt summas 150 eurot ja K.B. kasuks elatis igakuuliselt summas 139.01 eurot alates 13.06.2011. a kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostjal J.B. l tuleb tasuda elatis ettemaksena igakuuliselt 15. kuupäevaks alaealiste laste seadusliku esindaja I.B. (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXX. Kohus rahuldas hageja nõude elatise võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt

§ 108alusel.

Elatise võlgnevus tuleb välja mõista alaealiste laste vanemate kooselu lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 01.09.

1. a kuni 13.06.
2. a, s.o 9 kuu eest. Hagejate seaduslik esindaja on hagis märkinud, et taotleb elatist alates 01.09.
3. a, samas on nõus vähendama elatise võlgnevust kostja poolt tasutud summade osas. Kohus tuvastas, et kostja on perioodil 01.09.
4. a kuni 20.06.
5. a tasunud hagejate seadusliku esindaja I.B. le elatisraha laste ülalpidamiseks kokku summas 620.87 eurot, mis keskmiselt teeb kummalegi lapsele kuus 34.49 eurot. Elatise võlgnevuseks V.B. ülalpidamiseks on seega 1039.59 eurot 4 (150 eurot - 34.49 eurot x 9) ning K.B. ülalpidamiseks 940.68 eurot (139.01 eurot - 34,49 eurot x 9), seega kokku 1980.27 eurot. J.B. lt kuulub väljamõistmisele alates 01.09.
6. a kuni 13.06.
7. a, elatise võlgnevus lapse V.B. ülalpidamiseks summas 1039.59 eurot ja K.B. ülalpidamiseks summas 940.68 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8. J.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise osas. Apellant palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei võtnud kohus arvesse asjaolu ega tuvastanud, et alates 01.09.
9. a kuni 13.06.
10. a on hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel vaikivalt sõlmitud suuline kokkulepe laste ülalpidamise osas (22.07.
11. a kostja seisukoht hagejate arvamusele). Eelpool nimetatud ajavahemikul võttis kostja vabatahtlikult osa laste ülalpidamiskohustuse täitmisest, toetades lapsi materiaalselt elatise ha eluasemelaenu maksete näol; 2) tõendab suulise kokkuleppe olemasolu hagejate seadusliku esindaja kaudne tahteavaldus ehk heakskiit laste ülalpidamise viisile, mis väljendus otseselt hagejate seadusliku esindaja teos. Suulise kokkuleppe kestel, s.o 9 kuu jooksul, ei olnud hagejate seaduslikul esindajal vastuväiteid laste ülalpidamise viisi kohta; 3) kohaldas kohus ebaõigesti

§ 108

, koosmõjus

§ 100lg 1 teise lausega ja lõikega 3.

Apellant ei vaidlusta hagejate õigust saada elatist seaduses ettenähtud määras, kuid olukorras, kus elatise maksmiseks kohustatud isik on maksnud regulaarselt elatist vastavalt omavahelisele kokkuleppele ega ole elatise maksmisest kõrvale hoidnud, ei ole elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus oleks pidanud arvestama apellandi laenukohustustega; 4) arvestades, et apellant teostab igakuiselt perekonna eluaseme soetamiseks, renoveerimiseks ja sisustamiseks kasutatud laenude tagasimakseid, mis moodustavad olulise osa apellandi sissetulekust, tekib olukorras, kus apellant peaks hakkama tasuma ka elatise võlgnevust oht, et apellant ei suuda tasuda laenumakseid, mis tooks kaasa rasked ning pöördumatud tagajärjed hagejatele endile ja nende esindajatele; 5) võib kohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-119-07 järgi hageja nõudel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Käesoleval juhul on kostja täitnud ülalpidamiskohustust vastava kokkuleppe alusel regulaarselt. Apellant esitas 21.12.

1. a täiendava seisukoha. Apellant jääb oma seisukoha juurde, et maakohus mõistis põhjendamatult välja elatise tagasiulatuvalt 01.09.
2. a kuni 13.06.
3. a (9 kuud) eest enne hagi esitamist. Samuti pole põhjendatud jätta kõik menetluskulud apellandi kanda.
4. Vastustajate seaduslik esindaja I.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 5 1) ei ole apellatsioonkaebuses märgitud, millist normi on maakohus rikkunud või milline asjaolu on tuvastatud ebaõigesti; 2) ei vasta kostja väide, et tema ja hagejate seadusliku esindaja vahel oli sõlmitud suuline leping, tegelikkusele. Vastustaja on kinnitanud, et mingeid kokkuleppeid ülalpidamise osas ei olnud. Samuti ei märkinud apellant oma esialgses vastuses kohtule 21.06.
5. a midagi suulisest lepingust laste ülalpidamise viisi kohta; 3) on apellandi viited

§ 100sätetele alusetud.

Apellant ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid õiguse osutada lastele ülalpidamist muul viisil kui perioodiliste rahaliste maksetena; 4) ei tasu apellant enam eluasemelaenumakseid. Apellant ei ole esitanud fakte, mis võiks apellandi vabastada kohustusest ülal pidada alaealisi lapsi või vähendada elatise summat. Vastustajate seaduslik esindaja I.B. esitas 02.01.

1. a kohtule täiendava tõendi – I.B. pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et alates
2. a juulikuust lõpetas apellant laenukohustuste maksmise, mis olid võetud pere huvides abikaasade kooselu ajal. I.B. täidab võetud laenukohustusi ainuisikuliselt. Nimetatud dokument lükkab ümber apellandi väite, et tal oli I.B. ga kokkulepe elatise maksmise korrast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
4. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab elatise väljamõistmise tagasiulatuvalt kahju hüvitisena.
5. Apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata sellega, et hagejate seadusliku esindaja (laste ema) ja apellandi (laste isa, kostja) vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe elatise andmise viisi ja suuruse kohta, ei ole õige. Kostja väidab, et oli suuline kokkulepe, laste ema väitel puudus kokkulepe. Kuna tegemist oli väidetavalt suulise kokkuleppega, siis tuli maakohtul hinnata selle tõendamiseks esitatud asjaolusid. Maakohus ei ole käsitlenud seda, kas poolte vahel oli kokkulepe ja kuidas see võis mõjutada ülalpidamiskohustuse täitmist. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega, kuid see rikkumine ei toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist. Ringkonnakohus möönab, et laste vanemate hooldusõigust ei ole piiratud ja tulenevalt

§ 116

lg 1 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu arvates tuleneb seaduse mõttest teisti olukorras, kus laste vanemad ei ela koos, siis jääb olulises osas eraldi elav vanem ilma õigusest otsustada laste ülalpidamise viisi ja vahendite suuruse üle. Sellises olukorras otsustab lastega koos elav vanem, kuidas lapsi ülal pidada ja määrab vahendite kulutamise viisi, arvestades laste huve. Sellist arusaamist kinnitab

§ 120

lg 4, mis annab last kasvatavale vanemale õiguse, sõltumata ühisest hooldusõigusest, esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas väitis laste ema, et tal puudus laste isaga kokkulepe ülalpidamise andmise viisi ja suuruse osas ja laste isa ainuisikuliselt otsustas, kuidas on lastele parem ja millises ulatuses ja milleks vahendeid anda. 6 Ringkonnakohus leiab, et kui üks pool väidab, et oli suuline kokkulepe ja teine eitab sellise kokkuleppe olemasolu, siis tuleb kontrollida, kas asjas on esitatud asjaolud, mis annaksid aluse tuvastada kokkulepet. Käesolevas asjas sellised asjaolud puuduvad. Elatise nõudega pöörduti kohtusse 9 kuu möödudes vajaduse tekkimisest ning pooled kinnitavad, et laste ülalpidamise osas suheldi, kuid ei jõutud ühisele seisukohale. Sellises olukorras ei saa lugeda kehtivalt tahteavaldusi vahetatuks ja olulistes tingimustes konsensust saavutatuks, ka ei nähtu asjaoludest, et laste ema oleks oma tegudega lapse isa poolt valitud ülalpidamisviisi heaks kiitnud või selles kokkuleppele jõudmist möönnud.

1. Apellandi väide, et kuna laste ema ei esitanud vastuväiteid kostja poolt laenumaksete tasumisele, siis sellega tegi ta kaudse tahteavalduse elatise kokkuleppe kinnitamiseks, ei ole õige. Laste ema nõustumine või mittenõustumine laenu tasumisega seotud tahteavaldustega, ei ole elatise kokkuleppe osaks. Ringkonnakohus märgib, et arvestades laste isa poolt 9 kuu jooksul tasutud laenumakseid ja elatist, siis oli tegemist märkimisväärse summaga, mis on suurem, kui maakohtu poolt väljamõistetud lastele antav elatis. Samas puudub alus lugeda laenumakseid osaks laste ülalpidamiseks antud vahenditest. Asja materjalidest nähtub, et hagejate kasutuses oleva eluruumi omanik on kostja. Toimikus on laenuleping, mille kohaselt laste vanemad on koos laenu võtnud, lepingus puudub laenu sihtotstarve. Suure tõenäosusega saab laenukohustuse täitmine olla laste vanemate ühisvaraga seotud küsimus. Asjaolu, et laste ema võttis vastu kostja poolt tasutud suuruses elatise, ei muuda tasutud elatist kokkuleppe alusel tasutuks ja ei välista täiendava elatise väljamõistmist kahjuhüvitisena. Laste ema on jäänud väite juurde, et kostja poolt enne hagi esitamist tasutud elatis oli ebapiisav ja seda tasuti ebaregulaarselt ja need asjaolud tõidki kaasa hagi esitamise. Ringkonnakohus nõustub, et ca 85 €, s.o summa, mille tasumist saab elatisena arvestada, on liiga väike kahele lapsele ning tõendatud on, et elatis tasuti ebaregulaarsete ülekannetega.
2. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus rahuldas hagi täielikult, siis oli menetluskulude kostja kanda jätmine kooskõlas TsMS § 162 lg-ga
3. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 7 Andra Pärsimägi