KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1146 Haldusas

§ 235lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 27.02.2015 otsusega nr 15.3-3/123-1 keelduti SS-le tähtajalise elamisloa pikendamisest. PPA 15.04.2015 vaideotsusega nr 15.3-10/1402-1 jäeti SS vaie selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
2. SS esitas 04.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.02.2015 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1146). Kaebuses on märgitud kaebaja kontaktandmetena elukoha aadress Narvas ja telefoninumber. Kaebus esitati e-postiga aadressilt XXX@XXX MS poolt kaebaja allkirjaga. Kaebuses ei ole näidatud kaebaja esindaja olemasolu.
3. Tallinna Halduskohus liitis selle haldusasja 21.05.2015 määrusega Tartu Halduskohtu 12.05.2015 määrusega asjast nr 3-15-1110 eraldatud haldusasjaga nr 3-15-1216, milles SS taotleb PPA 27.02.2015 otsuse kohtus vaidlustamiseks riigi õigusabi. Nimetatud riigi õigusabi taotluse esitas SS 09.03.2015 Viru Maakohtule, kes 07.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-153674 edastas selle Tartu Halduskohtule. 3-15-1146 Ühtlasi jättis halduskohus kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu 15 € tasumiseks ja riigi õigusabi taotluse täpsustamiseks tähtaja 15 päeva, arvates määruse kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et kaebuse esitamiseks halduskohtule on välismaalaste seaduse § 222 lg 1 järgi antud 10-päevane tähtaeg, arvates vaideotsuse teatavakstegemisest. Kaebus on esitatud tähtaja rikkumise tunnustega ning kaebuses tuleb seetõttu

§ 38

lg 1 p 9 kohaselt näidata, kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist; tähtaja ületamise korral esitada tähtaja ennistamise taotlus (

§ 38lg 5).

Kaebaja peab täiendavalt selgitama, miks ta leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, samuti põhjendama kaebust faktiliselt (

§ 38lg 1 p 7), seda nõuetekohaselt põhistades või esitades tõendid.

Kaebaja peab tasuma kaebuselt ka riigilõivu ja esitama kohtule tõendi riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse. Riigi õigusabi taotluses esitatud andmed on vastuolulised ja ebaselged, eriti perekonnaseisu, töötamise ja sissetulekute osas. Vaidlustatud haldusaktist ja vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja esitanud ka PPA-le ebaselgeid ja vasturääkivaid andmeid oma töötamise kohta.

1. Tallinna Halduskohtu 21.05.2015 määrus edastati 25.05.2015 ja 03.06.2015 e-postiga aadressil XXX@XXX, kust 03.06.2015 saadeti kohtule allkirjastamata kinnitus „Käesolevaga kinnitan kättesaamist“.
2. Tallinna Halduskohtu 25.06.2015 määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult. Halduskohus leidis, et kaebaja sai 21.05.2015 kohtumääruse kätte 03.06.2015 ja pidi kaebuse ja riigi õigusabi taotluse puudused kõrvaldama 18.06.2015, kuid ei ole seda teinud. Kaebuse tagastamise aluseks on

§ 121

lg 1 p 2 ja riigi õigusabi taotluse tagastamise aluseks

§ 55lg 2.

See kohtumäärus toimetati kaebajale kätte kaebuses märgitud elukohajärgsel aadressil 24.08.

2. SS esitas 08.09.2015 halduskohtu 25.06.2015 määruse tühistamiseks määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 21.09.2015 menetlusse ja jättis 30.09.2015 rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. SS palub tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2015 määrus. Kaebaja ei saanud halduskohtu 21.05.2015 määrust kätte. Kaebuses ei tule

kohaselt esitada õiguslikku põhjendust. Kohaldamisele kuuluva õiguse peab välja selgitama kohus ise, samuti selgitama välja asja lahendamiseks olulised asjaolud (

§ 2lg 4).

Kaebaja tasus juba riigilõivu summas 30 € kaebuse esitamise eest aprillis

1. Menetluste liitmine ja lahutamine ning neile uute numbrite andmine on arusaamatu ja keerukas.
2. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu 25.06.2015 määrusest nähtub, et kaebaja on saanud 21.05.2015 kohtumääruse kätte 03.06.
3. Seega ei ole kaebaja tähtaegselt ega ka 25.06.2015 seisuga kaebuse puudusi kõrvaldanud. 2

§ 73näeb ette menetlusdokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 3111 kohaldamise. TsMS § 3111 lg 1 p 1 võimaldab kohtumääruse kätte toimetada elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil.

1. TsMS § 3111 lg 3 ls 1 näeb ette, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures TsMS § 3111 lg 1 p-des 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude.
2. TsMS § 3111 lg 5 näeb ette, et menetlusdokument loetakse lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.
3. Kaebusest ega kaebaja praeguses asjas esitatud avaldustest, samuti haldusasja nr 3-15-1216 aluseks olevast riigi õigusabi taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks kohtule teatanud oma kontaktandmetena e-posti aadressi. E-posti aadressi XXX@XXX on kaebaja kasutanud kaebuse esitamiseks ja 11.05.2015 haldusasjas nr 3-11-1216 Tartu Halduskohtu kohtunõudele vastamiseks; seejuures selle kohtunõude sai kaebaja nimetatud e-posti aadressil kätte.
4. 21.05.2015 kohtumäärust ei ole kaebaja avalikus e-toimikus avanud ning halduskohus järeldas määruse kättetoimetamist eelnimetatud e-posti aadressilt allkirjastamata kättesaamiskinnitusest, milles ei ole märgitud, kes kohtumääruse kätte sai. Meiliaadressi kasutaja on MS, kes on nimetatud ka kaebuse esitamisel e-kirja saatjana kirja lõpus.
5. Pole alust arvata, et kõrvalised isikud peale kaebaja või tema volitatud isiku seda meiliaadressi ei kasuta. Kättesaamise kinnitust ei ole kaebaja allkirjastanud ning MS ei saa pidada ka kaebaja esindajaks.
6. Tartu Halduskohus on haldusasjas nr 3-15-1216, mis on praeguse kohtuasjaga liidetud, kasutanud sama meiliaadressi menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ja sellelt aadressilt saadud vastusest võib järeldada, et kaebaja on ka hiljem seda meiliaadressi kohtuga suhtlemisel 3